III andur: m;V = S p × h = 233 × = 600m 3 233 233 3. Ebatäpset mõõteriista (sisendiga X ja näiduga Y) kalibreeritakse kahe täpse sisendsignaaliga: X1 ja X2, vastavad näidud on Y1 ja Y2. Tuletada ja esitada avaldis Z = F(Y) , mis korrigeerib näidu Y täpseks, arvestades kalibreerimistulemusi (X1,X2,Y1,Y2). Sisendsignaali ja mõõteriista kirjeldamiseks sobib funktsioon Y = X, sest mõõteriista näit on võimalikult ligilähedane sisendsignaalile. Eeldan, et tegu on lineaarse sõltuvusega. Järelikult on avaldise kuju Z = kX + b. Leian avaldise kasutades kahe punkti vahelise sirge leidmise valemit. x - x1 y - y1 Üldkuju: = ; x 2 - x1 y 2 - y1 Z - X1 Y - Y1 (Y - Y1 )( X 2 - X 1 ) = Z = + X1 X 2 - X 1 Y2 - Y1 Y2 - Y1
Passiivkomponendid: Takisti takistusega R-etteantud pingel soovitud voolusaamiseks (ja vastupidi) kindla takistusega komponent – takisti. Takisti peamiseks omaduseks on lineaarne voolu-pinge sõltuvust( oomi seadus). Ideaalse takisti suurus ei sõltu temperatuurist, sagedusest, signaali suurusest. Olemas on nii konstantse väärtusega takisteid, kui ka muuttakisteid. Takistitel on olemas kindlat maksimumvõimsused.Takistitel tekib ka soovimatu signaal- müra. Temp. ja takistuse kasvades on müra järjest suurem. Kondensaatorid(energia salvestamine, detsibellid)- mahtuvus . Ideaalselt juhul C ei sõltu temp. sagedusest ega signaali suurusest. -dielektriline läbitavus. Kondensaatori rakendused: energia salvestamine, alalissignaali eraldamine, kõrgpingeimpullside tekitamine, alalispingeallikate pinge silumine, müra mahasurumine, sensorid, informatsiooni salvestamine, reaktiivkomponentide mahasurumine. EMJ. allikas kulutab laengu k...
J jump, hüppama sisend universaaltrigeri viimiseks olekusse 1 T trigger, käivitama loendussisend D delay data, viide info andmed info sisend triggeri viimiseks olekusse mis on antud sissendisse C clock, takt sünkroniseerimis ehk juhtsisend. Tööpõhimõtte järgi liigitatakse trigerid: 1. RS seadesisenditega 2. D - andmesisendiga 3. JK universaalsisenditega 4. T loendussisendiga Sisendsignaalile reageerimise järgi liigitatakse trigerid: 1. Asünkroonsed 2. Sünkroonselt Asünkroonsele trigerile mõjuvad sisendsignaalid alates saabumishetkest, sünkroonsele trigerile mõjuvad sisendsignaalid ainult sünkrosignaali saabudes juhtsisendile C. Sünkroonsed trigerid jagunevad 1. Staatilise juhtimisega kus trigeri ümberlülitumine toimub siis kui sünkrosisendis on 1 või 0. 2
kümnetes kuni sadades kilohertsides.[2] Peamine pulsilaiusmodulatsiooni eelis on see, et lülitusseadmetes on võimsuse kadu väga väike. Kui lüliti on avatud, ei jookse läbi lüliti peaaegu mingit voolu ning kui lüliti on suletud, tarbib voolu ainult rakendatav koormis. Teisisõnu ei lange lüliti peal mingit pinget.[1] Sagedusmodulatsioon ehk FM (frequency modulation) on kandevõnkumise sageduse muutmine vastavalt sisendsignaalile. Telekommunikatsioonis ja signaalitöötluses kasutatakse seda erinevate signaali kodeerimismeetodite seas. See meetod seisneb informatsiooni edastamises kandevõnkumisega, mille hetksagedust muudetakse. Sagedusmodulatsioon erineb amplituudmodulatsioonist, kus kandevõnkumise sageduse asemel muudetakse laine amplituudi. Sagedussignaali ja pulsilaiusmodulatsiooniga (PWM) andurid Sagedusväljundiga andureid võib lugeda pooldigitaalseteks ning nende väljundiks on sagedus,
Stabiilses süsteemis lõpeb siirdeprotsess teatava püsireziimiga, mittestabiilses süsteemis võivad muutujad kasvada piiramatult. Lineaarses süsteemis on algtingimustest tingitud siirdeprotsessi vabakomponent ning sisenditest tingitud sundkomponent selgesti eristatavad. Protsess tervikuna on nende komponentide summa (superpositsioon). Sisendsignaali rakendamisel tekkiva väljundsignaali arvutamine toimub valemi Y(s)=H(s)U(s) alusel. Eelduseks on ülekandefunktsiooni tundmine. Antud sisendsignaalile u(t) leitakse kujutis U(s) Laplace'i teisenduste tabeli alusel. Seejärel leitakse väljundmuutuja kujutis nt osamurdudeks lahutamise teel. Originaalile üleminek toimub Y(s)'i nö tagasiteisendamisega y(t)-ks Laplace'i teisenduste abil. Impulss- ja hüppekajad: Süsteemi karakteristikud on testsignaalid, mille tulemusena saame süsteemi reaktsioonid kahele teadaolevale signaalile, milleks on hüppekaja ja impulsskaja:
siirdeprotsessi vabakomponent ning sisenditest tingitud sundkomponent selgesti eristatavad. Protsess tervikuna on nende komponentide summa. Siseakumulatsioonide puudumise nõude tõttu on süsteemi nullise sisendsignaali korral alghetkel tasakaaluolukorras ning väljundsuurus on samuti olnud püsivalt null. Sisendsignaali rakendamisel tekkiva väljundsignaali arvutamine toimub valemi y(s)=H(s)u(s) alusel. Eelduseks on ülekandefunktsiooni tundmine. Antud sisendsignaalile u(t) leitakse kujutis u(s) Laplace'i teisenduste tabeli alusel. Järgnevalt leitakse väljundmuutuja kujutis. Originaalile üleminek toimub y(s) avaldise lahutamisega osamurdudeks. 2.5.Impulss- ja hüppekajad Impulsskaja on orienteeritud süsteemi reaktsioon väljundsignaalina, kui sisendisse nullajahetkel antakse delta-impulss 8(t). Ideaalne impulss moodustub piirväärtusena lühikesest impulsist selle kestuse lähendamisel nullile nii, et impulsi pindala säilib ühikulisena
algtingimustest tingitud siirdeprotsessi vabakomponent ning sisenditest tingitud sundkomponent selgesti eristatavad. Protsess tervikuna on nende komponentide summa. Siseakumulatsioonide puudumise nõude tõttu on süsteemi nullise sisendsignaali korral alghetkel tasakaaluolukorras ning väljundsuurus on samuti olnud püsivalt null. Sisendsignaali rakendamisel tekkiva väljundsignaali arvutamine toimub valemi y(s)=H(s)u(s) alusel. Eelduseks on ülekandefunktsiooni tundmine. Antud sisendsignaalile u(t) leitakse kujutis u(s) Laplace'i teisenduste tabeli alusel. Järgnevalt leitakse väljundmuutuja kujutis. Originaalile üleminek toimub y(s) avaldise lahutamisega osamurdudeks. Impulss- ja hüppekajad- Impulsskaja on orienteeritud süsteemi reaktsioon väljundsignaalina, kui sisendisse nullajahetkel antakse delta-impulss 8(t). Ideaalne impulss moodustub piirväärtusena lühikesest impulsist selle kestuse lähendamisel nullile nii, et impulsi pindala säilib ühikulisena
Stabiilses süsteemis lõpeb siirdeprotsess teatava püsireziimiga, mittestabiilses muutujad võivad kasvada piiramatult.Lineaarses süsteemis on algtingimustest tingitud siirdeprotsessi vabakomponent ning sisenditest tingitud sundkomponent selgesti eristatavad. Protsess tervikuna on nende komponentide summa (superpositsioon). Sisendsignaali rakendamisel tekkiva väljundsignaali arvutamine toimub valemi y(s)=H(s)u(s) alusel. Eelduseks on ülekandefunktsiooni tundmine. Antud sisendsignaalile u(t) leitakse kujutis u(s) Laplace'i teisenduste tabeli alusel 3.5 Impulss- ja hüppekaja- Impulskaja h(t) u(t)=(t)=> y(t)=h(t)-Orienteeritud süsteemi reaktsioon väljundsignaalina, kui sisendisse nullajahetkel antakse delta-impulss (t). Impulsskaja kasutatakse lineaarse süsteemi dünaamiliste omaduste iseloomustajana (nn. ülekandekarakteristikuna). On küllalt lühikese impulsi kasutamisel sisendis piisavalt täpselt eksperimentaalselt mõõdetav
Need on tingitud reaktiivelementidest, mille tekistused sõltuvad sagedusest. Tingimuseks on, et sagedusmoondetegur peab olema väiksem-võrdne 1,25 Tunnusjoon 47. ÜE-ühenduses transistorvõimendusaste 48. Tagasiside transistorvõimendis. Transistori temperatuuristabilisatsioon 49. Operatsioonvõimendid Operatsioonvõimendid on itegraallülitid. Põhilised lülitused operatsioonvõimendi: tagasisidega inventeeriv lülitus Ku=-R1/R2. positiivsele sisendsignaalile vastab negatiivne väljundsignaal. Võimendustegur on väiksem kui ilma tagasisideta operatsioonvõimendi, aga ta on hästi stabiilne. Idealiseeritud OV_di võimendustegur läheneb lõpmatusele. Sisendtakistused lõpmata suured, väljundtakistuse R=0. Vähesed väliskomponente lisades saab luua mitmesuguse otstarbega lülitusi, mille parameetrid sõltuvad praktiliselt üksnes vastusideahela omadustest. Kasutatavateks tagasisidestatud OV lülitusteks on pingejagur,
.. ja sümmetrilise võimendi puhul võimendus ei tekigi. Vastavalt sellele millis tööreziimi kasutatakse tuntakse kahesugust sisendtakistust. Sisendtakiust erinevust sisendsignaalile ja signaali takistus ühissignaalile. Rakenduselektroonika 12 U 6. Võimendustegur (Large Signal Voltage gain KU) Ku = K = välj Võimendustegur iseloomustab võimendit kui elementi, ning ta U sis väärtus sõltub OPvõimendi tüübist. K log = 20 lg K 7
kokkulepitud seaduspärasuse järgi, siis saame võrrelda nende elementide väljundsignaale siirdeprotsessi jooksul s.t. ajavahemikul t 0 kuni t. Väljundsignaali käitumine siirdeprotsessi jooksul on elemendi dünaamilise oleku karakteristikuks, mida väljendatakse kas xv(t) ja xs(t) siduva diferentsiaalvõrrandina või siirdeprotsessi graafikuna. Viimasel juhul on abtsissteljel aeg ja ordinaatteljel x v(t) väärtused kokkulepitud xs(t) juures. Siirdekarakteristik on ühikhüppelisele sisendsignaalile vastav siirdeprotsessi graafik. (sisendsignaali suhteline muutus on üks). Näide (üleval protsess, all siirdekarakteristik): 27 Kui juhtseadme signaalide kvantimise sagedus on piisavalt suur, filtreeritakse süsteemi pidevatoimelise osa poolt impulsside kandesagedusega harmooniline komponent välja ning diskreetne süsteem töötab sarnaselt pidevatoimelise süsteemiga. 17. Sageduskarakteristikad
Usis. Regulaatorit iseloomustavad tema ülekandefunktsioon Uvälj = k * Usis ja ülekande(võimendus-)tegur k = Rts / R1. Samaaegselt signaali muundamisega toimub ka signaali inverteerimine, kuid see ei ole muundamise põhimõtteliseks tunnuseks. Joonisel 3.5.b kujutatud ülekande- funktsiooni diagrammilt selgub, et hüppeliselt muutuvale sisendsignaalile ehk nii- nimetatud ühikhüppele reageerib regulaator väljundsignaali hüppega ülekandeteguriga määratud väärtusele. Integraalset regulaatorit (I-regulaatorit) on kujutatud joonisel 3.6 (a regulaatori skeem, b ülekandefunktsiooni diagramm). Joonis 3.6 Integraalse regulaatori väljundsignaal on määratud sisendsignaali integraliga. Regulaatorit iseloomustavad tema ülekandefunktsioon Uvälj = (1/Usis dt
järjekorras. Selektori väljundsignaal INT saadakse sisendsignaalide loogilisel liitmisel ning lülitatakse protsessori katkestussisendile. Kui protsessor on katkestussignaalile reageerinud, siis teatab ta signaaliga INTA (interrupt asknowledgment), et signaal on aktsepteeritud ja taaskäivituskäsu aadressi modifitseerimiseks on vaja lisainformatsiooni. Selle signaali toimel rakendub prioriteediselektor ja tekitab väljundsignaali ainult kõige vasakpoolsemale aktiivsele sisendsignaalile vastaval väljundil V. 97 Prioriteediselektori väljundsignaali V toimel tekitatakse koodris (K1...Kk) katkestusvektor, mis väljastatakse andmesiinile. Vastavalt lülitavale koodrile saadakse andmesiinil vektori erinev väärtus (A, B, ..., Z), mis paigutatakse käsu RESTART aadressiosa vastavasse välja. P ANDMESIIN R O
Elektriajamid on eriti tähtsad tooted jõuelektroonika vallas, mille aastakäive maailmas ulatub kümnetesse billionitesse eurodesse. Elektriajam on üldjuhul elektroonne süsteem, kus elektrimootor ühendatuna ülekandemehhanismiga käitab töömasinat (koormusmasinat) tarbides selleks elektrienergiat. Tüüpilise elektriajami üldistatud plokkskeem on näidatud joonisel I.1. Joonise ülemine osa kujutab elektriajami jõuahelat, kuna alumine osa kujutab juhtimissüsteemi. Vastavalt sisendsignaalile juhivad alalisvoolu ja vahelduvvoolu 10 Ut k Jõu- M Tööma- Toide pooljuht- sin muudnur Juhtimine Juhtahel
annaabi.ee 
