8 11.7 30 Rapsiseemned 88 19.1 19.3 22.5 Linaseemned 88 17.9 19.6 24 Rapsikook 90 13.4 14.7 34.2 Rapsisrott 90 11.7 12.1 38.2 Linakook 90 14.4 15.8 31.7 Linasrott 90 12 13.3 35.5 Sojasrott 88 14.1 15.5 50 Päevalillesrott 90 9.3 10.9 38 Puuvillasrott 90 10.3 9.3 42 Kartul 22 13.3 15.6 9.2 Söödapeet 11 12.6 12.4 9 Poolsuhkrupeet 17 13.3 12.1 7 Täispiim 13 20.1 23 26.4 Piimaasendaja 90 17.3 19.6 29.4 Lõssipulber 92 14.6 16
GMO on geneetiliselt muundatud organism, mille eesmärgiks on hetkel peamiselt tõsta põllumajanduse tootlikkust. Igal aastal satub eestlaste kõhtudesse erinevate toiduainetega sadu tonne geneetiliselt muundatud soja ja maisi. Üleüldse on 70% maailma sojasaagist geneetiliselt muundatud. Kahekümne viiest maailmas kasvatatavast geneetiliselt muundatud taimeliigist levinuimad on soja, mais, puuvill ja raps. Sojasrott on kõige väärtuslikum taimne proteiinisööt. Lisaks väljutavad sojasöödaga toidetud loomad vähem kasvuhoonegaase. Ühe broileri kasvatamine kahekiloseks võtab tööstuses aega 40 päeva. Kodus kasvatamisel võtaks see pool aastat. GMOde mõjusid inimestele on olnud võimalik uurida vähem kui 20 aastat. Lisaks sisaldavad GM-taimed tihti rohkem mürkaineid, kuna masstootmine nõuab suuremat kogust putuka- ja umbrohutõrje kemikaale. Vähem on aga kõneldud GMOde
proteiinisisaldus kuivaine kohta. Täispiima kuivaines on 26,4% proteiini, põhu kuivaines ainult 4...4,5%. Söötade hindamisel proteiinisisalduse järgi tuleks lähtuda loomade keskmisest proteiinitarbest. Keskmise looma proteiinitarve saab kaetud kui sööda kuivaines on 15% või rohkem proteiini. Kuivaine proteiinisisalduse järgi jaotataksegi söödad: väga proteiinirikkad: üle 40% proteiini kuivaines: verejahu 94% kalajahu 65-70% sojasrott 50% maapähklisrott 48% rapsiskook 34-40% puuvillasrott 40-42% proteiinirikkad: 20-40% proteiini kuivaines: hernes 25-28% uba 27-29% lõssipulber 36-38% rahuldava ehk keskmise proteiinisisaldusega söödad: 15-20% proteiini kuivaines: hea karjamaarohi 16-20% rohusilod (sees liblikõielised) 15-22% ristik- ja lutsernhein 16-22% nisuterad 15,5% nisukliid 17,5%
(üksikud vabad aminohapped ja nende amiidid, lämmastikku sisaldavad glükosiidid, nitraadid, nitritid jt.). Proteiini määramine põhineb lämmastikuhulga kindlakstegemisel söödas või looma kehas. Et enamik valke sisaldab 16 % lämmastikku, siis korrutatakse lämmastikusisaldus söödas 6,25-ga (100:16=6,25), saadakse proteiinisisaldus. Rohke proteiini sisaldusega söödad: Verejahus 85%,kalajahus 70%, lihakondijahu 50%, sojasrott 50%, maapähklisrott 48%, rapsisrott 40%, puuviljasrott 40%, söödapärm 48%; kaunviljad ja nende jahud: vikk 35%, hernes 26-28%, uba 26-28%, lõssipulber 36% keskmise proteiini sisaldusega söödad: hea karjamaarohi 16-20%, heina silod 15-22%, ristik ja lutsernhein 16-11%, kapsas ja juurviljapealsed 15-20%, nisuterad 15,5%, nisukliid 17,5%, oder rukis kaer mais 10-13% proteiini vaesed söödad: maisi ja viljasilo 9-10%, kartul ja juurvili 6-9%
paigutatud pesadesse, vaid allapanule. Tavaliseltmunevad nad rühmiti ühispessa. Ühispesa paikneb sulus sööda rippautomaadi all või teistes kohtades, kus lindude liikumine on väiksem. Söötmine 4. Pärlkanabroileritele sobivaid segajõusöötade näidiskoostisi Segajõusööt sisaldab, Pärlkanade vanus päevades % 1...45 1...45 46...80 46...75 Nisu 22,0 30,0 20,0 17,0 Kaer 15,0 20,0 Oder 30,0 30,0 Mais 20,0 30,0 Hernes 12,0 20,0 Linaseemnekook 8,0 10,0 Sojasrott 5,0 14,0 5,0 15,0 Hüdrolüsaatpärm 6,0 4,0 3,0 4,0 Kalajahu 9,0 9,0 2,0 2,3 Liha-kondijahu 3,0 3,0 3,0 3,0 Rohujahu 2,0 4,0 Ajalugu Faasanlaste sugukonda kuuluv pärlkana toodi Euroopasse Guineast ning seetõttu on pärlkana inglisekeelne nimi Guinea fowl. Vutid Põldvutt (lad. Coturnix coturnix) on väikseim kanaline kaaluga 140-200g. kodustati 16. sajandil Hiinas Iseloomustus Nad on säilitanud täielikult lennuvõime. Liha meenutab metslindude liha, täielikult
Seevastu rasvasead, nuumveised, kes võtavad kaalus juurde peamiselt rasvkoe arvel, vajavad vähe proteiini. Neid tuleks sööta süsivesikuterikaste söötadega. Üldiselt on taimsed söödad proteiinivaesed, sisaldades rohkesti süsivesikuid –tärklist, suhkruid, toorkiudu. Keskmise looma proteiinitarve saab kaetud kui sööda kuivaines on 15% või rohkem proteiini. Väga proteiinirikkad söödad (üle 40% proteiini kuivaines): verejahu, kalajahu, liha-kondijahu, sojasrott, maapähklisrott, rapsisrott, puuvillasrott, söödapärm. Proteiinirikkad (20...40% proteiini kuivaines): kaunviljad ja nende jahud, vikk, hernes, uba, lõssipulber. Keskmise proteiinisisaldusega söödad (15...20% proteiini kuivaines): hea karjamaarohi, heina silod (sees liblikõielised), ristik-ja lutsernhein, kapsas, juurviljapealsed, nisuterad, nisukliid. 5 Napi proteiinisisaldusega söödad (10...15% proteiini kuivaines):
(üksikud vabad aminohapped ja nende amiidid, lämmastikku sisaldavad glükosiidid, nitraadid, nitritid jt.). Proteiini määramine põhineb lämmastikuhulga kindlakstegemisel söödas või looma kehas. Et enamik valke sisaldab 16 % lämmastikku, siis korrutatakse lämmastikusisaldus söödas 6,25ga (100:16=6,25), saadakse proteiinisisaldus. Rohke proteiini sisaldusega söödad: Verejahus 85%,kalajahus 70%, lihakondijahu 50%, sojasrott 50%, maapähklisrott 48%, rapsisrott 40%, puuviljasrott 40%, söödapärm 48%; kaunviljad ja nende jahud: vikk 35%, hernes 2628%, uba 2628%, lõssipulber 36% keskmise proteiini sisaldusega söödad: hea karjamaarohi 1620%, heina silod 1522%, ristik ja lutsernhein 1611%, kapsas ja juurviljapealsed 1520%, nisuterad 15,5%, nisukliid 17,5%, oder rukis kaer mais 1013%
Kaer 1,00 82 1,0 3,3 0 82 Söödahernes 1,24 197 1,6 4,3 1 160 Segavili: 25 % kaunvilja 1,10 111 1,2 3,5 0 103 50 % kaunvilja 1,14 140 1,3 3,8 0 122 Nisukliid 0,77 110 1,2 8,6 3 143 Sojasrott 1,13 387 2,3 6,1 0 342 Rapsikook 1,06 272 6,1 9,9 0 291 Tabel 2. Lehma söödaratsioon, milles jõusöödaks on ainuüksi odrajahu Seeduv Söödad kg sü proteiin g
1. Põrsasööt peab olema emisepiimale ligilähedase koostisega ja on kallis 2. Ei lühene oluliselt emise reproduktsioonitsükkel, kuna suguorganite involutsiooniks kulub vähemalt 3 nädalat; 3. Emiste uuesti tiinestumine halveneb 1-2 KUU VANUSTE PÕRSASTE KASVUPOTENTSIAAL ON KÕRGE, KUID VÕÕRUTATUD PÕRSASTEL TAKISTAB SELLE REALISEERIMIST: 1. NENDE PIIRATUD SÖÖMUS 2. PÕRSASTE KOHANEMATUS UUE SÖÖDARATSIOONIGA (paljud söödad, sojasrott, kalajahu, lõss, minsöödad on suure puhverdusvõimega ja aitavad kaasa aluselisele reaktsiooni tekkele maos.) 3. MITTETÄIELIKULT VÄLJA ARENENUD (FUNKTSIONEERIVAD) SEEDEORGANID PÕRSASTE EDUKAT ÜLESKASVATAMIST TAKISTAB: 1. MAOS EI OLE PIISAVALT SOOLHAPET; 2. MAO Ph ei lange 2-ni, pepsinogeen eu aktiveeru PEPSIINIKS, proteiini hüdrolüüs maos madal 3. MITTEKÜLLALDANE HAPPESUS SOODUSTAB PATOGEENSE MIKROFLOORA ARENGUT. Sigade lõpmine
annaabi.ee 
