LABORATOORNE TÖÖ 1 Siseläbimõõdu mõõtmine sisekruvikuga Suuremate sisemõõtmete mõõtmiseks 0,01mm täpsusega kasutatakse laialdaselt sisekruvikut. Selle enamkasutatav mõõtepiirkond on 75...600 mm, kuid eritellimusel isegi kuni 10 m. Sisekruvik koosneb mõõtepeast (vn. k. " kpoooka" ), kuuest pikendusvardast (1,2,3,4,5,6 ) ja otsakust ( akoek ). Mõõte-kruvi on kaetud kõvasulamiga. 1 lõpplüli 3 pikendusvardad 4 seademõõt 2 mõõtepea Kruviku osade vaheliste keermete täpsusel ei ole tähtsust, sest täpsus saavutatakse lülisid läbivate täpsete varraste kaudu, mis on lülides seatud vedrudele. Sellegipoolest on sisekruvikud kaks korda
Laboratoorne töö No 1 1. Kasutatud mõõteriistd ja seadmed: Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1 Sisekruvik M+3+1+H 138 - 150 0,01 5 Nihik 0...160 0,05 6 Kuullaager 150 2. Mõõteskeem: 3. Mõõtetulemused Mõõte- Mõõtetulemused Ovaal- Kruv.kompl., siht 1 2 3 Keskm. sus mõõtepiirk I-I 149,97 149,98 149,99 149,98 0,01 138-150
RÕNGA SISELÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE SISEKRUVIKUTEGA LABORITÖÖ NR. 11 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 1. Töövahendid: Nr. Nimetus Täpsus Vahemik 1. Sisekruvik 0,01 mm 75-88 mm 2. Diesella 0,005 mm 70-80 mm 2. Töökäik: 1. Mõõta detaili siseläbimõõt sisekruvikuga kolm korda kahes risttasapinnas ning kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada eri mõõtesihtide keskmine mõõt K. 2. Mõõta rõnga siseläbimõõt kolmepunktilise sisekruvikuga Diesella kolm korda muutes mõõtmise sihti ja kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada keskmine mõõt K. Joonis 1
skaalalt, sajandikud aga trumlilt. Kruviku lubatud põhiviga on 4 m=0,004 mm. (=0,99) Mõõtmised kruvikuga 1) Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2) Määrake null-lugem (nullpunkti parand). 3) Mõõtke antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast. 4) Arvutage katsekeha keskmine paksus ja tema viga. Kruvik: 1-kand ; 2-seadekaliiber ; 3-mõõtevarras ; 4-hülss ; 5-trummel ; 6-käristi ; 7-pidur ; 8- look Teised kruvikute variandid: Sügavuskruvik Sisekruvik. a ehitus; b pikendusvarras; c nullnäidu kontrollimine. 1 mutter; 2 puks; 3 pärss; 4 kruvivarb; 5 trummel; 6 seademutter Kokkuvõte . Tutvusime antud teemas nihiku ja kruvikuga. Saime teada millest mõlemad mõõteriistad koosnevad ning kus neid nende otstarbe järgi kasutatakse. Välja on toodud nihiku ja kruviku teistsugused varjandid. Kasutatud kirjandus 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Nihik 2. http://web.zone
Mõõtmete ja vahemaade mõõtmine Lineaarvahemaad on võimalik mõõta lihtsate vahenditega mõõtes otseselt kahe punkti vahemaa. Lineaarmõõtmiste jaoks on sobivad järgmised mõõteriistad: Nimetus Skaalajaotise väärtus Nimetus Skaalajaotise väärtus Nihik 0,05; 0,1 mm Sügavusnihik 0,05; 0,1 mm Väliskruvik 0,01 mm Sisekruvik 0,01mm Sügavuskruvik 0,01 mm Kellindikaator 0,01 mm Siseindikaator 0,01; 0,002; 0,001 mm Sügavusindikaator 0,01 mm Kang-hammasratas 0,001; 0,002 mm Mitmepöördeline kang- 0,001; 0,002 mm mõõtepea hammasindikaator (mikroindikaator) Vedru-mõõtepea 0,0001..
annaabi.ee 
