Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Siseenergia on võrdne aktiveerimisenergiaga, või sellest suurem, nimetatakse aktiivseteks. Sisuliselt on aktiveerimisenergia seotud vajadusega nõrgendada keemilisi sidemeid reageerivas molekulis, deformeerida molekuli ja ületada osakestevahelist tõukumist. Reaktsiooni kiirus suureneb temperatuuri tõustes aktiivste molekulide arvu suurenemise tagajärjel, mitte aga molekulide keskmise kineetilise energia kasvu tõttu, mis on võrdeline aboluutse temperatuuriga.
Siseenergia – muut (qv = ∆U) on võrdne soojusefektiga V=konts Entalpia – muut (qp = ∆H) on soojusefekt konstantsel rõhul Reaktsiooni entalpia – on soojusefekt, mis kaasneb keemilise reaktsiooniha (ku rõhk ja temperatuur ei muutu) Reaktsiooni standardne entalpia – on reaktsiooni entalpia 298K juures Standartne entalpiamuut ∆H – sellise protsessi entalpiamuut, mille korral nii lähteained kui ka saadused on oma standartolekus
Siseenergia u on olekufunktsioon (p, V, T, U – olekufunktsioonid) Reaalse gaasi puhul on siseenergia • molekulide liikumise summaarne kineetiline energia, • aatomite liikumise (molekulides) summaarne kineetiline energia • molekulide potentsiaalne energia, • aatomite summaarne potentsiaalne energia molekulides NB! Termodünaamiliste süsteemide siseenergia on aatomite, molekulide mehaaniliste energiate summa
Siseenergia muutmisviisid - 1) soojusülekandena 2) tööna Soojusvahetusel keha sees toimuvad protsessid- KEHA SOOJENEB KEHA JAHTUB • Molekulide kiirus suureneb ja • Molkulide kiirus väheneb ja väheneb suureneb nende kineetiline energia nende kineetiline energia • Keha siseenegia suureneb • Keha siseenergia väheneb • Temperatuur tõuseb • Temperatuur langeb
Siseenergia muutus - ∆Q = C * 1*x * ∆t Energia jäävuse seadus = ∆Q + P + T + B + Φ = 0 (kogusumma peab olema null, aga teised arvud võivad olla nii negatiivsed kui positiivsed). Temperatuurimuutumise seaduspärasused 1. Muutused pinnal ja sügavuses toimuvad sama perioodiga – kui maapinnal on maksimum ja järgmine maksimum toimub ööpäeva pärast.
Siseenergia on 9. Absoluutse entroopia arvutamine Standardolek – tavaliselt 298K ja 1atm. tekkesoojus: olekufunktsioon M-maksroskoopiline; m-mikroskoopiline: ∆H 0 = ∆H 0 − ∆H 0 10. Entroopia statistiline interpretatsioon E kogu =E M +E kin M pot+E m kin +E m pot 298 298. prod 298. reakt , põlemissoojus: 11. Gibbsi ja Helmholtzi vaba energia.
Siseenergia arvelt ehk tema siseenergia peab vähenema ning selle tulemusena langeb temperatuur (selles samas õhuvoolus). Ehk siis kõikides tõusvates õhuvooludes temperatuur langeb madalamaks! Tehakse vahet kahesuguse gradiendi vahel – kus õhk on kuiv ja veeauru ei kondenseeru ja kus õhk on märg ja õhk kondenseerub.
Siseenergia - süsteemi kuuluvate molekulide ja aatomite kulg- ja pöördliikumise ning võnkliikuvuse kineetiline energia+ vastasmõju potentsiaalne energia + elektronide energia aatomis jne. Energia ülekanne Üks keha võib teisele energiat üle kanda kahel viisil- kas töö või soojuse kaudu.
Siseenergia on konstantne, energia jäävuse seadus, ei teki ega kao. Mitteisoleeritud süsteemi korral ∆U=q+w, konstantsel ruumalal ∆U=q. Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab.
Siseenergia – energia, mida keha omab tänu teda moodustavate molekulide või aatomite liikumisele ja vastastikmõjudele ning ta on võrdne molekulide keskmise kineetilise ja potentsiaalse energia summaga, kusjuures Ek mõõdetakse keha endaga seotud taustsüsteemis.
Siseenergia - keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa Termodünaamika esimene printsiip- termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks
Siseenergia on võrdne kõigi temasse N2.s võrrand kuulikese kohta -> mx=-kx -> Võnkumised, mida sooritatakse perioodiliselt  y  y'  kuuluvate kehade siseenergiate summaga, x+20x=0, kus oomega 2=k/m Amplituud saab muutuva välisjõu mõjul.
Siseenergiaks nim. neeldumiseks. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nim. soojusülekandeks. Soojusülekanes levib siseenergia soojemat külmemale kehale. Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vahel soojusülekanne.
Siseenergia hulk on soojushulk, mille keha saab või kaotab soojusülekande protsessis.Q=cm(te-ta)=cm∆t, Q-soojushulk(J). Siseenergia on keha koostisosade potentsiaalse ja kineetilise energia summa.
Siseenergia – gaasi molekulide liikumise energia(U) [J] Ideaalsel gaasil – Kineetiline siseenergia, sest pot. Siseenergia on 0 : mw 2 3 U = U kin = N = NkT , kus k on boltzmanni konstant 2 2
Siseenergia ühikuks on džaul (J). Siseenergia on süsteemi koguenergia. Siseenergia muutusega, näiteks gaasi kokkusurumisel, kaasneb reeglina molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia muutus.
Siseenergia on molekulide soojusliikumise summaarne kineetiline energia ja molekulide vastastikmõju potentsiaalse energia summa, ideaalse gaasi korral aga summaarne kineetiline energia.
Siseenergia liike on palju: kütuste keemiline energia, tuumaenergia, ergastatud aatomite energia, jms. Kui tegu on ideaalse gaasiga, samastatakse siseenergia molekulide kineetilise energiaga.
Siseenergia on jääv. ristlõike mõõtme deformatsioon on omavahel seotud Poissoni teguriga: Erirelatiivsusteoorias seotakse (seisu)energia ja (seisu)massi jäävuse seadus üheks.
Siseenergia üle - minekuid süsteemi kehade vahel või siseenergia ja mehhaanilise energia vastastikuseid muundumisi, nimetatakse süsteemi termodünaamilisteks parameetriteks.
Siseenergia — makrokäsitluse keha või süsteemi energia, mis on määratud selle keha või süsteemi võimega soojushulka üle kanda või mehaaniliselt tööd teha.
Siseenergia - süsteemis sisalduv energia (keemiliste sidemete energia, soojusliikumise energia, jms), tähis U. Siseenergia on üks süsteemi olekufunktsioonidest.
Siseenergiaks nimetatakse keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nimetatakse soojusülekandeks.
Siseenergia – keha kõikide molekulide korrapäratu liikumise kineetilsite energiate ja nende vastastikmõju potentsiaalsete energiate summa.
Siseenergia – kõikide keha koostisosakeste liikumisest (kineetiline energia) ja vastastikmõjust (potensiaalne energia) tingitud energia.
Siseenergia – süsteemi koostisosakeste vastastikmõju energia, osakeste liikumise energia ning süsteemisiseste väljade energia summa.
Siseenergiaks nim. keha moodustavate osakeste korrapäratu liikumise kineetilise energia ja vastasmôju potentsiaalse energia summat.
Siseenergia on aineosakeste Kui puutuvad kokku ühesugused Samanimeliste laengutega kehad liikumise ja vastastikmõju energia.
Siseenergia mõõtühikuks on J. Siseenergia antakse tavaliselt 1kg td-lise keha kohta –u=(U/M) J/kg. Siseenergia on ekstensiivne suurus.
Siseenergia – haarab enda alla molekuli omavahelise energia kui ka aatomite vahelise potentsiaalse energia molekulis.
Siseenergia on molekulide kineetiline ja potensiaalne energia. Kineetiline energia ja temperatuur on omavahel seotud.
Siseenergia muut on võrdne soojusefektiga konstantsel ruumalal Entalpia muut on soojusefekt konstantsel rõhul
Siseenergia on termodünaamilise süsteemi sisemiste, mikroskoopiliste vabadusastmetega seotud energia.
Siseenergia – Siseenergia on MKT seisukohalt molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa.
Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja nende vahelise vastastikmõju potentsiaalse energia
Siseenergia - aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa, soojenemisel suureneb.
Siseenergiaks nim. neeldumiseks. • Mida tumedam on pind seda rohkem energiat keha ajaühikus
Siseenergia on keha kõikide koostisosade kineetilisete ja potensiaalsete energiate summa.
Siseenergiaks nimetatakse TD parameetrit, mis on võrdeline absoluutse temperatuuriga.
Siseenergiaks nimetatakse aine molekulide kineetilise ja potsensiaalse energia summat.
Siseenergiaks nimetatakse keha võimet teha tööd sisemiste protsesside arvelt.
Siseenergia – keha aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa.
Siseenergiaks nim. keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat.
Siseenergiaks nimetatakse keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia
Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa.
Siseenergia - süsteemi sumaarne võime teha tööd (U). Ühikuks 1 Džaul.
Siseenergia makroskoopiliselt - keha molekulise potensiaalse ja kineetilise energia summa
Siseenergia - aineosak. liikumis-ja vastastikmõju energiate summa.
Siseenergia – on molekulide liikumise ja vastastikmõju energia.
Siseenergia ühikuks on džaul (J). Siseenergia on süsteemi koguenergia.
Siseenergia on molekulide kineetiline ja potentsiaalne energia.
Siseenergia on süsteemi osakeste kõigi energialiikide summa.
Siseenergia - Mikrokäsitluses keha molekulide Ek ja Ep summa.
Siseenergia – kineetiline energia + potensiaalne energia.
Siseenergia muut on võrdne soojusefektiga konstantsel ruumalal.
Siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel.
Siseenergia - kineetilise ja potentsiaalse energia summa.
Siseenergia on keha aineteosakeste Ek ja Ep summa.
Siseenergia on kõikide aineosakeste energia.
Siseenergia on molekulide tuumas liikumine.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Siseenergia –  keha koostisosakeste ja väljade vastastikmõju ning osakeste liikumise energia summat  nim siseenergiaks  U=3/2m/MRT (üheaatomilise ideaalse gaasi siseenergia)



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun