- Laulupeod. Lauluselts Vanemuine, mille asutas Jannsen 1865.aastal, korraldas 1869.aastal Tartus esimese eesti rahvusliku laulupeo . Esimene läti laulupidu toimus Riias neli aastat hiljem. Leedus 1924 (trükisõnakeeld ilmalikud piirangud) - Lõhe: Jannsen ja Hurt (baltisakslased minema) vs Köler ja Jakobson. - C.R.Jakobson I poliitiline eesti ajaleht Sakala toimetaja (1878 a) - ! Valdemars taoltles agaralt Peterburi keskvalitsuse ametiisikute ja Moskva slavofiilide toetust lätlaste majanduslikule edenemisele, Atis Kronsvalds seadis rõhu aga lätikeelsele haridusele koostöös edumeesemate baltisakslastega. - Leedukad- 1861 talupoegade vabastamine, kirjapaneku keelt äratas märkimisväärset rahvusluse tõusu. (Keeld lõppes 1904) Moodsa leedu rahvusliku eneseteadvuse arengu võtmeisik oli Zemaitija piiskop Motiejus Valancius, raamatute levitamine, kihelkonnakoolid (salaja leedu keelne õpe)
kujundlik ja vaimukas. Mõned, et tema loengute mõjul sai neist ,,baltlane". ,,Liefländische Antwort" Schirren väliskirjanduse tsensor, oma teosele võimaldas kiire leviku, patt seda enam et sisu on... Schirren vabastatakse professori ametist ja põgeneb Saksamaale. Schirreni vastus kaitsekõne Balti erikoorale, ülimaks väärtuseks Eesti ajaloost on autonoomia püüdlus, vastuseis väljastpoolt tulevale survele. Nt Karl XI poolt mõisate reduktsioon, nüüd Vene keskvõimu ja slavofiilide pealetung venestamise eesmärgil. Oluline valikuvõimaluste vabadus. Ideed pole täiel määral teostunud, Venemaalt pärit sekkumiste tõttu. Samarin jääb Vene rassi ideed jälgima. Teos löövas stiilis, halvustav venelaste suhtes. Vene kavatsuste ja suutmiste vahel on vahe suurim. On võimetud korralikult oma majas korda sisse panema, tahtis seda viia sinna, kus saadakse ilma nendeta hakkama. Autor lahkus, sellega tipnes pressisõda.
4)1899 Töölispartei (Sots.dem.partei 1903) 5)1906 Agraarpartei (Maaliit) ja Rootsi rahvapartei. Oma rahaühik (algus 1860-65). Omavalitsusreform maapiirkondades (1865) ja linnades (1872) Algkoolimäärus (1866). Algkool vabatahtlik. Kirikuseadus (1869). Ettevõtlusvabadus ja tööstuse kiire areng (1879). Sõjaväendus (1878). Uus kriminaalkoodeks (1889). Autonoomia periodiseerimine Venestusperiood (1899-1914/17). Taust: Saksa oht Läänemere regioonis ja slavofiilide mõju Nikolai II´le. Soome kindralkuberneriks Nikolai Bobrikov (1898-1904), kelle prioriteediks oli sõjaväeküsimuse lahendamine ja Soome lähendamine Venemaaga. Veebruarikuu manifest (1899): Üleriikliku tähenduse otsustab keiser. Soome riigipäev on vaid nõuandev. Keisri võimuhaaramine Esimene venestusperiood (1899-1905) Uus üleriiklik sõjaväeseadus (1901), mis kukkus läbi soomlaste boikoti tõttu. Bobrikov juhtis venestust Soomes ja sai 1903.a. diktaatori õigused keisrilt
poodi), ka Maria kas poodi, hukati või suri kurvastusse. M.Romanovi valitususaeg üle 30 aasta, võimule üsna noorukieas. ,,Ülitasasena" teatakse teda Vm, oli tuntud meeldiva iseloomuga rahulik inimene (polnud üleliia vägivaldne), ka nõrga tervisega. Romanovite 17.saj Vm. Sibulkupplid 16.-17.saj arhitektuurimood. 17.saj Vm sageli kuj mitmete tugevalt neg joontega, miks Peeter I reformid olid hädavajalikud. Peeter I oma valitsejaliku geniaalsusega n-ö rikkus slavofiilide ideaal Vm. Klassikaline kujutus 17.saj Vm kujutab isolatsiooni. Läbi 17.saj olnud olemas abieluplaanid kuningakodadega. Ka Moskva dünastia astub abieluturu kõrvale Euroopas, aga reaalsuseks sai vähe, sest eeldati kas Vm abiellunu astub õigeusku või Vm lahkunud abiellunu saab õigeusku jääda. 1632.-1634. a tehti edutu katse tagasi saada Smolensk. Hoolimata pol vastasseisust, liiguti Leedu Suurvürstiriigi ja Vm vahel suht vabalt. Omavahel olid seotud vaimulikud. Omakorda -
Eeldused: rahvusluse ja romantismi levik Euroopas 19. sajandil, mis tõi kaasa rahvusriikide kujunemise 19. sajandi teisel poolel (Saksamaa ja Itaalia) ja Eestis estofiilide liikumise (baltisakslastest eestihuvilised; kuna nad toetasid eesti kultuuri ilminguid, uurisid eesti keelt ja kultuuri, andsid välja ajalehti, ilukirjandust ja kooliraamatuid, asutasid teaduslikke seltse ja ühinguid Õpetatud Eesti Selts Tartus ja Eestimaa Kirjanduslik Ühing Tallinnas) poliitiline taust slavofiilide liikumine Venemaal, kes võitlesid balti erikorra vastu, sest nad leidsid, et Venemaal on oma eriline arengutee ja tahtsid luua kõigi slaavi rahvaste ühtsust; vastuseks sellele tahtsid kohalikud baltlased eestlasi saksastada 1866. a vallaseadus tegelik poliitilise asjaajamise kogemus (vallavalitsus vabanes mõisa eestkoste alt vallavolikogu) rahvuse formeerimine, rahvusliku eneseteadvuse kujunemine, üldse rahvuse kujunemine eeldused rahvuse kujunemiseks:
kindralkubermangus – Napoleoni koodeks, Poltava ja Tšernigivi kubermangus – Leedu statuut, Balti kubermangudes – Balti erikord ja Soome suurvürstiriigis oma konstitutsioon. Keisririigi elanikkonna elukorralduse ühtlustamise eesmärgiks oli ka vastuseis teisele tõusvale rahvusele, sakslastele, kes olid 1871. aastal moodustanud ühise Saksa keisririigi. Venemaa keisririigi sisepoliitikaga kaasnes ka slavofiilide ja panslavismiliikumised. Balti kubermangud Saksa mõju küsimuse Balti kubermangudes võttis vene ajakirjandus üles juba 1860. aastail. Slavofiilid nõudsid Balti provintside autonoomia kaotamist ja nende halduskorra ühtlustamist Venemaa põhiosa omaga. Saksamaa ühendamine (1871) ja kujunemine suurvõimuks keiser Wilhelm II valitsemisajal (1888–1918) suurendas järsult Eesti ja Läti alade sõjalis-strateegilist
seltsielu, baltisaksa organiseerumine, mis on sammukese eesti ja läti rahvuslikust liikumisest ees, sealt võeti eeskuju. Paljuski on saksa seltsidele omane eestlasi püütakse nendesse seltsingutesse kaasata, et sealtkaudu kasvatada ka eestlasi saksa kultuuri vaimus. Eestlased ei lähe eriti nendega kaasa, v.a mõned üksikud. Ka vene poolt võitlus eesti hingede pärast. Venemaal saab 1860. aastatel alguse slavofiilne liikumine. Balti alad on slavofiilide meelest igipõlised Vene alad. Venemaal on ka traditsiooniliselt kõik läänelik halb. 1864. aastal puhkes Poola ülestõus ja suruti maha. Jõuti selleni, et äärealad, sh Balti kubermangud tuleb venestada. 1868. aastal vene slavofiil, intellektuaal Juri Samarin, kes avaldas raamtu ,,Venemaa äärealad", kus ta kutsus üles baltimaid venestama. Karl Schirren võttis Samarini kirjatöö ette ja kirjutas vastukirja ,,Liivimaa vastus härra Juri Samarinile"
Venemaa oli isevalitsuslik monarhia, mille eesotsas oli piiramatu võimuga keiser. Kuna keisri positsiooniga liitus pühaduse oreool, siis koondas keisri isik võimu enam kui Habsburgide monarhias ja isegi rohkem kui Osmani impeeriumis. Seetõttu omandas iga katse võimu jagada mitte ainult revolutsiooniline, vaid lausa jumalavallatu tegu. Nii poliitilise korra kui ka majandusstruktuuri poolest oli Venemaa endiselt feodaalriik. 19. sajandi Venemaa ajaloo põhiprobleem oli läänlaste- slavofiilide vastuolu: kas järgida lääne eeskuju ja moderniseerida arhailine ühiskond, majandus ja administratsioon või vastanduda läänele. Mõlemad poliitilised valikud ähvardasid kasvatada pingeid ühiskonnas. 2.1.1. Kodifitseerimise eesmärk 2.1.2. M. Speranski ümberkorralduste kava Mihhail Speranski - vene reformaator, Aleksander I nõunik,, riigisekretär Aleksander I liberaalsed reformed
annaabi.ee 
