Eestlaste lüüasaamise põhjused: 1) Sõjaline ülekaal vastaste poolel, ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja varustusega. 2) Väike rahvaid õhutati teine teise vastu. 3) Eestlaste varustus oli ühekordseteks sõjakäikudeks, pikkadeks tõestusteks see ei sobinud. 4) Ei olnud enam võtta mehi, kes saaks minna riigi eest sõdimina, pikaaegne sõda kurnas majanduslikult ja sotsiaalselt. 5) Eestlastel polnud tugevaid sisesuhteid, iga maakond ajas oma rida. 6) Vene vägi ei jõudnud õigeks ajaks kohale. 7)Eestlastel polnud oma riiki, ei saanud panna kokku sõjaväge ! Vana-Liivimaa piiride kujunemine Liivimaa- Lõuna-Eesti + Põhja-Läti. Tekkis vaidlus Valga linna üle (Valga/Valka) Keskaeg (Vana Liivi aeg, Feodaalse killustatuse aeg) * 13-16 sajand (1227- Vabadusvõitluse lõpp -1558- Liivisõja algus) * Modena Wilhelm paavsti saadik, määras käindlaks piirid Liiviordu ja Taanivalduste vahel
valitsusel õigus anda üldaktidena määrusi. Kohaliku omavalitsuse üksus on PS järgi nii kohaliku elu küsimuste kui talle pandu riigielu küsimuse korraldamisel seotud seaduslikkuse põhimõttega, mistõttu tema isiku põhiõigusi riivaval tegevusel peab alati olema seaduslik alus. HMS sätted kehtivad või vastvalt ei kehti sõltuvalt sellest, kas määrusega reguleeritakse avalik-õiguslikke suhteid kolmandante isikutega(määrusel esineb välismõju) või KOV üksuse sisesuhteid. Mõlemal juhul on määruse andmisel vajalik arvestada PS, KOKS, asjaomaste eriseaduste, samuti KOV enda teatud õigustloovate aktide(nt valla/linna põhimäärus) regulatsioone. Vastavalt rakendusvaldkonnale võib eristada KOV üksuse: Põhimäärus Eelarvemäärus Maksumäärus Ehitusmäärus Ametiasutuse põhimäärus Kaevetööde, heakorra-, koerte ja kasside pidamise jt eeskirju 8.5. Statuudid
Õigustloovad aktid mainitakse ära PS § 139 lg 1. KOKS § 7 lg 1 kohaselt on volikogul ja valitsusel õigus anda üldaktidena määrusi. KOV on seotud nii kohaliku elu küsimuste kui talle pandud riigielu küsimuste korraldamisel seaduslikkuse pm-ga, st riivel peab olema alati õiguslik alus. o Sõltuvalt sellest, kas määrusega regul a-õ suhteid III isikutega (määrusel esineb välismõju) või KOV üksuse sisesuhteid, kehtivad või vastavalt ei kehti määruse suhtes HMS sätted. Mõlemal juhul vaja arvest PS, KOKS, asjaomaste eriseaduste ja KOV enda õigustloovate aktide regulatsioone. Saab erist põhi-, eelarve-, maksu-, ehitus-, ametiasutuste põhi-, heakorramäärust jne. o Reeglina sis määrused õigusnorme kui üldreegleid, siis üldisus pole alati vältimatu
massiteabevahendites teostatava ajupesu abil mobiliseeritud “püha eesmärgi” saavutamisele – jõuda Jaapanist ette. Hiina, Taiwan: RVEd on omakorda hoopis teisetüübilise organisatsiooniga: valdavalt väikeettevõtetest koosnevad võrgustikud. Olles vähemalt sama usinad tööinimesed kui jaapanlased-korealased, on hiinlastel enam ettevõtlikkust ja tahet end läbi ettevõtluse teostada. Üle maailma toimivad hiina soost, õigemini hiina eri regioonide ettevõtlusvõrgustikud, mille sisesuhteid korraldavad kindlad ajalooliselt paika pandud kirjutamata reeglid ja usaldus. RIIGID VAJAVAD RVE’D SEST SEE PAKUB TÖÖKOHTI. RVE’D VAJAVAD RIIKI SEST SEE TAGAB INFRASTRUKTUURI. Välismaine otseinvesteering on riigipiire ületav korporatiivne mehhanism, mida kasutades suurettevõte omandab tootmisvara teises riigis. See võib aset leida juba olemasolevate tootmisüksuste ülevõtmisel või suurettevõttesse sulandamisel enamusomanduse endale
kandeid regisstris teeb? Pigem see kohtunikuabi võiks rohkem mõelda enne kui igasugu asju registrisse kannab. seega tehing on kehtiv- selle suhes pole kahtlust. Aktsionär on esitanud 2 nõuet- et see otsus kehtetuks tunnistada, ning ml tühisust tuvastada (Kas üldse juhatus võib otasutada kaubamärgi võõrandmise? Isegi kui öelda et nõukogu nõusolek oli vajalik? Jah pm võis küll. Tuleb vaadata eraldi välis- ja sisesuhteid- välissuhtes võib muidugi esindada aga küsimus selles et esindusõigus ei anna ju automaatselt õigust otsustada asju ühingu sees. Kas siis juhatus võis otsustada seda või ei?). TsÜS § 131 lg 1: esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi
kandeid regisstris teeb? Pigem see kohtunikuabi võiks rohkem mõelda enne kui igasugu asju registrisse kannab. seega tehing on kehtiv- selle suhes pole kahtlust. Aktsionär on esitanud 2 nõuet- et see otsus kehtetuks tunnistada, ning ml tühisust tuvastada (Kas üldse juhatus võib otasutada kaubamärgi võõrandmise? Isegi kui öelda et nõukogu nõusolek oli vajalik? Jah pm võis küll. Tuleb vaadata eraldi välis- ja sisesuhteid- välissuhtes võib muidugi esindada aga küsimus selles et esindusõigus ei anna ju automaatselt õigust otsustada asju ühingu sees. Kas siis juhatus võis otsustada seda või ei?). TsÜS § 131 lg 1: esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi
sätestatud kahju hüvitamise kohustus).Välissuhte puhul tuleks eristada suhet, mis eelneb tehingu tegemisele ja mis tekib ehitu tegemise tagajärjel. · Välissuhtest tuleb eristada sisesuhet ehk esindamise aluseks olevat suhet. Sisesuhe on suhe, millest tulenevate kohustuste täitmiseks esindaja tavaliselt esindatava huvides ja nimel tegutseb (nt tööleping, käsundusleping). TsÜS esinduse sätted ei reguleeri sisesuhteid esindaja ja esindatava vahel. · Sisesuhte piirangud reeglina välist suhet ei mõjuta ning tehtud tehing jääb reeglina kehtima (erandiks TsÜS § 131). · Esinduse kehtivuse eeldused: 1) Tehingu tegemine teise isiku nimel (TsÜS § 116) Teise isiku nimel tegutsemine võib tuleneda sellekohasest otsesest väljendusest või tehingu tegemisega seotud asjaoludest (eelkõige majandus- ja kutsetegevuses kasutatavate isikute tegutsemine ettevõtja nimel).
kandmiseks esitada. Seeg aon ühinguleping üksnes osanikevaheline sisesuhte dokument, mille sisuga ei ole kolmandatel isikutel tavaliselt võimalik tutvuda. (2) Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri, kui see on ette nähtud selle juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Põhikiri on enamikul Eesti tegutsevatest avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest. (Advokatuuril on põhikirja asemel kodukord, mis on põhikirja olemusele vastav sisesuhteid reguleeriv dokument.) § 29. Juriidilise isiku asukoht ja tegevuskoht Sätes on kohaldatav nii era- kui ka avalik-õiguslike juriidiliste isikute suhtes. (1) Juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 16 kehtib füüsilise isiku kohta, kuid § 29 kehtib juriidilise isiku kohta. Asukoht on nii era- kui ka avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid identifitseerivaks ning
Asutamine · Asutamise aluseks asutamisleping (või asutamisotsus) ... Asutamisleping (või asutamisotsus) (OÜ, AS, TulÜ, MTÜ, SA) ... Ühinemis- või jagunemislepingu tulemusena ... Määratakse kindlaks juhtorgani koosseisud ja isiku üldised tunnused (nimi, asukoht, kapitali suurus) ... Kaasaaitamiskohustus / lojaalsuskohustus ... kaotab tähenduse JI registrisse kandmisega · Põhikiri - Juriidilise isiku sisesuhteid reguleeriv dokument · TÜ, UÜ puhul ühinguleping Asukoht ja tegevuskoht · Juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (TsÜS § 29 lg 1) ... KOV üksuse täpsusega (ÄS § 62 lg 4; MTÜS § 78 lg 4) ... Kohtualluvus, üldkoosolekute toimumise koht, jne. · Juriidilise isiku tunnustamine rahvusvahelises eraõiguses ..
annaabi.ee 
