sisendusele(Laurence, J, Perry, C, 1988). Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kes inimese transiseisundisse viimiseks kasutab erilist metoodikat, näiteks monotoonset sõnalist ärritust(Streeter, Michael, 2004). Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega, sõltuvalt sellest, millised ajukoore osad säilitavad aktiivsuse(Streeter, Michael, 2004). Transi ajal on hüpnotiseerija eesmärk rääkida otse patsiendi alateadvusega. Ta viib ravialusesse sisendused, mille eesmärgiks on inimeste harjumuste muutmine, tema eneseusu suurendamine või minevikumälestustest ülesaamine. Sisendused ei jõua teadvusse, vaid alateadvusse. (Streeter, Michael, 2004) Iga hüpnoosiseanss peaks reeglina sisaldama kuut staadiumi: · Eelnev vestlus(et hüpnotiseerija mõistaks kliendi tõelisi vajadusi, samuti ta lootusi ja hirme ning patsiendile on see vajalik, et tunda end hüpnotiseerijaga mugavalt ja et tekitada usaldus)
mässulise vabadustahte. Võitleva sisu ja mõjuka vormi tõttu sai ,,Elu tuli" ajajärgu luule tähtteoseks, sajandi alguse revolutsiooniliste meeleolude väljendajaks. Soe vastuvõtt rahva, eriti noorte hulgas andis aluse mitmeks kordustrükiks. Reaktsiooniajal sündinud ,,Tuulemaas" pöördus ,,Elu Tule" võitluspateetikast uusromantilisse elamuslüürikasse. Seni valdava Eino Leino mõju asemele astusid impressionistliku ja sümbolistliku luule sisendused. Põhiteemaks sai traagilisi murranguid läbielanud inimese sisemaailm, unistused ja pettumused, inimsusideaalide vastuolu reaktsiooniaja tegelikkusega. Kõrgele tasemele tõstis Suitsu ,,Tuulemaas" muusikalise värsi väljendusvahendid, kujundas tiheda varjundirikka luulekeele, rakendas uusi ilmekaid stroofivorme. Oma viljakaimal loomingujärgul (1913-1922) avaldas Suits valiku armastusluulet (,,Ohvrisuits"), regivärsilise ballaadi (,,Lapse sünd") ja kolmanda luulekogu (,,Kõik on kokku
Kuid kui hüpnotiseerija viib suitsetaja alateadvusesse õigeid sisendusi, seosed kaovad või hoopiski asenduvad. Hüpnotiseerija selgitab välja probleemid, mis tekitab inimeses soovi suitsetada ning seostab need tegurid mingi tervislikuma harjumusega. Ta sisendab alateadvusele, et kui patsient tunneb soovi suitsetada, joob ta vett, sööb puuvilju või hoopis elistab mõnele endisele suitsetajale, kes teda toetaks. Kuid sageli keskenduvad sisendused pigem mittesuitsetamise headele külgedele, milleks on siis parem tervis, rohkem raha ja paranenud maitsetundlikus. Kui ravi on läbi saanud, siis soovitatakse patsiendil mõne päeva jooksul suitsetamise soovi vallandavaid tegureid vältida ja samuti ka ei soovitata olla suitsetajate seltskonnas, siis ei teki samuti ka kiusatust sõbraga koos ,, vaid üks sigaret" suitsetada. Lühikese aja jooksul suudab patsient taas normaalse elu juurde
Kõik inimesed reageerivad hüpnoosile erinevalt. Paljud kirjeldavad hüpnoosi, kui seisundit, milles inimese meeled on teravad ja erksad, samas tundes end väga rahulikult ja lõdvestunult. Paljud inimesed kirjeldavad hüpnoosi meeldivaks kogemuseks. Mõistet heterohüpnoos kasutatakse kirjeldamaks inimese viimist hüpnootilisse seisundisse (transsi) teise isiku (hüpnotisöör) juhendamise abil (Goldberg, 2001). Samuti on võimalik teha ka enesehüpnoosi, mille käigus antakse sisendused ja kujutlused iseendale. Arvatakse, et iga hüpnoos on enesehüpnoos, kuna hüpnotiseeritav kirjeldab ise, millal ta transi seisundisse langeb. Ükskõik missuguse sisenduse omaksvõtmist peetakse enesehüpnoosiks. See juhtub, salvestiste ette mängimisel, televiisori või raadio kuulamisel, telefoniga rääkimisel või ajakirjanduse lugemisel (Bastarache, 2010). Bruce Goldberg on aastal 2001 kirjeldanud hüpnoosi järgimise valemi abil: Kõrvalejuhitud tähelepanu + usk + lootus = hüpnoos
Kõik inimesed reageerivad hüpnoosile erinevalt. Paljud kirjeldavad hüpnoosi kui seisundit, milles inimese meeled on teravad ja erksad, samas tunneb ta end väga rahulikult ja lõdvestunult. Paljud inimesed kirjeldavad hüpnoosi meeldiva kogemusena. Mõistet heterohüpnoos kasutatakse, kirjeldamaks inimese viimist hüpnootilisse seisundisse (transsi) teise isiku (hüpnotisööri) juhendamise abil (Goldberg 2001: 15). Samuti on võimalik teha ka enesehüpnoosi, mille käigus antakse sisendused ja kujutlused iseendale. Arvatakse, et iga hüpnoos on enesehüpnoos, kuna hüpnotiseeritav kirjeldab ise, millal ta transiseisundisse langeb. Ükskõik missuguse sisenduse omaksvõtmist peetakse enesehüpnoosiks. See juhtub, kas salvestiste ette mängimisel, televiisori või raadio kuulamisel, telefoniga rääkimisel või ajakirjanduse lugemisel (Bastarache 2010: 28). Vene psühhoanalüütiku A. G. Popovi sõnul (vt lisa 3) on hüpnoosis võimalik eristada
tungid, tundmused. Paradoksaalne uni sest kuigi väliselt ollakse aktiivsem, ollakse tegelt ümbritsevast maailmast rohkem eraldatud, raskem on äratada. Unetus- insomnia; narkolepsia- tahtmatu uinumine päeva ajal- ohtlik ümbrustaju kadu, lihastoonuse vähenemine; une-apnea- hingamispeetus, mis põhjustab ehmatava ärkamise; uneskäimine, õudusunenäod. Ravimiseks ja leevendamiseks spetsialisti poole. HÜPNOOS- unetaoline seisund, kutsutakse esile meetodeid kasutades- sõnalised sisendused, monotoonsed ärritajad, muutumatute fikseeritud pilguga objektide, väikese kontsentratsiooniga narkootiliste ainete kasutamine. Säilib valvepiirkond ajukoores (kõnekeskus), suureneb sugereeritavus- valdav osa ajukoorest on pidurdunud, ei saa vahendada enesekontrolli. Pidurduvad mõtted, aistingud, tajud-võimalik tõsta psüühiliste funktsioonide efektiivsust. Transis e somnambuulses seisundis ei reageeri ta millelegi muule kui hüpnotiseeruja sõnadele. Rapordi- kontakt.
häälega lapsele. Peale seda annad positiivset tagasisidet kui lapshakkama saab. Siis sositamisega, tagasiside. 25 Nüüd tuletate lapsele meelde, milles kokku leppisite ja tema peas toimubki sisekõne viimane siis mõttes ainult. Välimisest sisemiseks. Eneseusalduse deklaratsioon laps loeb ette kõva häälega. Ka sisendused nt klassi seintel oleme viisakad, oleme vaikselt jne. Viha kontrollimine. Vihapäevik mõelda selle üle, mis mind vihaseks teeb. 2. Probleemi lahenduste oskuste treening tegeleme inimese peas toimuva otsustusprotsessiga. Esimene aste otsuste langetamise mudelis probleemi selge määratlemine Teine erinevate lahendusviiside väljatoomine ning välja tuleks tuua vähemalt kolm erinevat lahendusteed. Kolmas iga lahendusviisi eeliste ja puuduste.....
(a) keskendumine enda ümber toimuvaile nähtustele (b) samaaegne fokuseerumine hüpnotisööri sisendustele. Teadvuse dissotsieerumine eeldab tüüpiliselt peitunud vaatleja olemasolu iseendas. Hüpnoos on teadvuse dissotsiatsiooniidee kohaselt võrreldav näiteks muusika kuulamisega autot juhtides. 2. Hüpnoosi sotsiaalse rolli (täitmise) teooria Määravad on sotsiaalsed ootused ja hüpnotiseeritava ning hüpnotisööri suhe. Hüpnotisööri sisendused käivitavad hüpnotiseeritava sotsiaalsetele ootustele vastava automaatse kuulekuse vastavalt hüpnotisööri ja hüpnotiseeritava poolt "mängitavaile" sotsiaalsetele rollidele. Teadvuse erilist seisundit pole vaja, kuna situatsioon, mitte hüpnoos vallandab vastava käitumise. Hüpnoosi teesklemine ja hüpnoosis olemine on vaatleja poolt eristamatud. Kõrge sugereeritavus esineb 20 % -l inimestest. Hüpnoosis avalduv sugereeritavus eksisteerib ka muudes oludes, näiteks enesesisenduse ehk
annaabi.ee 
