TTÜ Elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Elektrimaterjalid Laboratoorne töö nr. 3 Dielektrikute läbilöök Tallinn 2011 Joonis 1. Läbilöögiseadme põhimõtteskeem Joonis 2. Elektroodide skitsid Katseandmed: E11, E10, h, mm U1, V U2, V UllV, V Ull, kV U10, kV kV/mm kV/mm 7,0 21,8 21,8 21,80 7,63 7,68 1,09 1,10 12,0 38,5 37,0 37,75 13,21 13,30 1,10 1,11 17,0 46,5 46,5 46,50 16,28 16,38 0,96 0,96
kui sa kõik tõkked teelt ei talla ja mööda enesest ei lähe. Kui suur on korraga isu! Hing, ära ohus karda kukku vaid senisest end lahti kisu ja keera vanad uksed lukku! Sind ümbritsevad jäised tuuled, ööst kerkib tühi mägiahel. Sa aimad sügavust ja kuuled metsloomi kaljuseinte vahel. Kui sa nüüd minna julgeks! Sillaks su ees siis kuristikud kaanduks, hall kivi raskeid vilju pillaks ja kiskjad alandlikult taanduks. Maalija lõvipuuris Maas skitsid kiskja rahutust kontuurist, pilk purjus lainetava laka toonist, ,a segan värve, teades, et sest puurist ei vii ma ise välja ühtki joonist. Kui lõvis, kelle küüntest õnn mind päästaks, ma leiaks kas või mõistmist nagu sõbras, - siis ometi mind kunagi ei säästaks mu enda maalilt majesteetlik tõbras! Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Betti_Alver http://www.bettimuuseum.eu/index.php?lang=4 http://luule.onepagefree.com/?
"Neegripead", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea", millega ta tahtmatult tänu välisele sarnasusele president Lennart Meriga masside mällu kinnistus. Kunstniku 100. sünniaastapäevaks valmis Mai Levini abil album "Eduard Wiiralt", milles on põhjalik monograafia, ulatuslik valik reproduktsioone ning kokkuvõte prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles. Pärand Kunstniku viimasesse elupaika jäid tema vähesed isiklikud asjad ja gravüürid, joonistused, skitsid ja kavandid ning graafikaplaadid. Lisaks arhiiv kunstniku päevikute, kirjavahetuse, fotode, dokumentide, raamatute ja näitusekataloogidega. Pärandi saatus otsustati saadik Kaarel Robert Pusta eestvõttel. Lootes Eesti tulevasele taasiseseisvumisele, otsustati see säilitada Stockholmis Eesti Komitee haldamisel. Tartu Ülikooli endise kunstiajaloo professori ja Stockholmi Ülikooli toonase kunstiajaloo professori Sten Karlingu abil toimetati Wiiralti pärand Stockholmi, kus seda
arhitektuurikonkursidel ka kuigi edukad. Tammekannu villa näitab Aaltot kui 1930. aastate alguse radikaalset funktsionalisti. See oli aeg, mis Aalto oli just hakanud osalema rahvusvahelise arhitektuurielu avangardis (osavõtt CIAMi konverentsidest Frankfurdis ja Brüsselis 1929. ja 1930. aastal) ning olid valminud tema esimesed radikaalselt funktsionalistlikud tippteosed Turun Sanomat hoone ning Paimio sanatoorium. Aalto Pärnu supelasutuse skitsid (1925) Aalto esimene Eestiga seotud töö oli Pärnu supelasutuse konkursiprojekt. Aalto skitside skitside stilistika viitab tugevatele itaalia mõjudele. Aalto oli just abiellunud Aino Marsioga ning 1925. aastal reisis noorpaar Itaaliasse. ,,Fassaadil siin seal medasjonikaunistused, majoolika (glasuuritud terrakota) või liivakivi", kirjutas Aalto Pärnu supelhoone fassaadide kohta. Tähtsal kohal oli projektis suletud siseõu. ,,Olgu seal
Valitsuse poolt korraldatud graafikanäitusel Prahas. 1939. aasta sügisel, II maailmasõja puhkedes, sõitis Eduard Wiiralt tagasi Eestisse, kus lõi sellised tööd nagu "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja "Kaameli pea" (1939, puulõige). Pärand Kunstniku viimasesse elupaika jäid tema vähesed isiklikud asjad ja gravüürid, joonistused, skitsid ja kavandit ning graafikaplaadid. Tartu Ülikooli endise kunstiajaloo professori ja Stockholmi Ülikooli toonase kunstiajaloo professori Sten Karlingu abil toimetati Wiiralti pärand Stockholmi, kus seda esialgu hoiti Kunstiakadeemia ruumides Fredsgatanil. 2005. aasta aprillis andis Eesti Komitee Stockholmis olulisima osa Eduard Wiiralti pärandist üle Eesti Kunstimuuseumile. Viimas e d aas tad pariis is 1944. aasta kevadel sõitis Wiiralt Viini oma tööde näitust korraldama.
ülistas naist. Kaasaarvatud lüürilised poeemid ja spirituaalsed ja müstilised karakterid, Michelangelo komposeeris teisigi poeeme, mis olid veelgi tundelisemad ja veelgi inspireeritumad ühest naisest kes oli" kuri ja ilus" oli nendes riimides nagu taltsutamatu iha. Fresco "Crucifixion of St. Peter" Michelangelo arhitektuuritööd Roomas "Palestrina Pietà" "Florence Pietà" "Rondanini Pieta" Michelangelo skitsid Michelangelo surm o Michelangelo suri aeglasesse palavikku 18. veebruaril 1564. aastal. o Testamendi tegi arsti ja sõprade ees kolmelauselise, öeldes, et jätab oma hinge jumalale, keha maale ja oma materiaalsed asjad kõige lähematele suhetele. o Tegelikkuses oli vähe jäänud tema majja, ta olid põletanud enamuse oma töödest, kaasaarvatud kavandid San Lorenzo fassaadile.
näitust korraldama. • Wiiralt kasutas Viinis võimalust oma tööde trükkimiseks Lauterbachi trükikojas. • Tagasi Eestisse ta enam ei tulnud, vaid läks läbi Taani Rootsi. • 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. • Eduard Wiiralt suri maovähi tagajärjel 55- aastasena Pariisis, Danncourti haiglas Clichy PÄRAND • Kunstniku viimasesse elupaika jäid tema vähesed isiklikud asjad ja gravüürid, joonistused, skitsid ja kavandit ning graafikaplaadid. Lisaks arhiiv kunstniku päevikute, kirjavahetuse, fotode, dokumentide, raamatute ja näitusekataloogidega. • Lootes Eesti tulevasele taasiseseisvumisele, otsustati see säilitada Stockholmis Eesti Komitee haldamisel. • 2005. aasta aprillis andis Eesti „Eesti neiu“ Komitee Stockholmis olulisima osa • Eduard Wiiralti loomingupärand on LOOMING
märgatud ka niitselikku kõrguste-ja avarusejanu. Eesti luuletajatest olid Alverile lähedased Under ja eriti Suits. Noore Alveri romantilise põhihoiakuga luules sulavad ühte jõuline mõttekirg ja tundlik hingemaailm. ,,Tolmu ja tule" keskseid teemasid on kunst, mida Alver imetleb ja ülistab paljudes luuletustes, tuues inimese ja kunsti suhetes esile üha uusi aspekte. Loomisvõime tähendab kõrgemat inimlikkust. Kunst on puhas kui laps, kellele veel miski pole püha. Maas skitsid kiskja rahutust kontuurist, pilk purjus lainetava laka toonist, ma segan värve, teades, et sest purist ei vi ma ise välja ühtki joonist. Kui lõvis, kelle küüntest õnn mind päästaks ma leiaks kas või mõistmist nagu sõbras, siis ometi mind kunagi ei säästaks mu enda maalit majesteetlik tõbras! (Betti Alver) 5 Bernard Kangro Bernard Kangro(1910-1994) oli tavatult produktiivne ja mitmekülgne kirjanik
Klassitsistlikul ajajärgul nii väga armastatud urnid iga nelja sissekäigu peal annavad ehitisele teatud gratsiöösi pidulikkuse. Sees on ainult üks ruum, suur saal, mille lagi tugeneb kaheksale dooria sambale. Sammaste postamente kaunistavad vanikud jällegi armastatuim klassitsismi motiiv. Kuna aga üliõpilaste arv iga aastaga tublisti kasvas, jäi hoone varsti väga kitsaks. Juba a. 1820 kerkis päevakorrale ehitise laiendamise küsimus ja sama aasta mai kuul valmistas Krause vastavad skitsid ja kulude eelarved. Rotundi külge pidid 10 ehitatama kaks tiiba; kuna aga maaala oli kitsas, polnud võimalik ehitada neid ühel liinil. Esialgse kava järele oleksid nad ehitatud rotundi külge, moodustades täisnurga. Pärast muudeti aga projekt nii, et tiivad liituvad segmentidena rotundi külge. Ehitis ise teostati alles aa. 1825-182722. Mõlemad tiivad on kahekordsed, kordi eraldab
Veetorustik oli välja vahetatud juba 19.sajandi keskel vana mõisahoona jaoks. Vett saadi torude kaudu "Göpelwerki" pumbaga valitsejamaja jures asunud tsisternist. HoOnes oli ka kaks veeklosetti, mis oli suure edumeelsuse märk. Veeklosett oli leiutatud juba 16.sajandil, kuid massiliselt hakati seda isegi indlismaal ehitama alles 1880.aastatel. Krahv bergi sugulased on väitnud, et tegelik projekteerja oli mõisaomanik ise, seda tõestavad kirjavahetus ja krahvi skitsid. Hippiuse project polevat talle meeldinud, kuna seal olid kõik ühesugused aknad. Vaatamata sellele, et eriti mõisahoonete puhul oli omaniku soov määrav nii stiili kui ruumide paigutuse osas, ei tähenda selle paberilepanek siiski veel arhitektioskusi, olgugi et omanikule endale võib tagantjärele nii tunduda. Sangaste puhul on säilinud Hippiuse lossi projekteerimist puududavad ülestähendused, kus on kirjas kuidas laduda
Künnapul, noorematest arhitektidest aga Siiri Valneril ja Indrek Peilil. Ka minu kujunemisel on Louis Kahni looming mänginud väga olulist rolli. Mitte ainult tema ehitised ja tekstid, vaid ka tema isik ja sellega kaasnev seletamatu energia oli müstiliselt magus ja hurmav. Mäletan, et venekeelse ajakirja L'Architecture d'aujourdhui ilmumine Eesti arhitektuurimaastikule 1968. aastal tegi mind otsekui purju. Kahni ütlused, skitsid ja joonistused, plaanid, detailid, ukseavad, trepid ning suured umbsed kivitahukad muutusid aastateks minu elu tuumaks. Lou pilt rippus mu magamistoa seinal kui ikoon. Mitu mu varajast projekti ning diplomitöö olid Kahni loomingust otseselt mõjutatud. Siis tuli periood, mil ma tahtsin hakata moodsaks nagu paljud teised. Ehmatuseks avastasin, et olen praktilises elus väga kohmakas ja vajan partnereid. Koos nendega läbisin konstruktivistliku, futuristliku ja klassikalise arhitektuuri faasid
annaabi.ee 
