Töövahendid köögis MÕÕTEVAHENDID: MÕÕTEKANNUD – Püsib hästi püsti, mittetilkuva äärega, selge mõõtemärgistus nõu siseküljel, roostevabast terasest, plastmassist või klaasist. KULBID – Vedelike, masside ja valmistoidu jagamiseks ning portsjoneerimiseks. Roostevabast terasest või plastmassist, erinevate mahtudega. TERMOMEETRID – Toiduainete ja toitude sisetemperatuuride mõõtmiseks. EELTÖÖTLUSVAHENDID: KOORIMISNOAD – Köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ning puhastamiseks. Noa käepide karedapinnalisest plastmassist või kasutatakse metalse peaga täisvalunuga. Tera peab olema piisavalt pikk, u. 6 cm, teras olev pilu peab olema piisavalt lai, et koored sinna kinni ei jääks. KÖÖGIVILJANOAD – Koorimiseks ja puhastamiseks. Käepide peab olema piisavalt suur ja kätte sobiv
Poolehoid müüritud tellisfassaadidele on Eestis viimastel aastatel pidevalt kasvanud, kuna õigesti ehitatud tellismüür ei vaja hooldust, mistõttu võib lõpphind kujuneda isegi soodsamaks. Tellise värv ei kaota ilmastiku mõjul oma sära, vaid muutub päikese ja vihma mõjul veelgi kaunimaks. Päikeseenergia soojendab talvel kütteperioodi ajal fassaadi ja salvestab soojust tellistesse, vähendades välis- ja sisetemperatuuride vahet siis, kui nende erinevus on kõige suurem. Uurimuses 4 on tõdetud, et kütteperioodi ajal tellisfassaadi salvestatud soojusenergia parandab ehitise energiataset mitme protsendi võrra. Samuti loob savitellis parema sisekliima, kuna on looduslik ja keskkonnasõbralik materjal. 3. FASSAADIDE PILDID 3.1. Paekivi fassaadid
vedelike ning kuivainete mõõtmiseks; plastikust mõõtekannud sobivad külmade vedelike ja kuivainete mõõtmiseks. Mõõtevahendid Kulbid Vedelike, masside ja valmistoidu jagamiseks ning portsjoneerimiseks. Roostevabast terasest või plastmassist, erinevate mahtudega. Portsjoneerimiseks mõeldud kulbid on sageli ergonoomilise käepidemega, et käerannet vähem kurnata. Tihti on maht märgitud kulbi varrele. Mõõtevahendid Termomeetrid Toiduainete ja toitude sisetemperatuuride mõõtmiseks. Vt ka eeltöötlusseadmete juurest. Eeltöötlusvahendid Juurviljaharjad Väiksemate juurviljakoguste pesemiseks. Varrega või ilma, harjased jäigad. Taluvad masinpesu. Koorimisnoad Köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ning puhastamiseks. Noa käepide karedapinnalisest plastmassist või kasutatakse metalse peaga täisvalu nuga. Koorimistera võib olla jäiga kinnitusega või liigendiga. Tera peab olema piisavalt pikk, umbes 6 cm, teras olev pilu peab
tagant kulukalt värskendada. Seetõttu ei kaota tellissein oma väärtust ning osutub lõppkokkuvõttes ka hinnalt soodsamaks. Laotud tellisseina ilu säilib aastakümneid ja vananedes tekib tellisseinale stiilselt arhailine hõng. Tellise soojust salvestavad ja ühtlustavad omadused on kõigile tuttavad tellisekolletest. Päikeseenergia soojendab talvel kütteperioodi ajal fassaadi ja salvestab soojust tellistesse, vähendades välis- ja sisetemperatuuride vahet siis, kui nende erinevus on kõige suurem. Uurimuses on tõdetud, et kütteperioodi ajal tellisfassaadi salvestatud soojusenergia parandab ehitise energiataset mitme protsendi võrra. Kuivõrd tellis loob parima elamiskliima, säilitab kõige paremini oma väärtuslikud omadused, on looduslik ja keskkonnasõbralik materjal, siis üksnes nende tegurite valguses on telliselamu kõrgeima väärtusega. Tellised küttekollete jaoks
vanematel mudelitel. Otstarbekas on külmikute paigutamine jahedamatesse ruumidesse, eriti oluline on see sügavkülmiku Üks dzaul jahutusenergiat tuleb meile kätte mitu korda korral, mille kasutamissagedus on tavalisest külmkapist kallimalt kui sama palju mitmeid kordi väiksem. Veelgi suurema säästu võime saada soojusenergiat külmikute sisetemperatuuride hoidmisega sobival tasemel. Võtame keskmiselt ööpäevaseks külmiku elektrikuluks 1,0 kuni 1,2 kWh ja sügavkülmikul 3,0 kuni 3,5 kWh sisetemperatuuride +6 ºC ja sügavkülmikul -18 ºC juures. Alandades sisetemperatuure suurendab iga külmakraad märgatavalt energiatarvet kuni 1%. Kasutusharjumuste
töölaua/lõikelaua puhastamiseks taignast, toidumassist. Pintslid Valmistatakse naturaalsest kiust, silikoonist ja plastmassist. Kasutatakse küpsetiste määrimiseks, vormitoitude võidmiseks, grill- või barbecue- toitude moppimiseks. 27 Pintslit võib kastada ka õlitamaks panne ja vorme, sobiv ka seente puhastamiseks. Digitaalne termomeeter -50/+300C Kasutatakse toiduainete ja valmistatavate toitude sisetemperatuuride mõõtmiseks kuumtöötlemisel ja jahutamisel. Samuti kasutatakse neid toitude serveerimis- temperatuuride kontrollimiseks. Termomeetreid kasutatakse ka temperatuuri mõõtmiseks külmikutes ja sügavkülmikutes. Praetermomeeter Konserviavaja Purgiavaja Kasutusjuhend 1. Kinnita alusplatvorm kindlalt vastupidava tööpinna külge, kasutades selleks ettenähtud kruvisid või pitskruvi (kui kaasas). 2. Aseta konserviavaja nelinurkne toru alusplatvormi avasse. 3
külmade vedelike ja kuivainete mõõtmiseks. 3. Kulbid - Vedelike, masside ja valmistoidu jagamiseks ning portsjoneerimiseks. Roostevabast terasest või plastmassist, erinevate mahtudega. Portsjoneerimiseks mõeldud kulbid on sageli ergonoomilise käepidemega, et käerannet vähem kurnata. Tihti on maht märgitud kulbi varrele. 4. Termomeetrid - Toiduainete ja toitude sisetemperatuuride mõõtmiseks. 9 Eeltöötlusvahendid: 1. Juurviljaharjad - Väiksemate juurviljakoguste pesemiseks. Varrega või ilma, harjased jäigad. Taluvad masinpesu. 2. Koorimisnoad - Köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ning puhastamiseks. Noa käepide karedapinnalisest plastmassist või kasutatakse metalse peaga täisvalu nuga. Koorimistera võib olla jäiga kinnitusega või liigendiga
kui temperatuuride erinevus on üks kraad. Vajaduse korral teisendatakse välispiirde summaarne soojusjuhtivus keskmiseks välispiirde soojusjuhtivuseks, jagades välispiirde summaarse soojusjuhtivuse kasutatava arvutustarkvara reeglite kohaselt määratud välispiirde pindalaga. 3.1 Meetodid 3.1.1 Külmasilla kriitilisuse hindamine Külmasillast põhjustatud sisepinna madalama temperatuuri kriitilisuse taseme määrab sisepinna temperatuuri, välistemperatuuri ja sisetemperatuuride omavaheline suhe ehk temperatuuriindeks fRsi: (Hens 1990, EVS-EN ISO 13788): t si t e RT R si f Rsi = (3.1) ti te RT kus: f Rsi temperatuuriindeks, -; t si sisepinnatemperatuur, C; ti siseõhu temperatuur, C; te välisõhu temperatuur, C; RT piirdetarindi kogusoojustakistus, m2·K/W;
elamu keskmist sisetemperatuuri. Joonis 3.4 Sisetemperatuuri sõltuvus välistemperatuurist talvise kasutusega elamus (vasakul) ja talvise kasutuseta elamus (paremal). Kõikide mõõdetud elamute keskmised sisetemperatuuri ja välistemperatuuri vahelised sõltuvused vt. Joonis 3.5 vasakul. Lisaks on joonisel esitatud kõikide talvel püsivalt köetud (paremal ülal) ja kütmata (paremal all) elamute sisetemperatuuride sõltuvused välis- temperatuurist. Köetavate hoonete joonisel (vasak üleval) on näha elamu, mille keskmine sisetemperatuur on tavalisest märgatavalt madalam. Temperatuur oli madal, sest elanik ei pidanud vajalikuks tuba soojemaks kütta. Köetavate hoonete keskmine sisetemperatuur jääb talvel pooltel uuritud elamutest madalaima sisekliima klassi alumise piiri lähedale. See on tingitud osaliselt elanike madalamatest nõudmistest sisetemperatuurile (lepivad jahedamate
annaabi.ee 
