Skulptuurkunst süvendreljeef Reljeef Skulptuuriteos, mille puhul kujutis eendub tahvlitaoliselt pinnalt või on sellesse süvistatud Süvendreljeef Kujutis madalam pealispinnast. Kontuurid süvendatakse kujudesse, õõnestatakse figuurid. Tihti eredavärvilised. Kasutati palju VanasEgiptuses, palju kivisse süvendatult. On kasutatud ka Vanas Roomas Kasutatakse hoonete või esemete kaunistamiseks. Reljeefid katsid templite seinu, sambaid , obeliske, isegi skulptuure ja tarbeesemeid VanaEgiptus
Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Egiptuse skulptuuri kui kunstiliigi laia leviku üheks põhjuseks oli ka usund, mille järgi hinge asupaigaks võis olla ka inimese portree. Lühiülevaade vaaraode kujutamisest skulptuuridena Teosed, mis kujutavad vaaraosid on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Seda laadi kunstile oli omane eriti sünge üleinimlik toredus. Mõnikord olid sellised skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast väljaraiutud sfinks--inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, mis seisab Giza suurte püramiidide juures. Arvatakse, et sellel sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kunsti oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid, kus ühendati inimese ja looma kehavorme. Sagedased olid vaaraode täisfiguurid, tardunud sirges poosis, vasak aüks käsi rinnal. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut nagu üleolev naeratus
· Amfora antiikaegne savinõu(suur, kitsas kael, 2 kõrva) vein, õli · Antiik Kreeka/Rooma vanaaeg(kunst, kultuur) · Arhailine vana aegne · Arhitektuur ehituskunst · Barbar jäme, harimatu inimene · Barokk 16.saj kunstistiil Itaalias, üleüldine lopsakus, toredus · Basiilika kolme või enamlööviline piklik hoone, seal oli valgmik , antiikajal turuhooneks ja kohtuhooneks ehitatud · Buduaar daami tuba · Burlakk jões vastuvoolu laevu vedav inimene · Büst skulptuuriteos, inim pea ilma kehata (ülakeha on, käsi pole) · Dolmen suurtest kiviplokkidest laotud kivi, pronsiaegne hauakamber · Dooria stiil vanim kreeka ehitusstiil, arenes välja doorlaste hõimu juures · Ehisviil gooti stiilis, ehitiste, akende ja portaalide kohal olev terav viil · Fantaasia kujutlusvõime, väljamõeldis · Fassaad ehitiste esikülg, vaatamiseks määratud külg · Fiaal väike gooti stiilis ehistornike · Fresko värskelt märjale krohvile tehtud seinamaaling
kiriku ristikujuline põhiplaan jms). Varasemal ajal oli valdav osa arhitektuurist sakraalse iseloomuga,ent alates 19.sajandist saavutas juhtiva rolli profaanarhitektuur. Skulptuur (lad sculpere ´välja lõikama, raiuma) raidkunst või plastika. Kujutava kunsti olulisemaid žanre, mille puhul valmistatakse jäigast või plastilisest materjalist kolmemõõtmelisi kujutisi. Skulptuuri põhivormid on: Reljeef – skulptuuriteos, mille puhul kujutatud figuurid ja esemed eenduvad tasapinnast millel nad paiknevad ja millega nad kindlalt seotud on. Reljeefe kasutatakse hoonete või esemete kaunistamiseks, neid valmistatakse kivist, savist, kipsist, puidust või tehismaterjalist. Eristatakse madalreljeefi, poolreljeefi ja kõrgreljeefi. Vana- Egiptuses oli levinud ka süvistatud reljeef. Ümarplastika – igast küljest töödeldud ja vaadeldav skulptuur nt figuur,
vormid on omandanud rikkuse, pinge ja kõrge, sageli virtooslikkusele läheneva meisterlikkuse. (Alpatov 1973) Vana-Egiptuse skulptuur Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi--need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Seda laadi kunstile oli omane eriti sünge üleinimlik toredus. Mõnikord olid sellised skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast väljaraiutud sfinks--inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, mis seisab Giza suurte püramiidide juures. Arvatakse, et sellel sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kunstis oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid, kus ühendati inimese ja looma kehavorme. Sagedased olid vaaraode täisfiguurid, tardunud sirges poosis, vasak käsi rinnal. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut nagu üleolev naeratus
Egiptuse skulptuuri kui kunstiliigi laia leviku üheks põhjuseks oli ka usund, mille järgi hinge asupaigaks võis olla ka inimese portree. 2 Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi--need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Seda laadi kunstile oli omane eriti sünge üleinimlik toredus. Mõnikord olid sellised skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast väljaraiutud sfinks--inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, mis seisab Giza suurte püramiidide juures. Arvatakse, et sellel sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kunsti oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid, kus ühendati inimese ja looma kehavorme. Sagedased olid vaaraode täisfiguurid, tardunud sirges poosis, vasak aüks käsi rinnal. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut nagu üleolev naeratus
Pilaster seinapiilar, ühe küljega seina vastas asetsev õhuke piilar, nelinurkne seinasammas Zanri e. Olustikumaal maal, millel kujutatakse sündmusi inimeste igapäevasest elust; sai alguse Madalmaadelt Voluut spiraalikujuline ehismotiiv arhitektuuris ja ornamentikas; esineb hoonia samba kapiteelil, barokkfassaadidel jm. Ümarplastika igast küljest töödeldud kuju, vastand reljeefile Akvarell vesivärv ja vesivärvidega maalitud pilt Büst skulptuuriteos, mis kujutab inimese pead koos ülakehaga kuid ilma käteta Fassaad ehitise esikülg, vaatamiseks määratud külg Katedraal peakirik Kontrapost skulptuuris seisva inimfiguuri mõlema kehapoole tasakaalustamine. Tugi- ja nõjajala oskusliku kujutamisega saavutatakse figuuri harmoonia
-päraseimad on esimese naisvaarao Hatseputi hauatempel (u.1480 e.m.a) ja Abu Simbeli tempel(u.250 e.m.a). Egiptuse kujutavast kunstist rääkides tuleb eelkõige peatuda skulptuuril. Laia leviku üheks põhjuseks oli usund, mille järgi hinge asupaigaks võis olla ka inimese portree. Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda. Esiteks teosed mis kujutavad vaaraod ja jumalusi need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Omane oli eriline sünge, üleinimlik toredus. Selline skulptuuriteos on ka sfinks inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, mis seisab Giza püramiidide juures. Siis leiama ka vaaraode täisfiguure nad on tardunud sirges poosis, vasakjalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käedtihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. Nägudel on pisut nagu üleolev naeratus, kujude pilk on suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhub veelgi kujutatava tähtsust. Egiptuse reljeef oli enamasti madalreljeef, aga sageli olid kujutiste kontuurid kivisse
Egiptuse poos Skulptuur Nii nagu arhitektuuri, nii ka skulptuuri puhul seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi--need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Seda laadi kunstile oli omane eriti sünge üleinimlik toredus. Mõnikord olid sellised skulptuurid liidetud arhitektuuriliste ansamblitega. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast väljaraiutud sfinks --inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, mis seisab Giza suurte püramiidide juures. Arvatakse, et sellel sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned. Egiptuse kunsti oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid, kus ühendati inimese ja looma kehavorme. Sagedased olid vaaraode täisfiguurid, tardunud sirges poosis, vasak käsi rinnal. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik,
baptisteerium – ristmiskirik barbar — 1) antiikajal mittekreeklane või mitteroomlane; 2) jäme, harimatu inimene. bareljeef - madal- ehk lamereljeef. basiilika — kolme- või enamalööviline piklik hoone, mille kesklööv on külglöövidest kõrgem ning iseseisva katusega. Kesklöövi ülaosas, külglöövide katustest kõrgemal, on aknad; seda osa nim. valgmikuks. Basiilikaid ehitati antiikajal turu- ja kohtuhooneteks, hiljem kirikuteks. büst — skulptuuriteos, mis kujutab inimese pead koos ülakehaga, kuid ilma käteta. Bütsants -Ida-Rooma keisririik dekoor - kaunistus. detail — üksikasi, pisiasi. dipteer - kahe sambareaga ümbritsetud vanakreeka tempel. dolmen — suurtest tahumata kiviplokkidest laotud kivi- või pronksiaegne hauakamber. dooria stiil — vanim ja rangeim vanakreeka ehitusstiilidest, arenes välja doorlaste hõimu juures 600. a. paiku e.m.a.
Fantastilised ja olustikulised maalid. JAN VAN EYCK koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu · Pilet 2 1. Vana-Egiptuse skulptuur, pinnakunst 2700- 1000 ekr Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi- need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast välja raiutud sfinks- inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, miis seisab Giza püramiidide juures. Egiptuse kunstis oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid , kus ühendati inimese ja mõne looma kehavorme. Vaaraode täisfiguur- nad on tardunud, sirges poosis, vasak jalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal Nägudel võimukas üleolev naeratus
annaabi.ee 
