Linnu sulgede tüübid on hoosulg, kattesulg ja udusulg. Linnu skeletil on *tiivaluud, *harkluu, *rinnakukiil,*sabalülid(luu). Söögitorust läheb toit tervena pukku(toit koguneb ajutiselt) edasi läheb näärmemakku(seal algab toidu seedimine; seedemahladega) sealt edasi läheb lihasmakku(kus purustatakse kõvemad toidupalad) mööda soolestikku jõuab toit kloaaki ja kloaagist väljub toit. Linnu muna osad õhukamber- esimene hingetõmme. looteketas- tuleb tibu. rebuväät- looteketta hoidmine, looteketast üles. valkkest- kaitse ja toit . munarebu- toiduks.
9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. 3. Selgita mõisteid rakk, kude, organ e. elund, organsüsteem e. elundkond. 1) Rakk-Elusorganismide väikseim osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. 2) Kude-Sarnastest rakkudest koosnev organi osa. Kude=Rakk+rakuvaheaine 3) Organ e. Elund-Inimese osa, mis täidab kindlat ülesannet. Tugi ja liikumiselundkond 4. Milliseid ülesandeid täidab inimesel liikumis- ja tugielundkond ehk, mis ülesanded on skeletil ja lihastel. · Liikumis- ja tugielundkond koosneb luudest koos neile kinnituvate lihastega, mis toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda. · Skelett hoiab inimest ühes tükis ja toestab. Lihased võimaldavad meil ennast liigutada. 5. Millistest ainetest koosnevad luud, milline on nende ainete tähtsus luude koostises ja mis juhtub luudega juhul, kui neid aineid jääb luudes vähemaks (võimalik graafiku ülesanne, kus tuleb välja
Idealist Platon arvas, et organismi tegevust juhivad 3 liiki vaime (aju, süda, maks). Aristoteles arvas, et hing ja keha on ühine tervik ja hing sureb koos kehaga. Ta hakkas esimesena võrdlema inimese keha loomaga ning uuris ka looteid. Sellepärast peetakse teda ka embrüoloogia ja võrdlevaanatoomia rajajaks. SKELETT Skelett on liikumisaparaadi passiivne osa. Skelett koosneb vähemalt 200st omavahel ühendatud luust. Skeletil on 2 põhilist funktsiooni mehaaniline ja bioloogiline. · Mehaaniline toestamine kaitsmine liikumine · Bioloogiline vereloome - ainevahetus ( kaltsium, fosfor ) Luu ehitus. Luu põhilised koostisosad on plinkollus ja käsnollus, luuüdi, luuümbris ehk periost ja kõhred. · Plinkollus katab luud väljas poolt, väga tihe koosneb tihedalt kõrvuti asuvatest luuplaatidest ehk lamellidest.
elundkond. 1) Rakk- kõige väiksem osa, millel on olemas kõik elutunnused. 2) Kude- koe moodustavad ühesuguse ehituse, päritoluga ja ülesandega rakud. 3) Organ ehk elund- organismi osa, mis täidab kindlat ülesannet, moodustuvad kudedest. 4) Organsüsteem ehk elundkond- ühesuguse ülesandega elundid moodustavad elundkonnad. 4. Milliseid ülesandeid täidab inimesel liikumis- ja tugielundkond ehk, mis ülesanded on skeletil ja lihastel. Liikumis- ja tugielundkonna ülesandeks on toestada keha, moodustada skelett ja võimaldada liikuda. 5. Millistest ainetest koosnevad luud, milline on nende ainete tähtsus luude koostises ja mis juhtub luudega juhul, kui neid aineid jääb luudes vähemaks (võimalik graafiku ülesanne, kus tuleb välja lugeda, milline muutus toimub inimese luude ehituses, ning mis on muutuse tagajärjed). Põhjenda luude
superplastifikaatoreid · Külmakindlust parandavaid õhku sisseviivaid lisandeid · Külmumist takistavad lisandid, mida kasutatakse värske betooni külmumise vältimise eesmärgil külmade ilmade korral. Betooni koostisosana tuleb vaadelda ka õhku, mis osaleb betooni struktuuri kujunemisel. Täitematerjale on betoonis kuni 70 %. Täitematerjalide roll betoonides: · Täitematerjalid moodustavad skeleti, mille ümber kujuneb tsemendist-veest sideainekivi. Moodustunud skeletil on oma roll tugevuse andmisel betoonile, seetõttu tuleb kõrge tugevusega betoonides kasutada ka kindla tugevusega täitematerjale. · Täitematerjalide olemasolu betoonis vähendab tsemendikivi mahukahanemise mõju betoonile. Peale muude omaduste on täitematerjalid veel vähedeformeeruvad e. jäigad ja hea kulumiskindlusega. · Tsemendi kasutamine ilma täitematerjalideta oleks väga kallis.
Elastsed kiud elastiinist ja fibrilliinist, venivad purunemata kuni 150% algpikkusest, venituse järel algkuju taastub. Retikulaarsed kiud fibroblastide poolt toodetud peened kollageenkimbud. 3. Lihaskude arendab kehastruktuuride liikumiseks vajaliku füüsilise jõu ning toodab kehasoojust. Lihaskude paneb keha liikuma, säilitab kehaasendit ning toodab soojust. Lihaskoe tüübid: Skeleti- ehk vöötlihaskude kinnitub luudele skeletil, skeletilihaste kokkutõmbed ja lõtvumine on tahtega juhitav. Südamelihaskude Silelihaskude silelihaste kokkutõmbed laiendavad või ahendavad veresooni, peenestavad ja liigutavad toitu seedetraktis, liigutavad kehavedelikke ja kõrvaldavad jääkaineid. Ei allu tahtele. 4. Närvikude tuvastab kehasiseseid ja väliseid muutusi ning reageerib neile tegevuspotentsiaalidega, käivitades lihaste ja näärmete tööd. Funktsiooniks on
Jäsemete pikkade varvaste vahel on vees ujumiseks vajalikud nahakurrud ehk ujunahad. Konna nahk on õhuke ja soomusteta, kuid arvukate limanäärmetega. Osadel on limanäärmed muutunud mürginääremeteks. Luustik : jäsemed koosnevad paljudest luudest. Neil on nii esi jäsemeluud kui ka taga jäsemeluud. Kahepaiksete kolju on lai ja jäme. Selgrooga (lühike) ja koljut ühendab üks kaelalüli ning see võimaldab konnal pead tõsta ja langetada pead. Konna skeletil kaitseb tema siseelundeid rinnaluu. Kahepaiksed hingavad maismaal läbi niiske naha ja vees kopsudega. Kahepaiksetel on kaks vereringkonda : kopsuvereringe ja kehavereringe. Kolmekambrilist südant läbib segaveri. Kahepaiksed ei suuda hoida oma kehas ümbritsevast keskkonnast kõrgemat kehatemperatuuri ja seega on nad kõigusoojased. Seede-, eritus- ja sigimiselundite juhad avanevad konnadel soole tagaosa laiendisse ehk kloaaki. Konnad söövad putukaid, nälkjaid (nad on loomtoidulised).
Toitumise analüüs Toit peab sisaldama kõiki toitaineid õiges vahekorras. Valgud 10-15% Lipiidid 30% Süsivesikud 60% NB! vitamiinid ja mineraalid Ainevahetus=kõik keemilised protsessid, mis organismis aset leiavad. Ainevahetust saab mõõta kalorimeetriaga. 5. Lihase füsioloogia. Skeletilihase omaduste uurimine (SimMuscle). 1. impulsi generaator 2. registraator 3. lihaskamber Lihasel on otsas raskus - imiteerib lihase venitatavust skeletil. ül1. lihase kontaktsiooni suurus sõltuvalt ärritaja tugevusest. Üksikärritajale vastab lihas üksikkontraktsiooniga. Mida suurema amplituudiga impulsi lihasele anname, seda rohkem lihas kontrakteerub. Siiski ei tööta see lõpmatuseni. läviärriti - impulss, et lihas üldse reageeriks. Erutusid kõige tundlikumad närvikiud. optimaalne ärriti - impulsi, millest suuremaks kontraktsioon enam ei läinud. minimaalne sisend ja suurim väljund.
2.3 Pinnase koostisosad Pinnased koosnevad mineraalsetest vi orgaanilise päritoluga teradest nn. pinnase skeletist ja teradevahelistes poorides olevast vedelikust (enamasti vesi) ja gaasist (enamasti õhk). Juhul kui pinnases on kõik kolm komponenti nimetatakse seda kolmefaasiliseks pinnaseks. Täiesti kuivas pinnases puudub poorides vedelik ja veeküllastatud pinnases õhk Sellised pinnased on kahefaasilised. Olulisem osa pinnase omadustele on skeletil osakeste suurusel, kujul ja mineroloogilisel koostisel. Vee mõju pinnase omadustele on seda suurem mida peeneteralisem on skelett. Teatud mõju avaldab ka poorides olev õhk, kuid võrreldes teiste komponentidega on tema osakaal pinnase omaduste kujunemisel tagasihoidlikum. 2.4 Pinnaseosakeste suurus ja kuju Pinnaseosakeste suurus varieerub väga laiades piires alates kividest, mille
e=w*s/w=0,45*2,75/1,00=1,24. Tihedusaste Id=(emax-e) / (emax-emin), pinnase tugevust. Kui h1 on piisavalt suur, kaob pinnaseosakeste vaheline Kahefaasiline pinnas kui puudub 1 komponent. Olulisem osa pinnase kus euuritava pinnase poorsustegur, emax-pinnase poorsustegur max-lt efektiivpinge täielikult ja pinnas muutub tugevuseta vedelikuks, milles omadustele on skeletil osakeste suurus, kuju, mineroloogiline koostis. Mida kohevas olekus, emin-pinnase e max-lt tihedas olekus (määratakse kuiva pinnaseosakesed hõljuvad ebavesiliiv: peeneteralisem on skelett, seda suurem on vee mõju pinnase omadustele. pinnase vibreerimise ja tampimisega kindla mahuga silindris kui selle kaal '= -u=h-h1w=0. ehk ikr=h1/h=´/w=(-w)/ w, mida nim kriitiliseks 1.2
2.3 Pinnase koostisosad Pinnased koosnevad mineraalsetest vi orgaanilise päritoluga teradest nn. pinnase skeletist ja teradevahelistes poorides olevast vedelikust (enamasti vesi) ja gaasist (enamasti õhk). Juhul kui pinnases on kõik kolm komponenti nimetatakse seda kolmefaasiliseks pinnaseks. Täiesti kuivas pinnases puudub poorides vedelik ja veeküllastatud pinnases õhk Sellised pinnased on kahefaasilised. Olulisem osa pinnase omadustele on skeletil osakeste suurusel, kujul ja mineroloogilisel koostisel. Vee mõju pinnase omadustele on seda suurem mida peeneteralisem on skelett. Teatud mõju avaldab ka poorides olev õhk, kuid võrreldes teiste komponentidega on tema osakaal pinnase omaduste kujunemisel tagasihoidlikum. 2.4 Pinnaseosakeste suurus ja kuju
annaabi.ee 
