saada samast CCD-st kolm valguse värvikomponenti. Joonis Teise tehnoloogiana on kasutusel kujundi kontaktsensoreid (Contact Image Sensor, CIS). CIS tehnoloogias kasutatakse reas valgusdioode ning iga punkti juures on andur, mis asetseb võimalikult lähedal skaneeritavale dokumendile (Joonis 2). Värviskannerite puhul kasutatakse RGB LED-e ning läbi optilise süsteemi juhitakse kolme põhivärvi summaarne valgus igasse skaneeritava rea punkti. Peegeldus fikseeritakse sensorite reas ja edastatakse sealt ADC töötlemiseks. Sellise tehnoloogia eelis on väikesed mõõtmed (Puudub liikuvate lambi ja peeglite süsteem) ja seetõttu on võimalik luua väikeste mõõtmetega ja vajadusel ka kaasaskantavaid seadmeid. Puudusena on CIS tehnoloogia puhul ära märgitud, et skaneerimise pildikvaliteet on kehvem ja kui skaneeritav dokument ei ole sile, muutub pilt hägusaks. Joonis Skannerite liigid
1.6 Skanner Skanner on arvuti väline lisaseade, mis on mõeldud valmisteksti ja piltide sisestamiseks arvutisse, digitaalsele kujule viimiseks. Nimetus "skanner" tuleneb ingliskeelsest sõnast scan, mis tähendab "silmi millestki üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima, pilti täppideks lahutama". Jaotades kujundi sadadeks eraldi punktideks, muundab skanner selle mõistetavaks arvuti jaoks, mis siis tarkvara abil esitab skaneeritava pildi arvuti ekraanil. Skanneril on funktsionaalne sarnasus koopiaaparaadi lugemisseadmega. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Teksti tuvastamiseks kasutab skanner optilist tärgituvastust. Seega saab skanneri kasutaja sisestada näiteks oma kirjatöö illustratsioonid ja valmiskirjutatud tekstid arvutisse, seal tekste töödelda, muuta
See võimaldab sisestada nt. fotosid otse slaidilt, mis tagab palju parema kvaliteedi. Käsiskanner Käsiskanner pole mõeldud kvaliteetse kujutise skaneerimiseks ja on lihtne ning odav tänu suhteliselt piiratud vaateväljale ja mitmed komponendid on asendatud käemusklite tööga. Skaneerimise tulemus sõltub inimese käe liikumise ühtlusest. Sensor ja valgusallikas paiknevad ligikaudu kümne sentimeetri laiuses käeshoitavas seadmes. Sisselugemiseks tuleb seda käsitsi libistada üle skaneeritava dokumendi. Arvutisse installeritud lisakaart tõlgib loetud info digitaalkujule, kasutades seejuures skanneri juurde kuuluvat tarkvarapaketti. Mõned käsiskannerid on varustatud programmidega, mis võimaldavad ka skanneri laiusest paar korda laiemat pinda skaneerida ja seejärel kokku liita. Trummelskanner Kasutatakse peamiselt suurt lahutusvõimet ja värvikujutiste töötlemist nõudvas graafilises trükitööstuses. Nendes seadmetes keeratakse originaaldokument trumli ümber ja teda
komponendid on asendatud käemusklite tööga. Skaneerimise tulemus sõltub inimese käe liikumise ühtlusest. Sensor ja valgusallikas paiknevad ligikaudu kümne sentimeetri laiuses käeshoitavas seadmes. Sisselugemiseks tuleb seda käsitsi libistada üle skaneeritava dokumendi. Arvutisse installeritud lisakaart tõlgib loetud info digitaalkujule, kasutades seejuures skanneri juurde kuuluvat tarkvarapaketti. Samm käsiskannerist edasi on mobiilskanner. See on mootoriga varustatud käsiskanner, kus sisestatud kujundi kvaliteet ei sõltu enam käe liikumisest. Värvilise mobiilskanneri komplekti saab umbes 6000 krooni eest. Trummelskannerid
Projektsiooniskanneri väliskuju on näha järgmisel joonisel. slaidiskannerid -võimaldavad sisestada nt. fotosid otse slaidilt, mis tagab palju parema kvaliteedi. Käsiskannerid -on lihtsad ja odavad tänu suhteliselt piiratud vaateväljale ja mitmete komponentide asendamisele käemusklite tööga. Sensor ja valgusallikas paiknevad ligikaudu kümne sentimeetri laiuses käeshoitavas seadmes. Sisselugemiseks tuleb seda käsitsi libistada üle skaneeritava dokumendi. Arvutisse installeeritud lisakaart tõlgib loetud info digitaalkujule, kasutades seejuures skanneri juurde kuuluvat tarkvarapaketti. Mõned käsiskannerid on varustatud programmidega, mis võimaldavad ka skanneri laiusest paar korda laiemat pinda skaneerida ja seejärel kokk u liita. Järgmisel joonisel ongi näha tüüpilise käsiskanneri väliskuju. Vastavate tekstitöötlus-, graafika- või kombineeritud teksti-graafika- programmide abil saab skaneeritud
väljundsignaali mingisse kindlasse harusse iga teatud intervalli tagant. Nii saab taimerit juhtida ning anda erinevatele seadmetele erineva sagedusega clk- tsükleid. cnt 0 irq controller, priority 0 cnt 1 memory refresh cnt 2 pc-speaker Sisend-väljundseadmed 35. Klaviatuur: sisendseade, mis kujutab endast maatriksit lülititest (magnetiline induktsioon, mehaaniline deformatsioon, takistuse muutumine). Skaneerimine: saadetakse välja rea kood, milles skaneeritava rea väärtus 0, loetakse sellele vastav veeru kood, kui selles on toimunud teatavad muutused, analüüsitakse koodi ning leitakse vastav lüliti, mis on alla vajutet. 36. Hiir ja juhtkang: Hiir: seade, milles ümmargune kuul liigutab pööreldes kaht rullikut (vastavalt x- ja y-telg), rullikud pööravad augukestega kettaid, mille ühel pool asub valgusdiood, teisel aga fototransistor (genereerib elektriimpulsi, kui saab valgustet).. rulliku
potentsiaal. Kui teraviku kaugus objektist on 0,1 1nm, siis hakkab see kiirgama elektrone. Tekib külm- e. autoemissioon. Seda võimaldab tunneliefekt.teravikku juhib arvuti poolt juhitav piesoelektrilisest materjalist kolmsõrmik. Piesoelektrikud on ained, mis elektriväljas muudavad pisut oma mõõtmeid ja liigutavad seetõttu nõela. Nii tagatakse pinna skaneerimine ja muutumatu kaugus uuritavast objektist. Tunnelivoolu muudab tugevalt vahekauguse muutumine. Skaneeritava pinna reljeef ilmub arvuti kuvarile. Tunnelmikroskoobi abil saab näha üksikaatomeid Järgmisel slaidil on kujutatud grafiidi kristallvõre tunnelmikroskoobi abil. Grafiidi kristallvõre tunnelmikroskoobis. Elektronilained aatomi orbiidil. Elektroni leiulained hoitakse aatomi juures elektriliste tõmbejõudude poolt. Kui elektron tiirleb orbiidil, siis peavad tema leiulained olema orbitaallained
HDD:Pöörleb 3600 .. 10200 rpm Magnet-Optiline põhimõte laser kuumutab ketta biti ala ~200 kraadini (Curie' punkt) magnet polariseerib selle. Lugemisel arvestatakse peegelduva valguse polaarsusega. Kõvaketta puhul on keskmine tõrketa tööaeg umbes 200000 ja 500000 tunni vahel. Klaviatuur sisendseade, mis kujutab endast maatriksit lülititest (magnetiline induktsioon, mehaaniline deformatsioon, takistuse muutumine). Skaneerimine: saadetakse välja rea kood, milles skaneeritava rea väärtus 0, loetakse sellele vastav veeru kood, kui selles on toimunud teatavad muutused, analüüsitakse koodi ning leitakse vastav lüliti, mis on alla vajutatud Mälu hierarhia arvutis. registermälu: 100B, 5ns staatiline suvapöördusmälu, baseerub positiivsel tagasisidel, väike maht.Random access memory RAM kiire, kallis protsessor - ALU, mälupuhvrid, etc peidikmälu / cache: 512KB kiire, mahukam... protsessor, puhvrid põhimälu: 50ns, 4GB aeglasem, mahukam, emaplaat
väljundsignaali mingisse kindlasse harusse iga teatud intervalli tagant. Nii saab taimerit juhtida ning anda erinevatele seadmetele erineva sagedusega clk- tsükleid. cnt 0 irq controller, priority 0 cnt 1 memory refresh cnt 2 pc-speaker Sisend-väljundseadmed 35. Klaviatuur: sisendseade, mis kujutab endast maatriksit lülititest (magnetiline induktsioon, mehaaniline deformatsioon, takistuse muutumine). Skaneerimine: saadetakse välja rea kood, milles skaneeritava rea väärtus 0, loetakse sellele vastav veeru kood, kui selles on toimunud teatavad muutused, analüüsitakse koodi ning leitakse vastav lüliti, mis on alla vajutet. 36. Hiir ja juhtkang: Hiir: seade, milles ümmargune kuul liigutab pööreldes kaht rullikut (vastavalt x- ja y-telg), rullikud pööravad augukestega kettaid, mille ühel pool asub valgusdiood, teisel aga fototransistor (genereerib elektriimpulsi, kui saab valgustet).. rulliku
(tindiprinter) suhteliselt odav ja kvaliteetne, eriti personaalprinterid värviprindi korral; suur tarvikute kulu Skanner Skanner on arvuti väline lisaseade/optiline instrument, mis on mõeldud valmisteksti ja piltide sisestamiseks arvutisse/digitaalsele kujule viimiseks. Jaotades kujundi sadadeks eraldi punktideks (või pikseliteks) muundab skanner selle mõistetavaks arvuti jaoks, mis siis tarkvara abil esitab skaneeritava pildi arvuti ekraanil. Skanneril on funktsionaalne sarnasus kserokoopiaaparaadi lugemisseadmega. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Teksti tuvastamiseks kasutab skanner optilist tärgituvastust (OCR- optival character recognition). Seega saab skanneri kasutaja sisestada näiteks oma kirjatöö illustratsioonid ja
MB/s ning mis lubab CDROMi lugejate ja üle 528 MB mahutavate ketaste kasutamist. Lubab maksimaalselt 4 kettaseadme ühendamist. Töökindlus: MTBF keskmine tõrketa tööaeg (mean time between failures) on kõvaketaste puhul 200,000 ja 500,000 tunni vahel. KLAVIATUUR Sisendseade, mis kujutab endast maatriksit lülititest (magnetiline induktsioon, mehaaniline deformatsioon, takistuse muutumine). Skaneerimine: saadetakse välja rea kood, milles skaneeritava rea väärtus 0, loetakse sellele vastav veeru kood, kui selles on toimunud teatavad muutused, analüüsitakse koodi ning leitakse vastav lüliti, mis on alla vajutatud. PILET 8 LOENDURID Loenduriiteks nimetatakse impulsside loendaamiseks ettee nähtud loo ogikalülitust. Loendureidd kasutatakse nii autom maatikasead dmetes kui kka arvutustehhnikas. Sissee tulevad impulsid. Väljundikks 0,1 kombiinatsioonid
bitti. Näiteks 3 bitiga saab esitada 8, 4 bitiga 16, 5 bitiga 32 jne. halltooni. Tavaliselt kasutatakse halltoonide esitamiseks kuni 24 bitti. Värvidega toimitakse põhimõtteliselt samal viisil. Tabelit, kus igale ruudukesele vastab heledus- ja värviinformatsioon, nimetatakse bittrastriks. Oluliseks osaks on laengusidestusseadis(Charge-coupled Device, CCD) milles tekib valgusetoimel laeng. Mida intensiivsem valgus seda tugevam on laeng. Kui nüüd võtta skaneeritava objekti üks rida ja juhtida tema peegeldus CCD peale saame selle rea kujundi laengutena. Nüüd edasi nidutame selle laengu välja CCD-st ja muudame AD muunduris digitaalseks koodiks. Probleem on selles et CCD ei ole värvitundlik.
bitti. Näiteks 3 bitiga saab esitada 8, 4 bitiga 16, 5 bitiga 32 jne. halltooni. Tavaliselt kasutatakse halltoonide esitamiseks kuni 24 bitti. Värvidega toimitakse põhimõtteliselt samal viisil. Tabelit, kus igale ruudukesele vastab heledus- ja värviinformatsioon, nimetatakse bittrastriks. Oluliseks osaks on laengusidestusseadis(Charge-coupled Device, CCD) milles tekib valgusetoimel laeng. Mida intensiivsem valgus seda tugevam on laeng. Kui nüüd võtta skaneeritava objekti üks rida ja juhtida tema peegeldus CCD peale saame selle rea kujundi laengutena. Nüüd edasi nidutame selle laengu välja CCD-st ja muudame AD muunduris digitaalseks koodiks. Probleem on selles et CCD ei ole värvitundlik.
.8) ja seetõttu on võimalik ka joonis koostada mitmevärvilisena. Pliiatsivahetuse teeb plotter ise- viib eelmise oma kohale ja haarab uue. On ka ühevärvilisi plottereid. · Skanner Skanner on arvuti väline lisaseade/optiline instrument, mis on mõeldud valmisteksti ja piltide sisestamiseks arvutisse/digitaalsele kujule viimiseks. Jaotades kujundi sadadeks eraldi punktideks (või pikseliteks) muundab skanner selle mõistetavaks arvuti jaoks, mis siis tarkvara abil esitab skaneeritava pildi arvuti ekraanil. Skanneril on funktsionaalne sarnasus kserokoopiaaparaadi lugemisseadmega. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Teksti tuvastamiseks kasutab skanner optilist tärgituvastust (OCR- optival character recognition). Seega saab skanneri kasutaja sisestada näiteks oma kirjatöö illustratsioonid ja valmiskirjutatud tekstid