II 300 tk. a` 8 summas 2400 Aruandeperioodi lõpul viidi läbi varude inventuur ja selgitati varude jääk 280 tk. Väljamineku kohta puudus ettevõttes pidev arvestus, seetõttu arvutatakse aruandeperioodi kulud järgmiselt: Varude jääk perioodi algul + sissetulekud perioodi jooksul varude inventeeritud jääk perioodi lõpul. Kuluks kantakse koguseliselt: 200+400-280 = 320 tk. Kuluks kantakse summaliselt: 2000+3500-2240 = 3260 eurot. Äritegevuses on tavaline, et varude soetushinnad võivad aasta jooksul mitu korda muutuda, kusjuures ühtede varude hinnad tõusevad ja teised langevad. Hindade muutumise tingimustes peab ettevõttes olema otsustatud varude jäägi ja väljaminekute hindamise kord. Otsuse varude hindamise meetodi valiku kohta langetab ettevõtte juhtkond ja vastav otsus peab olema fikseeritud ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades Arvestusmeetodi valikust sõltub varude soetusmaksumuse kuluna kajastamine ja bilansis kajastuv jääkmaksumus on erinev.
Varude inventuur koostatakse järgmistele varudele: · kaubad; · ettemaksed. Varude inventuurilehed trükitakse välja laoprogrammist. Kõik varud laos loetakse üle tükiviisil ja märgitakse inventuurilehele tegelikud andmed. Kui laos on varusid, mida inventuurilehel pole, tehakse nende kohta õiendid, selgitused. Kui laos pole tooteid, mis on kirjas inventuurilehel, koostatakse selgitused, mahakandmisaktid. Kõiki laovarusid võrreldakse raamatupidamisandmetega (tükid, soetushinnad, müügihinnad, kuludesse kandmise meetod). 15 Kui kaupu, materjale, tooteid on vajadus maha kanda, koostatakse mahakandmisakt. Mahakandmisaktile märgitakse järgmised andmed: · ettevõtja nimi, aadress, registrikood; · kuupäev; · kaubakood; · kauba lühiiseloomustus; · mõõtühik; · kogus; · hind ühele mõõtühikule; · summa;
Varude perioodilisel arvestussüsteemil on rida puudusi: - puudub ülevaade varude seisust vajalikul hetkel, mistõttu nõrgeneb kontroll olemasolevate varude üle - müüdud varude hind sisaldab ka kahjumi kõikvõimalikest puudujääkidest ja kadudest, kuna neid eraldi ei teata. Varude perioodilise arvestuse kasutamine ei välista aga pideva laoarvestuse pidamist, millega on võimalik tagada nende kontroll. Äritegevuses on tavaline , et varude soetushinnad võivad aasta jooksul mitu korda muutuda, kusjuures ühtede varude hinnad tõusevad ja teised langevad. Hindade muutumise tingimuste peab olema otsustatud varude jäägi ja väljamineku hindamise kord. Rahvusvaheliselt tunnustatud varude hindamise meetodid on järgmised: 1) ühiku individuaalhinna meetod (specific identification method) 2) kaalutud keskmise soetushinna meetod (average-cost method) 3) varu hindamise meetod esimeste ostude hindades -FIFO meetod (first in, first out method)
Ümarmetsamaterjal võetakse arvele vastuvõtja kinnitatud akt-arvega (sissetollimislehe alusel) vastavalt hankija veoselehtedele, kus on välja toodud nimetus, kogus, hind ja rahaline väärtus. Laost välja tootmisse läheb materjal meistri kinnitatud töökäsu (väljatollimislehe) alusel. Analüütilist arvestust peetakse bilansiväliselt: liigitatakse ümarmetsamaterjali liigi (kuusk, kask, mänd, lepp) järgi ning palgi läbimõõdu järgi, sest soetushinnad on väga erinevad. Bilansis kajastatakse kõik tooraine kontol. Kaup, tooraine, materjal ja valmistoodang hinnatakse ettevõttes FIFO meetodil iga kvartali lõpus (vajadusel iga kuu lõpus). Lähtudes ettevõtte spetsiifikast on otstarbekam tooraine inventuure läbi viia siis, kui laoseis on minimaalne või tooraine on otsas. Inventuuri tulemusena selgitatakse tooraine (ümarmetsamaterjali) lõppjääk ning hinnatakse viimasena sisseostetud koorma soetushinnas
Ümarmetsamaterjal võetakse arvele vastuvõtja kinnitatud akt-arvega (sissetollimislehe alusel) vastavalt hankija veoselehtedele, kus on välja toodud nimetus, kogus, hind ja rahaline väärtus. Laost välja tootmisse läheb materjal meistri kinnitatud töökäsu (väljatollimislehe) alusel. Analüütilist arvestust peetakse bilansiväliselt: liigitatakse ümarmetsamaterjali liigi (kuusk, kask, mänd, lepp) järgi ning palgi läbimõõdu järgi, sest soetushinnad on väga erinevad. Bilansis kajastatakse kõik tooraine kontol. Kaup, tooraine, materjal ja valmistoodang hinnatakse ettevõttes FIFO meetodil iga kvartali lõpus (vajadusel iga kuu lõpus). Lähtudes ettevõtte spetsiifikast on otstarbekam tooraine inventuure läbi viia siis, kui laoseis on minimaalne või tooraine on otsas. Inventuuri tulemusena selgitatakse tooraine (ümarmetsamaterjali) lõppjääk ning hinnatakse viimasena sisseostetud koorma soetushinnas
) perioodi jooksul – varude jääk aruandeperioodi lõpul inventuuri alusel = realiseeritud vara lõppmaksumus Perioodilise arvestussüsteemi eelis on vähene arvestustöö maht. Perioodilise arvestussüsteemi puudused: puudub ülevaade varude seisust vajalikul hetkel, mistõttu nõrgeneb kontroll olemasolevate varude üle; ei võimalda avastada varude füüsilisi puudu- ega ülejääke. Äritegevuses on tavaline, et varude soetushinnad võivad aasta jooksul mitu korda muutuda, kusjuures ühtede varude hinnad tõusevad ja teised langevad. Hindade muutumise tingimustes peab ettevõttes olema otsustatud varude jäägi ja väljaminekute hindamise kord. Otsuse varude hindamise meetodi valiku kohta langetab ettevõtte juhtkond ja vastav otsus peab olema fikseeritud ettevõtte raamatupidamise siseeeskirjades Arvestusmeetodi valikust sõltub varude soetusmaksumuse kuluna kajastamine ja bilansis kajastuv jääkmaksumus on erinev.
K võlad tarnijatele või avansid tarnijatele või avansid aruandvatele isikutele jne Varude soetamisega kaasnevate kulude kohta (näiteks transport, tollimaks, kindlustus jne) koostatakse lausend: D kaup või materjal või varuosad jne D k/m (kui ostja on käibemaksukohustuslane ja ostudokumendil on käibemaks) K võlad tarnijatele või avansid tarnijatele või avansid aruandvatele isikutele jne Äritegevuses on tavaline, et varude soetushinnad võivad aasta jooksul mitu korda muutuda, kusjuures ühtede varude hinnad tõusevad ja teistel langevad. Hindade muutumise tingimustes peab ettevõttes olema otsustatud varude jäägi ja väljamineku hindamise kord. Juhul kui üksikud varude objektid on üksteisest selgelt eristatavad, lähtutakse nende soetusmaksumuse kindlaksmääramisel konkreetselt iga objekti soetamiseks tehtud kulutustest See on individuaalmaksumuse meetod. Juhul kui üksikud varude objektid ei ole üksteisest
Z = 2,6 kuni 1,1 siis on ettevõtte seisund ebastabiilne; Z < 1,1 siis on ettevõtte pankrott tõenäoline. 2. Kulu-maht-kasum analüüs Kulu-maht-kasum analüüs ehk KMK-analüüs on kulude käitumise analüüs, mis lähtub kulude, müügi- või tootmismahu ja kasumi omavahelistest seostest. Üldjuhul avaldavad tuludele ja kuludele mõju mitmed tegurid, mida nimetatakse vastavalt tulukäituriteks (müüdud kaubaühikute arv, müügihinnad jne) ja kulukäituriteks (valmistatud toodete arv, soetushinnad jne). Nimetatud tegurite vaheliste seoste analüüs on aluseks jääktulupõhise arvestuse kujundamisele ettevõttes (põllumajanduses tuntud kattetulu arvestus). Et kõikehõlmav KMK-analüüs on väga keeruline ja töömahukas, kasutatakse praktikas enamasti erijuhtu, võttes eelduseks, et on ainult üks tulukäitur ja üks kulukäitur (kas müüdud või valmistatud toodanguühikute kogus). Analüüsi edasi arendades on võimalik uurida kasumi
annaabi.ee 
