võim püüdles iseseisvusele- varasemalt lubas Rooma kõigile Itaalia kodanikele rooma kodakondsust. Vallutatud rahvastega kehtis aga põhimõte jaota ja valitse-. See tähendas, et Rooma pidas oma vastastega läbirääkimisi ühekaupa ja sõlmis kokkuleppeid eraldi. Roomlased jätsid puutumata allutatud riikide elukorralduse,sealse usu,keele ja kombed ning sageli ka tavapärase eluviisi. Seega saidki kõik alad eraldi ja omalkäel edasi areneda. 3 4 sajandil algas Aasia sisealadelt Suur rahvasterändamine Euroopasse, mis põhjustas paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise. Seni Rooma riigi põhjapiiride taga elanud germaanlased tulid nüüd hunnidest aetuna tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile. Nad olid roomlaste liitlased, kuid tegutsesid iseseisvalt. Germaanlased hakkasid vaikselt Rooma territooriumi üle võtma. Lääne-Rooma riigi lõppu tähistab Augustulus Romulus kukutamine võimult germaani rahvusest Odoakeri poolt 476 a.
vahel, üks idas ja teine läänes. Edaspidi ainult üks valitseja. Theodosius Suur oli viimane keiser, kes riigi mõlemad pooled ühendas. 395. a jagunes Rooma lõplikult. Suur rahvasterändamine ja Lääne- 375.a tungisid hunnid Aasia sisealadelt Rooma langus Euroopasse.See sundis germaanlased 375-476 Rooma territooriumile liikuma. Lääne-Rooma keisrid kaotasid ajapikku võimu oma provintside üle. 410.a vallutasid germaanlased Rooma linna. Germaani väepealikud valitsesid
Loodi õigusriik, kus kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Caracalla seadusega said kõik vabad kodanikud endale kodakondsuse. Puhkesid suured ülestõusud ning kodusõjad. Hilises keisririigis astusid ametisse sõdurkeisrid, kellel oli nüüd taas piiramatu võim. Loodi uusi reforme (sõjaväe reformid, maareformid).Vallutati Egiptus. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol. 395.a. eraldusid teineteisest Lääne- ja Ida-Rooma. Samal ajal põhjustas Aasia sisealadelt pärinevate hunnide sissetung Euroopasse paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise, st Suure rahvasterändamise. Rooma keisririiki hakkas ohtralt sisse tulema germaanlasi ja keisritel ei jäänud muud üle, kui sellega leppida. Asi läks isegi nii kaugele, et aastal 410 vallutas üks germaani väepealik Rooma linna ja laskis oma meestel seal mitu päeva rüüstada. Varsti peale seda kaotasid Lääne- Rooma keisrid võimu oma provintiside üle. Ka Itaalias valitsesid keisrite asemel
linnanõukoguks. 5. Constantinuse reformid. · 313. kuulutas välja usuvabaduse, mis tähendas Kristuse legaliseerimist. · 330. rajas impeeriumile uue pealinna Konstantinopol. 6. Kiriku tähtsus hilises Rooma keisririigis. *kandis hoolt vaeste ja tõbiste eest *korraldas kooliharidust *mõistis kristlaste usuasjade üle kohut 7. Suur rahvasteränne: Dateering:400-600 Ajend: 375.aastal tungisid hunnid Aasia sisealadelt Euroopasse. See sundis Rooma riigi põhjapiiride taga elanud germaanlased liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma. Põhjused:1. Ilmastiku jahenemine 2. elanikkonna juurdekasv, mis tõi endaga kaasa maanappuse. Tagajärjed: 1.hunnis hakkasid valitsema maa-ala Mustast merest Reinini, 451.a toimus Katalaunia lahing, kus hunnid purustati. 2. hunnide läände tungimine pani liikuma germaani hõimud, kes massiliselt
kokkupuutuvad barbarid,kelle seast tõusid esile keldid ja germaanlased. Keldid asustasid Põhja-Itaaliat, Galliat, Hispaaniat,Britanniat ja Iirimaad. Germaanlaste põlisteks valdusteks oli Reini, Visla, Doonau ja Põhja- ning Läänemere vahele jääv maa-ala. Impeeriumi sisevastuolude tõttu jäid piirikaitsesse lüngad, seda olukorda kasutas barbarite hõimuliit,keda olid liikvele lükanud demograafilised ja klimaatilised tegurid. 3. 4. sajandil algas Aasia sisealadelt Suur rahvasterändamine Euroopasse, mis põhjustas paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise. Seni Rooma riigi põhjapiiride taga elanud germaanlased tulid nüüd hunnidest aetuna tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile. Rooma riigil ei jäänud muud üle, kui sellega leppida. Vallutuse edu põhjused olid suurel määral Rooma riigi sisesed. Juba pikka aega oli Rooma imbunud kindlustatud piirivööndi taguste barbarihõimude mõjusid. Paljud nende liikmed elasi kas
määramiseks. Hiline Rooma keisririik Dicletianus kehtestas nelja keisri koosvalitsemise nähes igaühele ette kindla territooriumi-> tava jagada riik kahe kesri vahel (ida/lääne) Konstatiunus suur kehtestas usuvabaduse (ehk kristluse legaliseerimine) Rajas uue pealinne – Konstatinoopoli (Rooma linn kaotas poliitilise ja kultuurilise tähtsuse) Suur rahvasterändamine – Aasia sisealadelt pärinevate hunnide sissetung Euroopasse põhjustas paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise (germaanlased tulid hõimude kaupa keisririigi territooriumile) Hõimud tegutsesid sageli keisritest sõltumatult. Varsti kaotasid Lääne-Rooma keisrid peaaegu täiesti võimu oma provintside üle Ka Itaalias valitsesid keisrite asemel tegelikult germaani soost väepealikud ja 476. eKr kuulutas üks neist Lääne-Rooma keisri
ja riigis taas kindla korra jalule seada. Jagas valitsemise kahe keisri vahel üks valitses ida ja teine lääne poolt. Constantius Suur- kuulutas välja usuvabaduse tegi riigi ida osa Euroopa ja Aasia piirile pealinna nimega Konstantinoopol. Ida piirkonnad arenesid paremini ja st kaotas Rooma linn oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse. 359 a jagunes impeerium lõplikult kaheks sõltumatuks osaks- Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigiks. See põhjustas Aasia sisealadelt hunnide sissetungi Euroopasse, mis on tuntud nime all Suur rahvasteränne. Varsti kaotasid Lääne-Rooma keisrid peaaegu täiesti võimu oma provintside üle. 1 germaani soost väepealik kuulutas 476a Lääne-Rooma keiri võimult kõrvaldatukd ja tunnistas Ida- Rooma keisrit kui riigipead. 8.Ühiskond ja eluolu: Kreeklaste mõju- Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi.
Selle otsuse tingis idapiirkondade üha kiirem areng lääneprovintsidega võrreldes. Rooma linn kaotas oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse. Rooma riigi ida- ja lääneosade eraldumine süvenes kogu hilise keisririigi ajal. Keiser Theodosius Suur jagas surres 395. a. riigi oma kahe poja vahel, pannes nii aluse Lääne-Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Ühtsus säilis veel vaid nimes. Samal ajal põhjustas Aasia sisealadelt pärinevate hunnide sissetung Euroopasse paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise, mis on ajaloost tuntud Suure rahvasterändamise nime all. Seni Rooma riigi põhjapiiride taga elanud germaanlased tulid nüüd hunnide aetuna tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile. Keisritel ei jäänud muud üle kui sellega leppida. 5.sajandi I poolel asus eriti impeeriumi lääneprovintsidesse rohkesti germaanlasi. Nime poolest küll Rooma liitlased,
Hilise keisririigi ajal võim kahe keisri vahel, üks idas ja teine läänes. Edaspidi ainult üks valitseja. Theodosius Suur oli viimane keiser, kes riigi mõlemad pooled ühendas. 395. a jagunes Rooma lõplikult. Suur rahvasterändamine ja Lääne-Rooma 375.a tungisid hunnid Aasia sisealadelt langus Euroopasse.See sundis germaanlased Rooma territooriumile liikuma. 375-476 Lääne-Rooma keisrid kaotasid ajapikku võimu oma provintside üle. 410.a vallutasid germaanlased Rooma linna. Germaani väepealikud valitsesid kogu Itaalias.
kristlaste tegevust, 4.saj. lõpul kuulutati kristlus riigiusuna kohustuslikuks; laskis rajada idaossa, Euroopa ja Aasia piirile uue pealinna Konstantinoopoli (varem oli Bütsants; Istanbul), pealinnaks nim. 330 eKr, idapiirkodade kiirem areng, Rooma linn kaotas tähtsust Ida- ja lääneosade eraldumine, viimasena ühendas need Theodosius Suur, pärast tema surma 395 eKr jagunes impeerium kaheks sõltumatuks osaks Lääne-Rooma ja Ida-Rooma. Suur rahvasterändamine, hunnid Aasia sisealadelt, Rooma põhjapiiri taga olevad germaanlased tulid keisririiki, Lääne-Rooma keisrid kaotasid võimu oma provintside üle, Itaalias valitsesid germaani soost väepealikud, üks kuulutas tollase Lääne-Rooma keisri võimult kõrvaldatuks 476 eKr ja tunnistas Ida-Rooma keisrit kui riigipead, hakkas tema asemikuna valitsema Itaalia üle Lääne-Rooma ja vanaaja lõpp. 20.Rooma: kirjasõna ja kultuur, usk
annaabi.ee 
