· 1891 1900 Tallinna saksa tütarlastekool 13. aastaselt hakkas tegema saksa keelseid värsikatsetusi. Hans Laipman soovitas kirjutada eesti keeles. Varjunime ´Mutt´ all ilmusid 1904. aastal luuletused ,,Postimehes" ja ,,Uudistes". 1901 1902 ajakirjanikuna ,,Teatajas", kuhu soovitas teda Eduard Vilde, kellele näitas Under oma luulekatsetusi. Abiellus Carl Hackeriga ja 1902 1906 elas Moskvas. 1906 tagasi Eestis ja algas intensiivne sissekasvamine eesti kultuuri ja küpsemine luuletajaks. 1917 ,,Siuru" esikkogu ,,Sonetid". 1924 abiellus A.Adsoniga 1957 Stockholmis Drottinghomi teatrimuuseumis. ,,Sonetid" (1917), ,,Eelõitseng" (1918) ja ,,Sinine puri" (1918) esindavad Underi loomingu noorusjärku. ,,Eelõitseng" aimuste, puhkeva tundeelu ja õnneootuse luule. Domineeris igatsev meeleolu. ,,Sonette" iseloomustab elurõõmu ja armukülluse üleslõkenduses. Selles kohati leiduva erootiliselt
laused, fraasid. Teksti keelelistest valikutest tuleneb selle eesmärk ja liik ning selles võib eristada mitmesuguseid struktuuriosi. Niiviisi iseloomustatud kirjalik tekst on oma algupärasest kontekstist väljavõetunagi mõistetav tervik. Kirjutatud monoloog on pika intellektuaalse ajaloo tulemus. Selle koostamist tuleb teadlikult õppida, seda oskust ei saada kaasa iseenesest nagu emakeele kõnelemise oskust. Emakeelde ja emakeelsesse kultuuriühiskonda sissekasvamine käib dialoogilise teksti kaudu. Teksti teine äärmus ongi suuline dialoog, kõige üldisem ja läbi Infoühiskonnas on endisest tähtsam suuta eristada olulist informatsiooni vähem olulisest ning õppida avama tekstide mitmetahulisi ja mitmemõõtmelisi tähendusi. See tähendab oskust kriitiliselt lugeda ja tekste analüüsida. Analüüsioskus on abiks ka tekstide koostamisel. Tegevusalade struktuuri ja töö iseloomu muutumine jätab jälgi keelekasutusse
kreemiga. Kreemitada võib ka küünteümbrust, aga mitte varbavahesid, sest need lähevad siis hauduma. Kõvadele kohtadele määrida samuti kreemi või mõnda muud spets. määret. Võib teha ka jalavanni vannisoolaga; umbes 20 min.; see pehmendab ja vähendab jalgade higistamist. Varbaküüsi on soovitav lõigata vahetult peale pesemist, siis nad on pehmed. Küüned lõigata otse nii, et nad kaitseksid varba otsa. Niimoodi hoitakse ära ka küüne sissekasvamine, mis on väga valus. Peale lõikamist, tuleb küüned ka viilida siledaks, et küüneservad ei rebeneks. Küüntehooldusvahendid peaksid olema isiklikud, kui ei ole, siis kindlasti desinfitseerida peale igat kasutamist. Jalaseen Jalaseen saab alguse väikese varba vahest sügelemisega ja haudumisega, mis areneb edasi kogu jalatallale villidena või ekseemina. Nakatumine toimub niiskuses saunas, pesuruumis, rannas jne.
(Tsiili) Lihavõttesaar: suured kivipead, mida veeretati mööda kivipalke, see oli nagu võistlus. Seetõttu olid kõik puud maha raiutud valgete sinnajõudmise ajaks. (Näide, et loodusrahvas kui keskkonnasäästlik ei vasta tõele!) Kultuur on grupi eluviis, terviklik ja funktsionaalne asjade ja nähtuste hulk, mida grupp võtab iseenesestmõistetavana (Georgios N. Galanis) enkulturatsioon - oma kultuuriga kohanemine, sissekasvamine ehk vanem generatsioon mõjutab nooremat kas sunniviisiliselt või ilma (lastehirmutised) akulturatsioon - kohanemine võõra kultuuriga (domineerivate (koloniaal) ühiskondade mõju põlisrahvaste kultuuridele) Iseenesestmõistetavus on kultuuri mõiste juures väga oluline (nii on alati tehtud). Nooremad ei võta kunagi kõike täielikult üle. Põlvkondade konflikt - kui sa tead rohkem, siis ei kuula enam neid vanu. difusioon - (enkult
seda ei saa mõista tundmata neid protsesse ja tegemata tagasivaadet nende kulgemisele. Ja vastupidi, tundes neid protsesse, nende seaduspärasusi ja senist kulgu, suudame põhijoontes ette näha ka meie rahvastiku lähemat tulevikku. Rahvastikuprotsessid Eestis Põlistumine ja põlistumishäired Põlistumine on võõraste sisserändajate "sissekasvamine" maa põlisrahvastikku. See võib viia mujalttulnute assimileerimisele, täielikule kultuurilisele ühtesulamisele põlisrahvastikuga. Kuid kui tulnukaid on suhteliselt palju, ei suuda põlisrahvastik neid assimileerida. Ent normaalsete vahekordade hoidmiseks nende ja põlisrahvastiku vahel piisab ka ainult integreerumisest e. lõimumisest. Sel juhul tulnukad säilitavad oma keele ja kultuuri, kuid õpivad suhtlemiseks vajalikul tasemel
BAKTERITE KASV, PALJUNEMINE JA ARENGUTSÜKLID Enamus baktereid paljuneb pooldumise teel, tütarrakud on ühesuurused ja geneetiliselt identsed (replikatsioonivead võivad siiski olla olemas). Enne pooldumist on kromosoomi replikatsioon, kumbki tütarrakk saab kromosoomist koopia. Plasmiidid võivad jaguneda ebavõrdselt; kui ei ole selektiivset survet, siis plasmiid võib rakust elimineeruda. Pooldumise viisid: sissesopistumine (E. coli) või ristvaheseina sissekasvamine (B. subtilis). FtsZ valk- homoloogne eukarüootide tubuliiniga (ürgne tubuliin?), jagunemisel moodustub rõnga jagunemiskoha ümber ja hiljem tõmbub kokku. FtsZ moodustub kui replikatsioon on juba toimunud, paigutub nii, et kumbki rakk saaks kindlasti ühe kromosoomikoopia. Arvatakse, et rõngale saavad seostuda ka teised raku jagunemises vajalikud valgud. Sporogeneesil tekib samasugune FtsZ rõngas. Pulkbakteritel on vaja ka aktiinitaolist valku MreB (paikneb
transglükosüleerimise ning ahelate krosslinkimise. FtsZ interakteerub ZipA ja FtsA-ga, mis seejärel läbi interaktsioonide teiste valkudega viib PBP3 (FtsI) aktivatsioonile. PBP3 ning temaga assotsieerunud valkude toimel moodustub jaguneva raku keskele peptidoglükaani kaksikkiht. Min valgud MinCDE ja SlmA inhibeerivad FtsZ ringi moodustumist EnvA toimel toimub nende kihtide eemaldumine ja sellele järgneb välismembraani sissekasvamine. Raku jagunemisel osalevate valkude regulatsioon Suur osa raku jagunemisel osalevatest geenidest on kodeeritud mra operoni poolt. Selles operonis on leitud 16 avatud lugemisraami (ORF-i). Valgulised produktid on identifitseeritud 14 ORF-i puhul. Operonis on sisemisi promootoreid. ORF-ide vahed on väga lühikesed ning sageli asuvad kodeerivale järjestusele eelnevad RBS järjestusi sisaldavad regioonid eespoololevate ORF-ide lõpus.
Raku jagunemisega on seotud ka valgud FtsA, FtsQ, FtsI (PBP3), FtsW ning FtsE. PBP3 on peptidoglükaani transpeptidaas, mis viib läbi peptidoglükaani transglükosüleerimise ning ahelate krosslinkimise. Arvatakse, et FtsZ interakteerub FtsA-ga, mis seejärel aktiveerib PBP3. PBP3 ning temaga assotsieerunud valkude toimel moodustub peptidoglükaani kaksikkiht jaguneva raku keskele. EnvA toimel toimub nende kihtide eemaldumine ja sellele järgneb välismembraani sissekasvamine. Raku jagunemisel osalevate valkude regulatsioon Suur osa raku jagunemisel osalevatest geenidest on kodeeritud mra operoni poolt. Selles operonis on leitud 16 avatud lugemisraami (ORF-i). Valgulised produktid on identifitseeritud 14 ORF-i puhul. Operonis on sisemisi promootoreid. ORF-ide vahed on väga lühikesed ning sageli asuvad kodeerivale järjestusele eelnevad RBS järjestusi sisaldavad regioonid eespoololevate ORF-ide lõpus.
annaabi.ee 
