ulatuslikku proovi ettevalmistamise etappi, mille käigus esinevad analüüdi kaod. Kasutades sisestandardina analüüdiga sarnast ainet ja lisades selle enne proovi ettevalmistamise etappi (või proovi ettevalmistamise varajases järgus) on sagedasti võimalik oluliselt vähendada analüüdi kadude teket. Sisestandardiks kasutatakse ainet, mille füüsikalis-keemilised omadused on võimalikult sarnased analüüdile, kuid mis analüüdi määramist ei sega. Sisestandardi kasutamise eeldus on seega meetodi piisav selektiivsus. Sisestandardit lisatakse teadaolevas kontsentratsioonis nii proovile kui ka standardlahusele. Parim on, kui sisestandardi sisaldus on proovi lahuses ja kõigis standardlahustes sama. 19) Mis on kontrollkaardid ja kuidas neid koostada? Et olla kindel kasutatud metoodika adekvaatsetes tulemustes, tuleb pidevalt metoodikat jälgida ja kontrollida
Laiade keemispiiridega segude lahutamisel kasutatakse kolonni temperatuuri lineaarset programmeerimist. Kolonni temperatuuri programmeerimisel kasutatakse lihtsustatud retentsiooniindeksit RIPT RI PT =100∗z+ 100∗ [ t R ( x )−t R ( z ) t R (z +1)−t R (z ) ] Aparatuuri ja metoodika vigu saab elimineerida, kui kasutada sisestandardit, mida lisatakse proovile kindel kaaluline hulk. Kui vaja, kasutatakse ka paranduskoefitsiente (Sisestandardi meetod). Saab analüüsida eraldi määratavat segu ja standardsegu ning võrreldamääratava segu ja standardsegu piikide pindalasid. Saab kasutada juhul kui kromatograafiline aparatuur garanteerib kindla proovi hulga sisestamise (absoluutse kalibratsiooni meetod). Töö ülesanne: 2 Tundmatu orgaaniliste ainete segu kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs gaasi- vedelikkromatograafilisel meetodil. Aparatuur:
saasteaine kontsentratsiooniga, kusjuures suurim kontsentratsioon ei tohiks ületada väiksemat üle kolme korra. Tulemuste põhjal tehakse graafik, mille Y-teljele kantakse standardlahuste kontsentratsioon ja X-teljele piikide kõrgused või pindalad. Saadud graafiku kaudu leitakse uuritava proovi kontsentratsioon. Kaliibrimisvõrrandi põhivalem on CL = a x A/A0 + b (g/l), kus CL komponendi kontsentratsioon lahuses, (g/l), A määratud komponendi piigi kõrgus või pindala, A0 sisestandardi piigi kõrgus või pindala (analüüsitud proovis), a kaliibrimiskõvera kindel piirväärtus, b kõvera tõus. Töökäik Standardite tegemine 100 ml mõõtkolbi I standardlahus sisaldab: 1 mg/l fenool, 1 mg/l parakresool, 1 mg/l 2,3-dimetüülfenool. II standardlahus sisaldab: 5 mg/l fenool, 5 mg/l parakresool, 5 mg/l 2,3-dimetüülfenool. III standardlahus sisaldab: 10 mg/l fenool, 10 mg/l parakresool, 10 mg/l 2,3-dimetüülfenool.
jagatakse kolme põhilisse gruppi: Üldotstarbelised, Eriotstarbelised (kinnine õhutatav konteiner, pealt lahtine, lahtiste külgede ja platvormalusega, jne), Spetsiaalsed kaubakonteinerid (külmutuskonteinerid, termokonteinerid, paakkonteinerid, puistlastikonteinerid, konteinerid teatud kaupade (autod, loomad) veoks ning ka lennukikonteinerid). Peamiselt kasutatakse 20- ja 40 - jalaseid konteinereid, kuid lisaks neile kasutatakse ka palju 45-jalaseid konteinereid. Ameerika Ühendriikide sisestandardi järgi kasutatakse peamiselt 48- ja 53-jalaseid konteinereid ning eriti raudtee- ja maantevedudel. Peamiste konteinerite andmed: 20-jalane 40-jalane 45-jalane konteiner konteiner konteiner välised pikkus 6,058 m 12,192 m 13,716 m mõõtmed
faaside piirpinnal. 40. Analüütilise keemia eesmärk. Mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine 41. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne analüüs Ainete retentsiooniajad on individuaalsed. Piigi retentsiooniaja järgi saab kindlaks teha aine, mis sellele piigile vastab. Võrreldakse mõõdetud retentsiooniaega tuntud aine retentsiooniajaga. Kvantitatiivne analüüs Sisestandard huvipakkuv aine ise (standardi lisamise meetodi puhul) Sisestandardi korral lisatakse proovile ainet, mille kogus on teada ja mille piik kromatogrammil ei kattu teiste piikidega. Välisstandard kalibratsioon standardlahustega Välise standardi meetod on analoogiline, kuid standardipiigi pindala mõõtmiseks sooritatakse kromatograafiline analüüs, kus prooviks on ainult standard. Sisestandardi meetod on eelistatavam, kuna analüüsi tingimused on ühesugused nii proovi komponentide kui ka standardi jaoks. 42. Analüüsiobjekt ja proov.
Mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. 44. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne analüüs Uuritakse, millised ained on uuritava objekti sees.Ainete retentsiooniajad on individuaalsed. Piigi retentsiooniaja järgi saab kindlaks teha aine, mis sellele piigile vastab. Võrreldakse mõõdetud retentsiooniaega tuntud aine retentsiooniajaga. Kvantitatiivne analüüs Uuritakse kui palju on aineid objekti sees . Sisestandardi korral lisatakse proovile ainet, mille kogus on teada ja mille piik kromatogrammil ei kattu teiste piikidega. Välisstandard – kalibratsioon standardlahustega Välise standardi meetod on analoogiline, kuid standardipiigi pindala mõõtmiseks sooritatakse kromatograafiline analüüs, kus prooviks on ainult standard. Sisestandardi meetod on eelistatavam, kuna analüüsi tingimused on ühesugused nii proovi komponentide kui ka standardi jaoks. 45. Analüüsiobjekt ja proov.
Mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. 67. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne analüüs Uuritakse, millised ained on uuritava objekti sees. Ainete retentsiooniajad on individuaalsed. Piigi retentsiooniaja järgi saab kindlaks teha aine, mis sellele piigile vastab. Võrreldakse mõõdetud retentsiooniaega tuntud aine retentsiooniajaga. Kvantitatiivne analüüs Uuritakse kui palju on aineid objekti sees . Sisestandardi korral lisatakse proovile ainet, mille kogus on teada ja mille piik kromatogrammil ei kattu teiste piikidega. Välisstandard – kalibratsioon standardlahustega Välise standardi meetod on analoogiline, kuid standardipiigi pindala mõõtmiseks sooritatakse kromatograafiline analüüs, kus prooviks on ainult standard. Sisestandardi meetod on eelistatavam, kuna analüüsi tingimused on ühesugused nii proovi komponentide kui ka standardi jaoks. 68. Analüüsiobjekt ja proov.
Konteinerite kasulik laius on 2,352 m. 20-jalasesse konteinerisse on võimalik paigutada ühes kihis 10 FIN või 11 EUR kaubaalust, 40- jalasesse konteinerisse aga 22 FIN või 25 EUR kaubaalust. Konteinerite kasulik kõrgus on 2,35 m. Põhiline 20-jalaste konteinerite tootja on Hiina. Lisaks eelpoolmainitutele kasutatakse palju ka konteinereid mõõtmetega 13,6 m (45-jalased konteinerid), 14,5 m (48-jalased konteinerid) ja 16,1 m (53-jalased konteinerid). Ameerika Ühendriikide sisestandardi järgi kasutatakse peamiselt 48- jalaseid ja 53-jalaseid konteinereid. Seda eriti raudteedel ja maanteel. 3 Standardmõõtudega konteinerid 20-jalased konteinerid on maailmas enimkasutatud, kuid 40-jalaste konteinerite osatähtsus kasvab kiiresti ja seda eriti 20-jalaste konteinerite turuosa arvel. Aeglaselt kasvab ka pikemate konteineritüüpide osatähtsus ja seda eriti Põhja-Ameerikas. Eksisteerib ka lühemaid
reaktsioonide või hõlbustada keemiliste reaktsioonide kehtestamise kaudu elektrienergiaks. Analüütiline keemia 52. Analüütilise keemia eesmärk. Mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. 53. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne analüüs Uuritakse, millised ained on uuritava objekti sees. Ainete retentsiooniajad on individuaalsed. Kvantitatiivne analüüs Uuritakse kui palju on aineid objekti sees . Sisestandardi korral lisatakse proovile ainet, mille kogus on teada ja mille piik kromatogrammil ei kattu teiste piikidega. 54. Analüüsiobjekt ja proov. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostis me keemilise analüüsi teel määrame:tavaliselt määratakse huvipakkuva osa koostis ja sisaldus, kuna analüüsiobjektid on enamasti liiga suured selleks, et neid tervenisti analüüsiks kasutada •Proov on osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsil. 55. Analüüt ja maatriks.
Kalibreerimigraafiku meetodi eelised: ei nõua graafiku lineaarsust, ei nõua graafiku minekut läbi [0,0]-punkti, annab madala määramatuse (interpoleeriv meetod), töömaht on väiksem kui lisamismeetodil. Puudused: ei ole kasutatav, kui mõni maatriksefekt mõjutab kalibreerimisgraafiku tõusu. Praegusel ajal tehakse enamik analüüse kalibreerimisgraafiku meetodil. Siiani vaadeldus kasutatakse nn absoluutkalibratsiooni. Sageli on otstarbekas kalibreerida sisestandardi kasutamisega, mis võimaldab arvestada proovi sisestamise ebatäpsust ja süstemaatilisi efekte proovi ettevalmistamisel. Telgedele kantakse sel juhul signaalide ja kontsentratsioonide suhted. Ohud: õige on hinnata lineaarsust residuaalide (sirgest hälbimise) järgi. Lineaarsus on õigesti hinnatud, kui residuaalid on suvalised. Kui residuaalid ei ole suvalised (nt kalduvad ühele poole), siis ei ole ilmselt tegemist päris lineaarse sõltuvusega. Teine oht: kõiki