autod, unikaalsed kunstiväärtused, juveelitooted, tellimusel valmistatav mööbel jm. Paraku ei ole konkreetse varuobjekti soetusmaksumuse määramine suurte koguste ja laia nomenklatuuri korral kuigi lihtne. Suure töömahukuse tõttu on ta ebapraktiline. 4.2.2 Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse varu iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algvaru soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel (nn libisev kaalutud keskmine) või üks kord iga teatud perioodi lõpul (nn perioodiline kaalutud keskmine). Kaalutud keskmise soetusmaksumuse arvutamise kord ja sagedus sätestatakse raamatupidamise sise-eeskirjas. Bilansis näidatava varu lõppjäägi hindamine toimub järgmiselt: 1) arvutatakse keskmine soetusmaksumus algjäägi ja kogu sissetuleku kohta;
keskmise soetusmaksumuse meetodit. Olemuselt ja kasutuselt sarnaste varude suhtes kasutatakse ühesugust meetodit. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse varu iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algvaru soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või üks kord iga teatud perioodi lõpul. FIFO-meetodi rakendamisel eeldatakse, et varu müüakse tema soetamise järjekorras, seega lõppvarusse jäävad hilisemad partiid. Varu lõppjäägi soetusmaksumus arvutatakse viimasena saabunud ja veel müümata partii (de) soetusmaksumustest lähtudes. LIFO on vastupidine meetod FIFO-le. RTJ nr 4 ei näe ette selle meetodi rakendamist Eesti
võrreldes aasta alguse jääkidega näidatakse kulude vähendusega st. negatiivse kuluna (tulude suurendamisena) ning jääkide vähenemine vastupidi kulude suurenemisena (tulude vähenemisena). FIFO – tooteid müüakse nende soetamise järjekorras. Kaalutud keskmine – soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmine. Pidev süsteem – saldo perioodi algul + sissetulek – väljaminek = saldo perioodi lõpus. Materiaalne põhivara on materiaalne vara – raamatupidamiskohustuslane kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkide. Raamatupidamises tuleb eraldi arvestada oma ja renditud materiaalset põhivara ning selle kulumit. Materiaalne põhivara tuleb arvele võtta soetusmaksumuses, mis koosneb otseselt
kasutatakse) nende soetamise järjekorras (st esmalt kantakse kulusse algjääk, seejärel esimesena saabunud partii soetusmaksumus jne). FIFO meetodi rakendamisel kajastatakse varude lõppjääki bilansis viimasena saabunud ja veel müümata (kasutamata) partiide soetusmaksumuses. Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või üks kord iga teatud perioodi (nt nädal või kuu) lõpul. Kaalutud keskmise arvutamise kord ja sagedus sätestatakse ettevõtte raamatupidamise siseeeskirjas. 2.4.3. Edasine kajastamine Edasine kajastamine 19. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. (SME IFRS 2.49 (b),
3. Mida kujutab endast FIFO meetod? · eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras. FIFO meetodi puhul kajastatakse varude realiseerimist nende soetamise järjekorras. Lõppvarusse jäävad alati perioodi viimased ostud. · meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. · juhul kui varude üksikud objektid on üksteisest selgesti eristatavad, lähtutakse nende soetusmaksumuse kindlaksmääramisel iga objekti soetamiseks tehtud kulutustest. · arvestust toodete üle peetakse nende arvestuslikus omahinnas, mis leitakse nn. normkulude põhjal ja mida korrigeeritakse perioodiliselt tegelike tootmiskulude järgi
siis, kui majandusüksus kasutab arvestuses LIFOt. FIFO puhul on asenduskulud suuremad, see on tingitud hindade tõusust. FIFO- meetodi kasutamine on Eestis lubatud. (1, 75-78) Kaalutud keskmise meetod 15 Kaalutud keskmise meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või üks kord teatud perioodi (näiteks nädal või kuu) lõpul. Kaalutud keskmise arvutamise kord ja sagedus sätestatakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. (3, 189) LIFO- meetod LIFO (last in, first out) on varude arvestusmeetod, mille rakendamisel arvestatakse viimasena soetatud kaubad esimesena realiseerituks. LIFO- meetodi rakendamise
loal. Materiaalne põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud igapäevase teenindamise kulud, akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tingitud kogunenud kahjum. Soetusmaksumus hõlmab soetamisel makstud tasu, transpordi- ja paigalduskulusid ning muid varaga otseselt seotud kulusid. Soetatud materiaalne kinnisvara tuleb jaotada eraldiseisvateks märkimisväärsete soetusmaksumuste ja erinevate kasulike eluigadega varaobjektideks (komponentideks) (näiteks hoone katus, lift ja muud osad). 16 Mõne varaobjekti asendamisel teisega (näiteks hoone katuse vahetamisel) tuleb vana varaobjekt maha kanda. Materiaalse põhivara objekti asendamine või uuendamine tuleb kajastada eraldi vara soetamisena ja asendatud või uuendatud varaobjekti bilansiline väärtus tuleb maha kanda. Asendatud varaobjektid kantakse bilansist välja.
- 4’500 27’000.- 4.- 7’500 30’000.- 30.04 Saldo 4.- 2’500 10’000.- 33. Kaalutud keskmine soetushinna meetod. Selle meetodi rakendamisel loetakse iga üksikobjekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmise. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või 1 kord teatud perioodi jooksul. Kord sätestatakse raamatupidamise sisekorra- eeskirjades. VÕRDUB: kaalutud keskmine soetushind= ressursisoetushind/võimaliku müügi kogusega Näide Operatsiooni Ühiku Deebet Kreedit Jääk Kpv. Jrk. nr
kasutatakse) nende soetamise järjekorras (st esmalt kantakse kulusse algjääk, seejärel esimesena saabunud partii soetusmaksumus jne). FIFO meetodi rakendamisel kajastatakse varude lõppjääki bilansis viimasena saabunud ja veel müümata (kasutamata) partiide soetusmaksumuses. (RTJ 4 p 17) Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. (RTJ 4 p 18) Otsuse varude hindamise meetodi valiku kohta langetab ettevõtte juhtkond ja vastav otsus peab olema fikseeritud ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Näide 7 01.01. on laos kaupa 100 tk hinnaga á 80.-, kokku 8 000.- 08.01. osteti kaupa 500 tk hinnaga á 75.-, kokku 37 500.- 20.01. osteti kaupa 400 tk hinnaga á 78.-, kokku 31 200.-
annaabi.ee 
