30-s. 3. HISPAANIA SKULPTUUR Puunikerduskunsti jätkamine. Hispaania oli katoliikluse peamisi tugialasid ja kirikud tellisid hulgaliselt värvilisi skulptuure. Barokk tõi kaasa skulptuuri senisest suurema eluläheduse, mis ulatus naturalismini. Kirglike usuliste tunnete väljendamiseks ja toetamiseks maailiti kujude näod illusionistlikult elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelised juuksed ja riided. 4. PRANTSUSE KUNST Kolossaalorder - soklikorrusele toetuvad võimsad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Regulaarpark - reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti täiuslikeim näide. Selle ümber paiknevad sümmetriliselt basseinid, reeglipärane teedevõrk, geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad ning kuupideks, keradeks või silindriteks pügatud puud ja põõsad. Ideaalmaastik - ei kujunenud ühtki tegelikku maastikulõiku, vaid neile on koondatud põnevaid, sageli antiigile viitavaid üksikasju.
kahekorruseline kooriosa, kuhu viisid kaks kolmeosalist treppi. Ülemisel korrusel oli ka hõbetatud viledega saksa firma Walker orel, mis kõlas eriti akustiliselt tänu puutaladest vahelaele. Sellel said mängida tuntud eesti heliloojad nagu Rudolf Tobias ja Mihkel Lüdig. Kiriku siseosa ei mõjunud suurena, kuid laia kooripealse tõttu oli küllalt hea mahutavusega: kokku 800 istekohta, kuid vajadusel mahutas see aga ligi 2000 inimest. Kooripealsele viivate treppide all olid sissepääsud soklikorrusele. Selle sakraalosas, altari all, asus kaheksanurkne ruum, mis oli surnukabel. Ilmselt olid keldris ka keskkütteahi ja kirikuteenri korter. Kiriku kõrval oli koguduse maja, milles olid kirikuõpetaja, abiõpetaja ja köstri korterid, samas majas asusid ka eesti kool ja vaeste varjupaik. 3 MURDEPUNKT 1930. aastal käskis Leningradi kohalik omavalitsus Lensovet jumalateenistused lõpetada ja maja ümber ehitada selle mõttega, et see ei meenutaks enam kuskilt otsast, et tegemist oleks
Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt ja skulptor Bernini, kuid tema äärmuslikult maaliline barokilik fassaadikavand ei meeldinud kuningale. Töö usaldati 1665. aastal prantsuse arhitektidele, kelle hulgas oli juhtiv arsti koolitusega Claude Perrault (1613- 1688). Prantslased eelistasid kõrgrenessansi ja selle kaudu ka antiikkunsti traditsioone ning Louvre'i idafassaad (nn. Louvre'i kolonnaad) sai klassitsistlikuma lahenduse. Fassaad on kolmekorruseline. Alumisele lihtsale, nn. soklikorrusele toetuvad võimsad, üle kahe korruse ulatuvad paarissambad (kolossaalorder), mis loovad rahuliku ja piduliku rütmi. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Louvre'i idafassaadi suursugune paraadilikkus vaimustas mitte ainult Päikesekuninga kaasaegseid, vaid seda on järgnevate sajandite jooksul eeskujuks võetud paljude maade riigiasutuste fassaadide kujundamisel. Versailles' loss
PRANTSUSE KUNST 17.SAJANDIL · Sajandi alguses jätkus pr. Ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulik olid kõrged ja järsud katused. Arhitekst Francois Mansart paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida on hakatud nim. Mansardkorruseks. · Louvre'i lossi isafassaad. Louis XIV. Töö tegi Pr. Arhitektid. Claude perrault. · Fassaad on 3 korruseline. Alumisele nn soklikorrusele toetuvad võimsad, üle 2 kor. Ulatuvad paarissambad, mis loovad rahulikuja piduliku rütmi. Keskel on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. · Versailles' loss. Peamine kuninga residents. Juhtivaks arhit.sai jules Hardouin-Mansart. Selle kogupikkuseks sai 580m. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena 3 teed, neist keskmine Pariisi suunas. · Versailles' park. Hiiglaslik, mida kasutati lossiruumi jätkuna kõikvõimalike rituaalide, etenduste ja pidude ajal
Kõige olulisem on Vermeeri valgusekujutus, mis muudab värvid kiirgavaks. Olustikumaalija, luugivalgus. Prantsuse arhitektuur Louvre, alates 16.- 17.saj, Versailles, Invaliidide kirik. Võrdle Itaalia arhitektuuri Prantsuse arhitektuuriga, prantsuse park. Prantsuse arhidektuur on tunduvalt rahulikum ja pidulikum võrreldes Itaalia omaga. Itaalia arhidektuur seeeest väga peenutsev, toretsev, meeletute nikerdustega. Louvre fassaad on 3-korruseline. Soklikorrusele toetuvad võimsad, üle kahe korruse ulatuvad paarissambad, mis loovad rahuliku japiduliku rütmi, fassaadi keskel näeme antiikteplitele sarnast 3-nurkset viilu. Versailles`loss koosneb 3 tiivast, mille vahele jääb avar õu. See plaan sai eeskujuks kogu Euroopa paleeehitajatele. Õuepoolses osas, keskel, on sissepääs. Õue keskel on kuninga monument. Õuele pääseb läbi sepistatud värava, maapind tõuseb lossi poole minnes, et rõhutada lossi võimsust
FRANCOIS MANSART · Paigutas kõrge katuse alla lisakorruse mansardkorrus Louis XIV võimuletulek · Kunst muutus valitseja ülistamiseks ja jäädvustamiseks · Itaaliast kutsuti Bernini, kuid tema kavand ei meeldinud · Louvre'i lossi idafassaadi hakkas kujundama hoopis CLAUDE PERRAULT, kes andis lossile klassitsistlikuma lahenduse: Fassaad kolmekorruseline Soklikorrusele toetuvad paarissambad, (kolossaalorder) Fassaadi keskel oleva värava kohal katusega paviljon Sai eeskujuks järgnevate sajandite jooksul paljude maade riigiasutuste fassaadide kujundamisel Versailles' loss, baroklik klassitsism · Oli kuninga residendiks · Koondati parimad skulptorid, maalijad, arhitektid · Juhtiv JULES HARDOUIN-MANSART · Varem asus seal jahiloss, laiendati kokupikkus 580 m
anti juurdeehitus 3. augustil 1828. aastal üle. 1855. aastal eemaldati ringauditooriumist butafoorsed sambad ning pikendati juurdeehitisi pisut laiema hoonemahuga. Viimane suurem 22 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus juurdeehitus rajati 1911. aastal. See oli kahekordne puust juurdeehitis, mis andis paremad tööruumid kohtumeditsiini kabinetile.11 Arhitektuuriliselt oli tegemist nelinurksele rustikapindadega soklikorrusele toetuv madala kupliga rotund. Neli toskaana pilastrite ja kolmnurkviiludega risaliiti seaovad rotundi ja sokliehtise ühtseks tervikuks. Rotundi elustavad kõrged kitsad aknad, mille alaosas on balustrid, ülatsoonis aga väiksemad aknad. Sissepääsu raamivad püloonilaadsed seinaeendid, millel paiknevad sepisvõredega ühendatud urnid. Peakorruse hõlmas amfiteatrina ehitatud auditoorium, mille lagi toetus kaheksale dooria sambale. Seinadel oli kaunistuseks maalingud.
skulptuuridega kaunistatud purskkaev. Suur muutus kogu kunstielus algas, kui võimule sai Louis XIV. Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise vahendiks. Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Töö juhtivaks arhitektiks sai Claude Perrault. Prantslased eelistasid kõrgrenessanssi ja selle kaudu ka antiikkunsti traditsioone ning Louvre'i idafassaad sai klassitsistliku lahenduse. Ta on kolmekorruseline, alumisele soklikorrusele toetuvad võimsad, üle kahe korruse ulatuvad 23 paarissambad (kolossaalorder), mis loovad rahuliku ja piduliku rütmi. Keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. 18. saj keskel levis Peterburis ja selle lähiümbruses toretsev hilisbarokk. Selle järjekindlaim esindaja oli itaalia päritolu Rastrelli. Tema kavandatud paljudest hoonetest on tähtsamad
annaabi.ee 
