Selleks ühendasime DUT ja DET külge mõõtmistel kasutatavad juhtmed kuid jätsime juhtmete teised otsad lahti. "Calibration" menüüs valisime "Create", vajutasime avanenud aknas "Read OPEN" nupule ning ootasime kuni kalibreerimine on lõppenud. Seejärel vajutatime "Update" nupule. Ühendasime siduanalüsaatoriga uuritav madalpääsfilter (filtri sisendport on J1 ja väljund J2). Seadistasime vaadeldavaks sagedsuvahemikuks 0,1-27MHz. Käivitasime skaneering ("Single") ja nägime ekranil sisendpordi sobituse moodul |S11| (RL (dB)). Salvestasime saadud graafik .jpg formaadis. Salvestasime edasise võrdlemise eesmärgil sama graafik ka .XML formaadis. Joonis 1. Sisendpordi sobituse mooduli graafik. onis 1. Sisendpordi sobituse graafik 3. Ülekandetegurite mõõtmiseks tuleb siduanalüsaatorit täiendavalt kalibreerida. Selleks ühendasime DUT ja DET omavahel kaabliga, "Calibration" menüüs valisime "Create". Vajutasime
Filtri sageduskarakteristiku ja parameetrite mõõtmine siduanalüsaatoriga. Kasutatavad seadmed: 1. Personaalarvuti ML330V 2. USB siduanalüsaator miniVNA 3. Mõõteobjektid: madalpääsfilter, pikk koakskaabel 4. Ühendusjuhtmed Töö käik praktikumis: 2.) Ühenda siduanalüsaatoriga uuritav madalpääsfilter (filtri sisendport on J1 ja väljund J2). Seadistada vaadeldavaks sagedsuvahemikuks 0,1-27MHz. Käivitada skaneering (Single) ja kuvada ekranile sisendpordi sobituse moodul |S11| (RL (dB)). Joonis1.- Sisendpordi sobituse graafik. 3.) Ühenda madalpääsfilter uuesti analüsaatori külge, jätta vaadeldav sagedsuvahemik samaks (0,1-27MHz) ning käivitada skaneering (Single). Kuvada ekranile pärisuunalise ülekande moodul |S21| (TL (dB)). Joonis2.- Pärisuunalise ülekande graafik. 4) Punktis 4. mõõdetud parameetrid:
35. Marsruuterid Marsruuteri kaks põhilist funktsiooni on: 1)Marsruutimisalgoritmide ja protokollide töö tagamine 2)Datagrammide edasisaatmine sissetulevast kanalist väljuvasse Iga ruuteri puhul saame rääkida neljast põhilisest komponendist, millest ta koosneb: 1)Input port realiseerib füüsilise kihi, kanali kihi ja võrgukihi funktsioone. 2)Switching fabric ühendab sisend- ja väljundpordid. 3)Output port võtab pakettid, mis on talle saadetud sisendpordi poolt läbi switching fabricu ja edastab selle väljundkanalisse. 4)Routing processor protsessor realiseerib protokolle, sisaldab ruutimisinformatsiooni ja tabeleid ning viib läbi erinevaid võrgufunktsioone. Sisendpordi eesmärk on kõik sissetulevad datagrammid kinni püüda, leida datagrammi sihtaadressi järgi mälus olevast marsruutimistabelist sobiv väljundport ning saada pakett sinna edasi. Kui paketid saabuvad sisendisse kiiremini kui nende
35. Marsruuterid Marsruuteri kaks põhilist funktsiooni on: 1)Marsruutimisalgoritmide ja protokollide töö tagamine 2)Datagrammide edasisaatmine sissetulevast kanalist väljuvasse Iga ruuteri puhul saame rääkida neljast põhilisest komponendist, millest ta koosneb: 1)Input port realiseerib füüsilise kihi, kanali kihi ja võrgukihi funktsioone. 2)Switching fabric ühendab sisend- ja väljundpordid. 3)Output port võtab pakettid, mis on talle saadetud sisendpordi poolt läbi switching fabricu ja edastab selle väljundkanalisse. 4)Routing processor protsessor realiseerib protokolle, sisaldab ruutimisinformatsiooni ja tabeleid ning viib läbi erinevaid võrgufunktsioone. Sisendpordi eesmärk on kõik sissetulevad datagrammid kinni püüda, leida datagrammi sihtaadressi järgi mälus olevast marsruutimistabelist sobiv väljundport ning saada pakett sinna edasi. Kui paketid saabuvad sisendisse kiiremini kui nende
Marsruuteri kaks põhilist funktsiooni on: 1) Marsruutimisalgoritmide ja protokollide töö tagamine 2) Datagrammide edasisaatmine sissetulevast kanalist väljuvasse Iga ruuteri puhul saame rääkida neljast põhilisest komponendist, millest ta koosneb: 1) Input port – realiseerib füüsilise kihi, kanali kihi ja võrgukihi funktsioone. 2) Switching fabric – ühendab sisend- ja väljundpordid. 3) Output port – võtab paketid, mis on talle saadetud sisendpordi poolt läbi switching fabricu ja edastab selle väljundkanalisse. 4) Routing processor – protsessor realiseerib protokolle, sisaldab ruutimisinformatsiooni ja tabeleid ning viib läbi erinevaid võrgufunktsioone. Ruuterisse tulevad paketid sisse kiiremini kui neid analüüsida ja edasi saata jõuab, järelikult on vaja neid vahepeal ajutiselt salvestada – see on sisendpordi ülesanne, veel on füüsilise taseme funktsioon (andmesideliini lõpetamine)
Ruuterisse tulevad paketid signaali). Kui väikeses osas on kokkupõrge, siis saab andmeid saata see, kes peale jääb (kes valib parema uuesti saatmise aja ja kasutatakse, et hoida ära DOS rünnakuid, hoida ära andmete ebaseaduslikku muutmist, kaitsta siseinfot sissetungijate eest. On kahte sisse kiiremini kui neid analüüsida ja edasi saata jõuab, järelikult on vaja neid vahepeal ajutiselt salvestada see on sisendpordi ülesanne, õnnestub), kui kokkupõrge aga suuremates osades, siis antakse teade nendele osapooltele ning tuleb teha ootamin Bridge sild. tüüpi tulemüüre: packet filter sisevõrk on läbi ruuteri ühendatud internetiga. Ruuterite tootja pakub võimalusi pakettide filtreerimiseks veel on füüsilise taseme funktsioon (andmesideliini lõpetamine)
On olemas ka kontaktivabad klaviatuurid, kuid kallima hinna tõttu need laia kasutust ei leia. Vajutatud klahvide tuvastamiseks skaneeritakse pidevalt klaviatuuri. Klaviatuur moodustab maatriksi, kus read on ühendatud väljundpordi külge (joonis 7.33). See tähendab, et klaviatuuri kontroller saadab sinna teatud skaneerimise koode. Veerud on ühendatud läbi kaitsva takisti toitenivooga (väärtus 1) ja samuti saab lugeda veergude väärtusi läbi sisendpordi klaviatuuri kontrollerisse. Kõigis horisontaalide ja vertikaalide ristumiskohtades on lülitid (klahvid). Iga lüliti küljes on klahv vastava numbri või tähega. Joonisel on klaviatuuril 16 tähte. 39 24. Katkematu pingeallikas (UPS) (335-337) UPS-i olemasolul on võimalik üle minna akude toitele ja vooluvõrgu häiretest tingitud probleeme lahendada. UPS-i abil lahendatakse järgmisi probleeme:
BGP protokollis ei arvestata marsruudi leidmisel ainult lühimat teed, vaid määravaks võivad saada ka poliitilised ja majanduslikud põhjused (näiteks ei soovita teha marsruuti läbi konkurendi ASi). BGP teated liiguvad üle TCP protokolli. 38. Marsruuterid Marsruuterite kaks põhiülesannet on marsruutimisalgoritmide jooksutamine (RIP, OSPF, BGP) ning sissetuleva ja väljamineva lüli vahel datagrammide kommuteerimine (switching). Sisendpordi eesmärk on kõik sissetulevad datagrammid kinni püüda, leida datagrammi sihtaadressi järgi mälus olevast marsruutimistabelist sobiv väljundport ning saada pakett sinna edasi. Kui paketid saabuvad sisendisse kiiremini kui nende töötlemine aega võtab, siis jäetakse paketid mällu ootele (queueing). See tekitab viiteid ning kui mälu (puhver) täis saab, lähevad datagrammid kaduma. Ideaalsel juhul toimub pakettide töölemine võrgu kiirusel (ühtki paketti ei jäeta ootele).
kiirus määrab ära ruuteri kiiruse. Maatriksiga ruutimine on kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada. /// ==> Ruuteri sisend: Füüsiline edastuskanal -> kanalikihi protokoll -> puhvrid. Ruuteri väljund: -> väljuvad puhvrid -> kanalikiht -> füüsiline edastuskanal /// ==> EHK Ruuterisse tulevad paketid sisse kiiremini kui neid analüüsida ja edasi saata jõuab, järelikult on vaja neid vahepeal ajutiselt salvestada see on sisendpordi ülesanne, veel on füüsilise taseme funktsioon (andmesideliini lõpetamine). Vastavalt datagrammidele ja sihtpunktidele ja marsruutimistabelile formeeritakse switching fabric'us väljaminevad paketid. Kuna väljundliini (transmissioon rate) kiirus võib olla aeglasem, kui datagrammide saabumine fabric'st, siis on vajalik puhverdamine. 36. IPv4 JA IPv6 ==> IPv4 igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud võrgu- ja hosti-osaks
kiiruse. Maatriksiga ruutimine on kõige efektiivsem, sel puhul saab paralleelselt mitut datagrammi liigutada. /// ==> Ruuteri sisend: Füüsiline edastuskanal -> kanalikihi protokoll -> puhvrid. Ruuteri väljund: -> väljuvad puhvrid -> kanalikiht -> füüsiline edastuskanal /// ==> EHK Ruuterisse tulevad paketid sisse kiiremini kui neid analüüsida ja edasi saata jõuab, järelikult on vaja neid vahepeal ajutiselt salvestada – see on sisendpordi ülesanne, veel on füüsilise taseme funktsioon (andmesideliini lõpetamine). Vastavalt datagrammidele ja sihtpunktidele ja marsruutimistabelile formeeritakse switching fabric’us väljaminevad paketid. Kuna väljundliini (transmissioon rate) kiirus võib olla aeglasem, kui datagrammide saabumine fabric’st, siis on vajalik puhverdamine. 36. IPv4 JA IPv6 ==> IPv4 – igale võrgusõlmele eraldatakse üks 32-bitine unikaalne aadress, mis on jagatud võrgu- ja hosti-osaks
Klaviatuur moodustab maatriksi, kus read on ühendatud väljundpordi külge. St, et klaviatuuri kontroller saadab sinna teatud skaneerimise koode. Veerud on ühendatud läbi kaitsva takisti toite nivooga (väärtus 1) ja samuti saab lugeda veergude väärtusi läbi sisendpordi klaviatuuri kontrollerisse. Kõigis horisotaalide ja vertikaalide ristumiskohtades on lülitid (klahvid). Iga lüliti küljes on klahv vastava numbri või tähega. Skaneerimise koodi saamiseks saadetakse vertikaalliinidel kood, kus on väärtus 0 ainult esimesel ülemisel vertikaalil. Kõikidel teistel horisotaalidel on
Järjekorrad võivad tekkida puhvrites. Ruuterid on ehitatud ajalooliselt kolme moodi: 1) Mälu põhimõttel ruuterid See tähendab seda, et protsessor kirjutas sissetulevad paketid mällu ja edasi tehti veel otsus ja kirjutati veel mällu ja siis läksid paketid teele. Mäluoperatsioonid on protsessorite ühed aeglasemad käsud ja need on programmeeritud. Tegelikult igasuguseid mäluopratioone tuleks võimalikult palju vältida. 2) Siini peale ehitatud ruuterid Paketid liiguvad sisendpordi mälust väljundpordi mällu läbi ühiskasutatava siini. 3) Maatriks ülesehitus Iga protsessor pidi pääsema mingile mäluplokile ligi ja seda oli vaja teha paralleelselt, muidu poleks mitme protsessori kasutamisel erilist mõtet. Siin oli võimalik luua paralleelühendusi, tänu millele sai kiirust veelgi tõsta. Ruuteri väljuni pool Siin on võrgukihi tasemel ruuteri puhvrid ehk kui kommutatsioonisõlmest jõuab pakett väljundisse, siis mööda seda väljundit peab
annaabi.ee 
