pinna. Lahtine tuginael kaetakse tellisega. Üle tuginaela pingutatakse suundnöör, mis peab ulatuma üle järgmisel majakal asuva tuginaela ja mille ots seotakse madalamalasuvasse vuuki löödud naela külge. Pikkade seinaosade (üle 8 m) ladumisel asetatakse seina keskosas suundnööri alla mördile majaktellised. Ka võib nööri õigele kõrgusele seadmiseks asetada tellisele vuugipaksuse pulga. Iga kord pärast nööri pingutamist tuleb silma järgi kontrollida nööri sirgjoonelisust ja kinnitada nöör majaktellise kohal pealepandava tellisega . Ladumisel tuleb telliste välimised ülemised servad hoida pingutatud suundnöörist 2...3mm kaugusel ja nii, et tellise pealmine pind oleks suundnööri alumise äärega samal tasemel. Tellist ei tohi ladumisel lükata vastu suundnööri ;suundnöör peab olema alati vaba. Müüritisekihtide horisontaalse suuna ja võrdse paksuse tagamiseks, samuti suundnööri kinnitamiseks on otstarbekas kasutada kihilatti.
korral mört ei erine tavalisest 2. Külmutusmeetodi puhul lastakse mört kohe peale kivide paigaldamist külmuda, kivistuma hakkab ta alles peale ülessulamist; et mört ei külmuks enne kivide mördi ladumist, peab ta olema piisavalt soe 3. Keemiliste lisandite kasutamine mördis, mis takistavad külmumist; kasutatakse mitmeid kloriide, potast jne. Kvaliteedinõuded Müüriladumise käigus tuleb süstemaatiliselt kontrollida seinte sirgjoonelisust, müüritise pindade ja nurkade vertikaalsust, ridade horisontaalsust, seotise õigsust ja vuukide paksust, et vea avastamisel kohe oma tegevust analüüsida, vea põhjus välja selgitada ja abinõud tarvitusele võtta. Tellistest ja väikeplokkidest müüritise pinnad ja nurgad ei tohi vertikaalist kõrvale kalduda rohkem kui 10mm korruse kõrguse ja 30mm kogu maja kõrguse kohta. Vuukide paksuse kontrollimiseks mõõdetakse perioodiliselt müüritise viie-kuue kihi kõrgust
nurka ja viimistleme poolhõõrukiga ühtlaselt siledaks Sisenurga tegemine Sisenurki on võimalik krohvida terav- või kumernurkadena. Selle viimistlus tehakse täitekihi tasandamisega. Pinna lõplik viimistlus tuleb teha peale viimistluskihi tasanamis, kuid enne siledaks höörumist 1. Viskame nurgale kaheltpoolt vedelat mörti 2. ühtlustame mördi kihi poolhööruki tõmmetega nurgast seina poole 3. kontrollime nurga sirgjoonelisust kahe meetri pikkus rihtlatiga, vertikaalsust nöörloodi või vaaderpassiga 4. teravnurga viimistleme pool- või profiilhõõrukiga kergelt edasi-tagasi tõmmates ja siludes krohvihõõrukiga 5. kumernurgale visatud mördi tasandame poolhööruki mitmekordsete tõmmetega kuni õige ristlõike saamiseni, kontrollime nurki hiljem rihtlatiga Avakülgede krohvimine Seinte krohvimisel tuleb viimistleda akna. Ja ukseavad. Avade viimistlemise hulka
J. A. D. INGRES jäi kuni surmani klassitsistlike ideaalide eestvõitlejaks ning uute voolude vastaseks. Ingres'i suured kompositsioonid, mida ta ise pidas oma loomingus kõige tähtsamaks, huvitavad tänapäeval väheseid. Seevastu imetletakse aga tema portreid, mitmeid aktimaale ning joonistusi. ,,Suur supleja" , ,,Autoportree". 3. Klassitsistlik arhitektuur Välisfassaadid lihtsustusid, risaliidid kaotati. Eelistatakse sirgjoonelisust jäävad antiiksed sambad, pilastrit, välisseina skulptuuridest loobutakse. Palju on akendeta ühiskondlikke hooneid, nt kirikud ja raamatukogud, sest antiiksel templil ei olnud aknaid. Eeskujuks võeti Rooma keisririigiaegseid ehitisi (võidusambad, võidukaared). Tugineti suurtele eeskujudele(nt Palladio, Bramante), uudsust ei sallitud. Originaalsus seisnes mitmete osade ühendamises. Inglismaal ei toimunud suuri muutusi, kuna seal oli juba varemgi eeskujuks Palladio
on, kõik lähtub reaalsusest,saada asjadest aru, nii nagu nad on ideoloogia- subejekt, kes üritab näidata kõike nagu tema tahaks seda näha, lähtub sellest, kuidas subjekt tahab seda näha (näidata asju, sellisena nagu me ise tahame neid näha) Eesmärgiks nagu filosoofias, on mõista tõde Mitte kasutada “mina arvan” jne, pigem “toetudes eelnevale analüüsile, on nii ja nii”) Sirgjoonelisust Otsekohesust- ei tohi kasutada kujundeid, see mida vaja öelda, öelda otse Argumendi esitamine, orienteeritud probleemi lahendamisel- ei tohi olla kirjeldus, peab olema lahendus probleemi väljatöötamisel Vastutuse printsiip- akadeemilise teksti pealmine väärtus on selle usaldusväärsus (autor peab tunnetama oma vastutust, peab põhistama kõike mida väidan tõenditega, ei tohi väita asju, mille paikapidavuses ei ole ise kindel)
Eleanorist said Franklini "jalad, silmad ja kõrvad". Kuid Eleanor ei jätnud ka sotsiaaltööd sinnapaika. Kuna Ameerikas reisimine aitas tal endal aru saada inimeste probleemidest, siis teadis ta täpselt, kes millist abi vajas. Eleanor aitas nii vaeseid, mustanahalisi kui ka naisi, kelle õiguste eest tuli seista. Paljude arvates oleks Eleanor pidanud sotsiaaltööst loobuma, kui temast sai esimene leedi, kuid oli ka neid, kes imetlesid tema sirgjoonelisust. Lisaks andis Eleanor pressikonverentse, mis oli esimese leedi jaoks tavatu. Tavatu oli ka Eleanori peaaegu igapäevane rahva poole pöördumine läbi ajaleherubriigi. Rubriigis "My day" pöördus ta erinevate ajalehtede kaudu ameeriklannade ja ameeriklaste poole, tihtipeale anekdootidega inimeste igapäevaelust, sageli aga võttis sõna poliitikaküsimustes. "Ajapikku inimesed nägid, et ma pole oma mehe hääletoru, vaid et mul on omad seisukohad, millega mu mees ei tahtnud alati nõustuda.
Lahtine tuginael kaetakse tellisega. Üle tuginaela pingutatakse suundnöör, mis peab ulatuma üle järgmisel majakal asuva tuginaela ja mille ots seotakse madalamalasuvasse vuuki löödud naela külge. Pikkade seinaosade (üle 8 m) ladumisel asetatakse seina keskosas suundnööri alla mördile majaktellised. Ka võib nööri õigele kõrgusele seadmiseks asetada tellisele vuugipaksuse pulga. Iga kord pärast nööri pingutamist tuleb silma järgi kontrollida nööri sirgjoonelisust ja kinnitada nöör majaktellise kohal pealepandava tellisega . 10 Ladumisel tuleb telliste välimised ülemised servad hoida pingutatud suundnöörist 2...3mm kaugusel ja nii, et tellise pealmine pind oleks suundnööri alumise äärega samal tasemel. Tellist ei tohi ladumisel lükata vastu suundnööri ;suundnöör peab olema alati vaba. Müüritisekihtide horisontaalse suuna ja võrdse paksuse tagamiseks, samuti suundnööri
mõõteotsikute kiivsus (kalle) ühise telje suhtes. Võimalik on rakendada digitaalnäitu. Kruviku kruvi samm P=0,5 mm, seega ühe täispöörde n=1 korral on kruvi joonpaigutus L = P. n = 0,5. 1= 0,5 mm. Pöörates kruvi ringskaala ühe jaotise, so n = 1/50 võrra, on kruvijoonpaigutus L = 0,5 / 50 = 0,01 mm, mis on ka jaotise väärtuseks. c) Kellindikaatorid (dial gauges), ISO/CD 463, on mõeldud eelkõige vahede mõõtmisteks. Töökäik on väike, 0 kuni 10 mm. Võimaldavad mõõta sirgjoonelisust, paralleelsust ja ümarust. Absoluutmõõtmete kontrollimiseks on vajalik täiendavad skaalad ja abiseadmed. Jaotise väärtus reeglina 0,01 mm. Võimalik varustada erinevate otsikutega ja digitaalnäiduga. Mõõdetava pikkuse tegelik väärtus on võrdne seademõõdu ja hälbe algebralise summaga. Mõõtemehanismis on kasutusel täpishammasratasülekanne. 58
tiigikaldaid ja ühendasid erinevaid hooneid. Samuti võisid nad esineda veranda, koridori või eeskoja näol maja tähtsaima ruumi ees. Väga dekoratiivseks elemendiks hiina aiakunstis on sillad, mis ühendavad põhiaeda järves asuvate saarte või kaljudega. Tüüpiline sild on ehitatud kivist kaarena, mida ääristas madal balustraad. Sildade suur kaar aitas sealolijal muuta vaatepunkti ning avardada vaadet. Leidus ka lamedaid, siksakilisi sildu, mis lõhkusid tahtlikult radade sirgjoonelisust. Madalasse vette või ojakaldale paigutati lamedaid astekivisid. Teede eesmärk aias polnud mitte viia lühimat teed pidi ühest punktist teise, vaid aia näitamine võimalikult paljudest külgedest, muutes sellega illusoorselt väikese aia suureks. Skulptuure kasutati vähe ja siis meenutasid need kas linde või loomi - draakonid, kilpkonnad jm. Hiina aed on nüüd lõpuni kirjeldatud. Loomulikult esineb sellest palju variatsioone, kuid kõik nad sisaldavad kindlasti kive ja vett
langetamaks valikut konkreetse tarnijaettevõtte kasuks. Seoses sellega rõhutatakse üha enam äri- eetika, iseäranis aga ostueetika olulisust. Otsustusõigusega ostutöötaja töö on suures osas disk- reetne ning eeldab ausust ja sirgjoonelisust, lojaalsust tööandjale, ostutöö eetiliste põhimõtete (ostutöötaja eetikakoodeks) järgimist ja võimalike isiklike huvide kõrvalejätmist tarnijasuhete haldamisel. Praktika on näidanud, et nende põhimõtete kõrvalekaldumatu järgimine loob eeldused