10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-11-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
timmoolen
Õppematerjali autor
Haapsalu Kutsehariduskeskus Referaat Vundament 2008 Vundament tuleneb ladina keelsest sõnast "fundamentum", mis tähendab põhja,alust, Vundament on ehituse alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. Vundamendi alumist pinda, mis toetub pinnasele, nimetatakse tallaks. Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naabervundamentide olemasolust, vundamendi materjalist, ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja looduskivi, igikeltsa alal ka puitu. Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse, nimetatakse madalvundamentideks. Neist kasutatakse soodsate pinnaseolude korral seinte all lintvundamenti, postide all kasutatakse üksikvundamenti(nt post- või kannvundamenti), väikese kandevõimega või vajumisohtliku pinnase ning s
Rakvere Ametikool Referaat Vundament Holger Toots KB16 2016 Sisukord Sisukord……………………………………………………………………………..…2 Sissejuhatus……………………………………………………………………………3 Liigitus ja materjalid…………………………………………………………………..4 Pinnas ja selle kandevõime……………………………………………………………5 Nõuded vundamendiile………………………………………………………………..6 Nõuanded……………………………………………………………………………...7 Kasutatud allikad……………………………………………………………………...8 2 Sissejuhatus Vundament tuleneb ladina keelsest sõnast “fundamentum”, mis tähendab põhja,alust, Vundament on ehituse a
UUS TN., KOSE KÜLA ASUVA ELUHOONE PROJEKT Tehniline projekt Arhitektuur-ehituslik osa Koostas: Jaanuar 2013 Tallinn SISUKORD 1. Seletuskiri 1.1. Asendiplaaniline lahendus 1.2. Arhitektuurne lahendus 1.3. Konstruktiivne lahendus 1.4. Välisviimistlus 1.5. Siseviimistlus 1.6. Küte ja ventilatsioon 1.7. Elektrivarustus 1.8. Vesi ja kanalisatsioon 1.9. Tuleohutus 2. Graafiline osa 2.1. Asendiplaan 2.2. Vaated 2.3. Plaan 2.4. Vundament 2.5. Lõige A-A 2.6. Detailid 2.6.1. Detaillõige S1 vundamendi sõlm 2.6.2. Detaillõige S2 välissein 2.6.3. Detaillõige S3 räästa sõlm SELETUSKIRI 1.1. Asendiplaaniline lahendus Vaadeldav krunt asub Harju maakonnas, Kose alevikus, Uus tänaval. Krundi ehitusmäärad ja serv
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 8 2021 Uurimus Rühm: Mattias Põldaru 1. 13. JANUARY 2022PROBLEEMI KIRJELDUS Valitud hoone asub Mustamäel, Linnu tee tänaval. Probleemiks on vundamendi kahjustused, mis on põhjustatud hallituse ja samblikute kasvamisest tema pinnal. Seda nimetatakse ka biokahjustusteks. Biokahjustused on materjali omaduste muutumine ja materjali lagunemine bioloogiliste organismide, nagu seente, vetikate, samblike toimel, mis mõjutab nii hoonete seisukorda kui ka hoonetes elavate inimeste tervist. Biokahjustuste tekkimise kõige otsesemaks mõjutajaks on liiga suur niiksus. Lisaks, kui sellele hoonele oli tehtud lintvundament, siis suure tõenäosusega seda armeeriti. Üleliigne niiskus, mis sattus vundamendi pinnale võis põhjustada betooni ehk sarruste korrosiooni ja selle tõttu väheneb vundamendi tugevus ja tulevikus elada sellisel majal võib olla ohtlik. Pilt
konstruktsioonideks ja tagamaks helipidavust. ● Puit on põlev materjal. Seetõttu ilma täiendava kaitsekihita (krohv, TEP-plaat, kipsplaat) ei taga katmata puitsein piisavat tulepüsivust (EI 30: 1–2-korruselistel elamutel, EI 60: 3−4 korruselistel elamutel). ● Palkseina puhul võib kandevõime arvutustes arvestada puidu söestumiskiirusega, kuid suitsugaaside läbivuse tõttu ei saa ka katmata palksein olla tuletõkkeseinaks. Vundamendid ja soklid Vundamendid ja soklid ● Uuritud elamute vundamendid ja keldriseinad olid valdavalt laotud looduskivist, konkreetne materjal vastavalt kohalikule kätte- saadavusele: paas või raudkivi. ● Vundamendi materjal oli tuvastatav viimistlemata olukorras. Erinevaid vundamendi ja keldriseina lahendusi vt. Joonis 2.41. ● Vundamentide ja keldriseinte paksus varieerus vahemikus 40…70 cm. ●
Tamsalu Gümnaasium RIIUL Praktiline töö Kristjan Tooming Johannes Vask 11.klass Juhendaja õpetaja Riho Ringinen Tamsalu 2014 Sisukord RIIUL................................................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1 Disain .............................................................................................................................4 2 Materjal ..........................................................................................................................5 3 Töö käik.....
Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Millistest konstruktsioonilistest osadest koosneb tüüpiline lamekatus ? Hüdroisolatsioonikiht, soojustus, kandevosa. 2. Mis põhimõtteline konstruktsiooniline erinevus on tüüpilisel ja haljastatud lamekatusel? Hüdroisolatsioonikiht ja soojustus on vahetuses. 3. Milleks on lamekatusel vajalik hüdroisolatsioon? Et niiskus ei tungiks konstruktsiooni. 4. Kas lamekatustel on hüdroisolatsioonile suur või väike niiskuskoormus? Suur 5. Milleks on lamekatustel vajalikud vihmaveelehtrid? Et katusele kogunenud sademed ära voolaks. 6. Kuidas paigaldatakse vihmaveelehtrid hüdroisolatsiooni suhtes? Hüdroisolatsiooni alla 7. Mis on parapett? Katuserinnatis 8. Miks kasutatakse lamekatuste parapeti- ja seinaühenduste puhul ühenduskohal kiilkonstruktsiooni? Et vähendada hüdroisolatsiooni kihile mõjuvat mehhaanilist koorm
HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 21 Juhendaja: dekaan Jüri Tamm Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Hoonete hüdroisolatsioon Hüdroisolatsioon all mõeldakse kõiki abinõusid, mis takistavad vee kahjustavat sissetungi hoone konstruktsiooni. Hüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel kleebitud või pahteldatud isolatsioonikihist, moodustades uue konstruktsioonielemendina vee eest kaitsva pinnakihi. Hüdroisolatsiooni võib mõjutada kolm vee koormusklassi: 1. Pinnaseniiskus 2. Mittesurveline vesi 3. Surveline vesi Lisaks eelnimetatud ülesannetele peab hüdroisolatsioon omama veel järgmisi omadusi: · Olema keemiliselt püsiv · Olema ultraveoletkiirgusekndel · Olema vastupidav temperatuuri kõikumise suhtes · Olema mehaaniliselt tugev kattematerjalide suhtes · Olema tugev pinnase staatilise surve suhtes (http://en.wi
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid