Tsentriool tsentrosoomi üks osa. Mikrotuubul valgumolekulist torukene. RAKU TEOORIA rajajad on Schleiden ja Schwan. 1) rakk on väikseim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. 2) iga rakk saab alguse rakust. Suguliselt paljunev organism saab alguse viljastatud munarakust. 3) sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe. 1. silm, luup. Me näeme rakukogumikke, linnu, või roomaja muna. 2. valgusmikroskoobis. Saame vaadata üksikuid rakke ja suuremaid raku sisaldisi. RAKU MEMBRAAN Raku membraani ül: a) eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast; b) kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest; c) ühendab rakke omavahel. Rakkude vahel moodustuvad rakkliidused. Toimub:1) passiivne transport(difosiooni, osmoosi teel ja läbi kanalite). 2) aktiivne transport(transpordivalkudega, fagotsütoositeel, pinotsütoosi teel RAKUMEMBRAANI EHITUS Rakumembraan koosneb bromolekulidest: fosfolipiidid ja valgud. Need püsivad koos tänu keemilistele sidemetele
4. Veresoon fikseerida sõrmedega 5. Torge läbi naha ja veresooneseina nii, et nõel jääks soone sisse. 6. Esimene tilk verd lasta kukkuda tampoonile 7. Kas koguda veri esemeklaasile, teha äiged, lasta veri valguda nõelast otse katseklaasi mööda selle seina, lasta verel voolata vaakumkatsutisse 8. Eemaldada zgutt 9. Seejärel soonest nõel 10. Suruda tampooniga torkekohale, et ei tekiks verevalumit Leukotsüütide morfoloogia muutused võivad haarata: · tuuma ja/ või tsütoplasmat · sisaldisi raku sees. Muutused erütrotsüütide morfoloogias mõjutavad : · raku suurust · kuju · värvust · omavahelist paiknemist Otsene mõõtmine: PCV Hemoglobiin Erütrotsüütide hulk MCV Leukotsüütide arv Plasma proteiinid (refraktomeeter) Trombotsüütide arv Keskmine tromotsüütide suurus Mikroskopeerimne: Diferentsiaal valgeliblede arv Punaliblede morfoloogia Trombotsüütide morfoloogia ja kontroll Retikulotsüüdid (aneemia) Kalkuleerimine
ning sisaldab selgelt Rakukeha esiletulevat tuumakest Aksoni · Tsütoplasma sisaldab Nissli küngas substantsi, Golgi kompleksi, Akson Nissli mitokondreid, substants mikrofilamente, mikrotuubuleid, lüsosoome, lipofustsiini, melaniini, glükogeeni ja lipiidide sisaldisi Spetsiifilised struktuurid tsütoplasmas · Nissli substants · Neurofibrillid ja neurofilamendid Nissli substants · = Nissli kängud, kromatofiilne substants, tigroidsubstants · Valgusmikroskoobis nähtavad kui basofiilsed kängud · Nähtavad perikaarüonis ja dendriitide proksimaalses osas, aga iseloomulikult puuduvad aksonites ja aksoni künkal · Elektronmikroskoobis nähtavad kui granulaarse endoplasmaatilise retiikulumi agregaadid
Limaskesta pärislestmes asetsevad verekapilaarid, lümfikapilaarid, väiksemad näärmed, leidub sidekoelisi näsasid ja silelihas rakke, mis moodustavad lihaslestme. Lihasleste võimaldab limaskesta aktiivsetliikumist (kurdude moodustamine ja kaotamine), reguleerib ka lümfi ja verevoolu ning näärmete tegevust. Lihaskest. Reguleerib elundi valendiku suurust ja peristaltika teel segab ning transpordib seedekanali sisaldisi. Lihaskest koosneb silelihaskoest ja tavaliselt moodustab kaks teineteisega ristuvat kihti: välimine ehk nõrgem kiht on pikikiht, sisemine ehk tugevam kiht on ringikiht. Lihaskihtide vahel on rohkesti vere- ja lümfisooni ning motoorikat reguleerib autonoomne närvipõimik. Traktide algus ja lõpposas on lihaskest vöötlihaseline ja muutunud iseseisvateks lihasteks. Lihaskesta & serooskesta ühendab subserooskude. Serooskest.
Silelihaskude(ei allu tahtele) 2. Skeletilihaskude 3. Südamelihaskude Viimased kaks on ristivöödilised. Skeletilihasel paiknevad tuumad kiudude perifeerias, südamelihases kiudude keskel. Rakumebraan sarkolemm, tsütoplasma sarkoplasma Skeletilihaskude Skeletilihase struktuursed ühikud on lihaskiud, mis on pikad paeljad mitmetuumalised moodustised sümplastid. Mõnisada lamedat tuuma on paigutunud sarkolemmi alla, sarkoplasmas on müofibrille, tavaorganelle ja sisaldisi: glükogeeeni, müoglobiini(sarnane hemoglobiinile) ja lipiide. Lihaskiud on ümbritsetud õrna sidekoega: endomüüsiumiga. Koonduvad kimpudeks, mida katab natuke tugevam perimüüsium. Kogu lihast ümbriteb epimüüsium. Müofibrillid on vöödilised: tume vööt on A-vööt, hele I-vööt. A-vöödi keskel olev õhuke hele riba on H-vööt, I-vöödi keskel olev õhuke tume riba on Z-membraan. Aktiini filamendid on peenemad, nende vahele libisevad jämedamad müosiini filamendid.
Soolekepikese ehk soolebakteri järgi on mugav uurida bakterite geneetikat, füsioloogiat ja biokeemiat. Soolekepike on odav, väike ja seda on lihtne paljundada Pärmide järgi uuritakse raku organelle ja pärm on põhimudel eukarüootide molekulaarsete ja rakuprotsesside uurimiseks. Pärmid on odavad, neid on lihtne paljundada ja nad on väikesed. Pärmide uurimisel on saadud selgust sündmuste järjekorrast rakutsüklis, mille jooksul rakk kahekordistab oma sisaldisi ja jaguneb kaheks. Need teadmised on aidanud miljoneid inimesi, kuna paljud vähiravil kasutatavad ravimid töötavad rakutsükli häirimise põhimõttel. Katsetest pärmiga on selgunud ka, kuidas geene sisse ja välja lülitatakse. See teadmine aitab mõista, kuidas saavad rakud, mis sisaldavad samu geene, üksteisest nii palju erineda. Nii on omakorda võimalik mõista nii normaalseid arenguprotsesse kui ka haigusi, mis ilmnevad, kui geeni aktiivsuses esineb häireid. 59
organismi pärilike tunnuste kohta. Kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism tervikuna. Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega organellid. Olulisimad organellid on tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid, ribosoomid, lüsosoomid, ja Golgi kompleks. Enamik neist organellidest on nähtavad ainult elektronmikroskoobiga vaadates. Peale eespool nimetatud organellide on rakkudes mitmesuguseid sisaldisi ja struktuure. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust, st kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Nad säilitavad infot organismi pärilike tunnuste kohta. Kromosoomidest oleneb, milliseks kasvab ja areneb üksik rakk ja organism terviku. Kromosoomid on mikroskoobiga nähtavad ainult raku jagunemise ajal, sest muul ajal on nad niidikesteks lahti keerdunud. Tuumas on alati kindel arv kromosoome. Nende arv ja kuju on
varuained, mida kasutatakse nii energia saamiseks kui ka endogeense C-allikana. Polüfosfaadid- fosfori varuks. Väävel- redutseerija varu fotosünteesivatel S-bakteritel ja energiaallika varu värvusetutel väävlibakteritel. Varuainete terakesed on rakus nähtavad faaskontrastmikroskoobi abil, aga paremini on nad nähtavad, kui kasutada värvimist. Kui bakterites üleekspresseerida mingeid valke, siis ka need võivad moodustada tsütoplasmas lahustumatuid sisaldisi inklusioonkehasid. Polüsahhariidid- glükoosi polümeerid. Paljud bakterid koguvad tagavaraks tärklist (hargnemata ahel, -1,4-sidemed monomeeride vahel, joodiga värvub siniseks). Tärklist koguvad varuks näiteks Acetobacter ja Neisseria. Mikroobidel võib varuaineks olla ka glükogeen (glükoosi hargnenud polümeer, annab joodiga pruunika värvi). Glükogeeni esineb bakteritel sagedamini kui tärklist. Klostriididel on tärklisesarnane varuaine granuloos, mis
annaabi.ee 
