loeng: 11.11.2006 7. Lasudistantsi määrad Lasudistantsid: · kontaktlask · lähilask · lask distantsilt e kauglask Kontaktlask on selline lask, kus relva suue on suunatud vastu keha (kas osaliselt või täielikult). Kontaktlasu puhul on iseloomulikud suured purustused ja nn lasufaktorite toime. Kontaktlasu puhul on nn stantsmark (kujund pärast lasku) rebenenud servadega kuuli sisenemisava, vähene tahmumine ja mõnikord lähedal olevate juuste vähene kõrbemine. stantsmark kujund pärast lasku NB! Kuklalasud on reeglina surmavad! Lähilasu korral mõjutavad tabatavat isikut peale kuuli veel nn lasufaktorid, mis on: · leek · kokkusurutud õhusammas · gaasid · tahm · poolpõlenud püssirohu osakesed 1 leek 3 cm 2 kokkusurutud õhk 5 cm 3 püssirohu gaasid 10 cm 4 tahm 40 cm 5 püssirohu osakesed
nad võivad edasi levida ka kasvavatele puudele): Ürasklased (Scolytidae) Enamasti asustavad ürasklased surnud või tugevasti nõrgestatud puid ning metsamaterjali, 1- Hobukastan. Hobukastani-keerukoi (Cameraria ohridella) röövik kaevandab 9mm pikad. Ürasklased uuristavad koores või puidus käike, kus möödub peaaegu lehes, invasiivne võõrliik. kogu nende elu, meie suurim ürask on hiidürask (Dendroctonus micans, tüve juurekaelal koore all, sisenemisava ümber vaigurõngas). Kuusel esinevad üraskid: Jalakas: Jalaka-kobrutäi (Eriosoma ulmi) lehed rulluvad kokku, alaküljel imevad kuuse-kooreürask (Ips typographus), harkkidane kooreürask (Ips duplicatus), harilik täid. Jalaka-paunatäi (Tetraneura ulmi) ümar pahk lehe pealispinnal. niineürask (Polygraphus poligraphus), harilik võraürask (Pityogenes chalcographus).
neuronikeha (tuum) nucl. ambiguus, n. vagus d) valu kõrist - närv 1, 2. neuronikeha (ganglion, tuum) n. trigeminus, 1 - ganglion spinale, 2 - substantia gelatinosa’s, n. proprius cornu posterioris’es ! 3. N. facialis ! a) branhiomotoorsete harude nimetused, 2. neuronikeha nimetus n. stapedius, r. digastricus; 2 neuronikeha - nucl. n. facialis b) näonärvi kanalisisesed harud n. petrosus major, chorda tympani, n. stapedius c) näonärvi kanalisse sisenemis- ja väljumisava sisenemisava - porus acusticus internus, väljumisava - foramen stylomastoideum d) maitsetundlikkus keele eesmiselt osalt - perifeersed harud, 1, 2. neuronikeha n. facialis, chorda tympani I neuroni keha - ganglion geniculi II neuroni keha - nucleus gustatorius a) Millised peapiirkonna parasümpaatilised ganglionid on seotud n. facialisega – ganglion pterygopalatinum ja ganglion submandibulare b) Nimetage n. Facialise motoorsed tuumad - nucl. n.fascialis - branhiomotoorne, nucl.
· Lõikehaav, lõikehaava servad on puhtad ja terved. Haav ulatub nahaalustesse kudedesse, sügava haava puhul on vigastatud ka närvid ja kõõlused. Kindlasti õmmelda. · Torkehaav, tekib noa või terava eseme torkest. Torkehaav on ohtlik haav, tuleb vähe verd, kuid on koe ja siseelundi vigastus, millega kaasneb alati verejooks. · Rebimishaav, servad on ebaühtlased ning verejooks on suur ja põletiku oht on suur. · Laskehaav, sisenemisava väike, kuid väljumisava on suur. Laskehaava puhul on alati suured sisemised verejooksud. · Puremishaav, tekib hammustuse tagajärjel. JÄSEMEVIGASTUSED 1. Luumurrud Luumurru korral on luu katki või selles on mõra. Luu murru põhjuseks on alati mehhaaniline löök või kukkumine. Luumurru korral saavad vigastada ka pehmed koed. Tunnused: valu, turse, verevalum või haav, jäset on raske liigutada, jäseme väär asend ja ebanormaalne liikuvus.
seintes leidub epiteelrakke ja surnud rakke. Poorid rakuseinas • Puidu anatoomilise ehituse oluliseks komponendiks on rakuseina poorid. • Okaspuidu trahheiidide seintes leidub 2 liiki poore: koobaspoore lihtpoore • Trahheiidide radiaalseintel paiknevad koobaspoorid tagavad toitainete horisontaaltranspordi tangentsiaalsuunas. • Koobaspoori toorus on sageli deformeerunud ja kleepunud poori sisenemisava ette. • Koobaspooride sulgumine põhjustab lülipuidu tekke. • Koobaspooride sulgumine põhjustab ka raskused sellise puidu antiseptimisel (kaitseimmutusel). • Lihtpoorid kindlustavad toitainete liikumise säsikiirte ja trahheiidide vahel. • Lihtpoorid ei saa sulguda. 14. Kirjeldage lehtpuidu mikroehitust ja peamisi rakutüüpe. Joonistage need. Lehtpuidu mikroehitus on võrreldes okaspuiduga keerukam, sisaldades mitmekesiseid
aeg viia miinimumini. Enne sisenemist tuleb välja selgitada võimalikud sise- nemispunktid ning üks neist välja valida. Kui alustatakse liikumist sisenemispunkti suunas tuleb kasutada suitsuka- tet, kattetuld varjamaks oma liikumist. Tuleb vältida akende ja uste kasuta- mist, välja arvatud viimasel võimalusel. Tuleb leida võimalus teha uus sise- nemisava, näiteks lõhkeaine, tankimürsu või millegi muu taolisega. Kui ei ole võimalik teha uut sisenemisava, tuleb välja valida üks olemasolevatest. Sisenemine peab toimuma minimaalselt lahingupaarina. Enne sisenemis- avast sisenemist heita majja granaat ja peale plahvatust koheselt siseneda. Esimene siseneja võib kasutada ka “pimevalangu” tehnikat. Kindlasti ei tohi seda teha teine siseneja. Jõudnud ruumi sisse, tuleb hoida sisenemis- ruum enda kontrolli all, kuni ülejäänud üksus järele jõuab. 138 Sisenemistehnikad Inimpüramiidid: 1 mees :
roidevahemikud vähemalt 2 sõrme, kere tagakeha suunas laienev (ka pealtvaates) - soolestik mahukas, et suudaks seedida suuri söödakoguseid, nahk õhuke, elastne, siledakarvaline, peenekurruline (lihalehmal jämedate voltidega), udar suur, ühtlaselt arenenud, vähekarvane, udarapeegel kurrustunud ja peenekurruline (,,udara tagavara", mis võimaldab udara suurenemist piimaga täitumisel), hästi arenenud udaraveenid ja avar piimaveenide sisenemisava kõhulihastes ,,piimakaevud" 2-3 sõrme, nende suurused on väga olulised sest 1 kg piima tootmiseks on vaja pumbata udarast läbi 400 kg verd, 40 kg-se päevatoodangu korral on vaja pumbata läbi udara 16000 kg verd selle verekoguse läbi udara pumpamiseks peavad olema avarad teed. Heal lüpsilehmal peab olema väga tugev süda sest seeveri tuleb pumbata ka läbi kopsude, maksa, puhastada neerudes, rikastada toitainetega sooltes jne st hea toodangutaseme juures
kulgevad enam-vähem paralleelselt puu teljega; rõht- e. ristkäigud - emakäigud on risti puu teljega; kiirikkäigud - emakäigud kulgevad paarituskojast kiirtetaoliselt igas suunas; plats- e. perekäigud - tekivad siis, kui tõugud söövad üheskoos; redelkäigud - lühikesed tõugukäigud asuvad risti emakäiguga, meenutades redelit. Emakäigust saavad alguse tõugukäigud, millised lõpevad nukuhälliga. Polügaamseil liikidel alustab käigu uuristamist isane, närib sisenemisava ja sellel järgneva laiendi- paarituskoja. Ürasklaste tõugud on jalgadeta ja helepruuni peaga. Ürasklaste emakäigud koos tõugukäikudega moodustavad puude tüvede ja okste koore all liigiomase käigumustri - haudepildi, mille järgi saab paljusid liike ära tunda. Kuusk. Tavalisim ja arvukaim üraskiliik kuusel on kuuse-kooreürask (Ips typographus), kes aeg - ajalt eriti tormikahjustuste järel ja põuastel aastatel esineb massiliselt
tööpõhimõttelt ühesugused. Valmistajaks on SHA. Aurustid on samuti plaattüüpi turbulentsi kofreeringuga. Aurusti on alumiiniumist, torud vasest. Ventilaatoritega puhutakse aurustist läbi õhk, mis annab ära oma siseenergiat aurustile ja selle tagajärjel õhutemperatuur langeb. Kolbkompressoreid jahutatakse õhuga. Ressiiverid on vertikaalsed, neil on kaks veeklaasi, üleval ja all. Ressiiverid on mahus 38, 56 ja 98dm3. Ressiiveril on agensi sisenemisava, väljumisava ja nivooandur. Õlieraldaja on kompressorist väljuva külmaagensi liini peal. Tema ülesandeks on õli eraldamine agensi aurust, et vältida selle sattumist süsteemi teistesse osadesse. Õli läheb eraldist tagasi karterisse. Õli eraldamise efektiivsus sõltub gaaside kiirusest. Vedelikueraldi on siseneva agensi torul enne kompressorit. Tema ülesandeks on eraldada agensi piisad aurust, et vältida märga käiku kompressoris. Piisad
Tervetel naistel tekib elutähtsate funktsioonide häire oht reeglina alles > 1000 ml verekaotuse korral. Oxytociniga saab platsenta irdumist toetada ja kiirendada. Lisaks saab ravimi manustamise abil tugevdada emaka kontraktsiooni ja verekaotust seega vähendada. Eraldunud platsentat tuleb kontrollida, veendumaks, et sellest ei ole jäänud tükke emakasse, kuna viimased võivad põhjustada tõsist verejooksu või põletikku. Peaseisus loote normaalne sünd Vaagna sisenemisava on ristipidi vaadates ovaalne. Lapse pea keerab ava juures seega ristipidi, selg vaatab üles, kolju noolõmblus vaatab risti. Allapoole liikudes peab laps tegema 2 pööramist. 1. pööre: läbi ümara vaagnaruumi liikudes lükkub lapse pea üha enam rinna suunas. See vähendab pea ümbermõõtu. Laps keerab end 90°, nii et selg ja kukal näitavad häbemeluu poole. Kõige madalamal asetsev punkt on lapse kukal, noolõmblus asetseb pikuti.
annaabi.ee 
