=61,2 MPa 2 4,25∗10 Joonis 4.1 Pingeepüürid 5. Graafikul 2.2 katsel talale rakendatud koormus Pf lubatava 1 f= l läbipainde 250 juures 1 f= ∗1000=4 mm → P f =8 kN 250 6. Puittala paindeelastsusmoodul koormus-läbipaindegraafiku sirgjoonelises osas koormuste vahemikus 0,1P ja 0,4P vahel 3 [ ( )] l ( P2−P 1) 3 a a 3 Em = 3 − b h ( f 2−f 1 ) 4 l l P1=0,1 P=0,1∗26=2,6 kN ≈ 2 kN → f 1=0,99 mm P2=0,4 P=0,4∗26=10,4 kN ≈ 10 kN → f 2=4,58 mm 6 10003∗( 10000−2000 ) 3∗400
Ümarmat korral: Iz*z²/2 kiirenduse. Punktmassi liikumise diferentsiaalvõrrand e Ix=Iy=m*r²/4 Rõnga/toru korral: Ix=Iy=m*r²/2 Keha pot en suurendamiseks on vaja teha tööd, Inerts on kehade võime püsida paigalseisus või dün põhiv: Cartesiuse koordinaadistikus: Inertsi raadius antakse tabelites, avalduv kuid keha pot en vähenemise arvelt saame tööd ühtlases sirgjoonelises liikumises kuni mingi mx=Fix izIz/M=m*r²/m=r teha. A=-dV jõud seda olekut ei muuda. Mõõduks mass, my=Fiy Punktmassi liikumishulga momendiks punkti Mehaanilise en jäävuse s: Kin en ja pot en mõõdetakse kg
⃗ Jäiga keha pöörlemise kinemaatikat iseloomustavad nurkkiirus dt ja d⃗ ω ⃗ε = nurkkiirendus dt . 5. Inertsiaalsed taustsüsteemid. Inertsiaalsetes taustsüsteemides kehtib Newtoni I seadus: iga keha püsib paigal või on ühtlases ja sirgjoonelises liikumises seni, kuni teiste kehade mõju ei sunni teda seda olekut muutma. Inertsiseadus ehk Newtoni I seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides. 6. Dünaamika põhimõisteid (Kaal, jõud, mass, impulss). ⃗ Jõud – ( F ) ümbritsevate kehade mõju antud kehale iseloomustatakse jõu abil. Mass – füüsikaline suurus, mis väljendab keha kahte omadust:
Jäiga keha pöörlemise kinemaatikat iseloomustavad nurkkiirus ja nurkkiirendus . Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. Nurkkiirendus näitab keha nurkkiiruse muutumise kiirust ajas. Pöörleva keha joonkiirus ja kogukiirenduse komponendid ja . 5. Inertsiaalsed taustsüsteemid. Inertsiseadus. Inertsiaalsetes taustsüsteemides kehtib Newtoni I seadus: iga keha püsib paigal või on ühtlases ja sirgjoonelises liikumises seni, kuni teiste kehade mõju ei sunni teda seda olekut muutma. Inertsiseadus ehk Newtoni I seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides. 6. Dünaamiks põhimõisted (olek, jõud, mass, impulss). Olek punktmassi olek on ära määratud olekuvektori ja kiirusvektori abil ( ). Jõud () ümbritsevate kehade mõju antud kehale iseloomustatakse jõu abil. Mass füüsikaline suurus, mis väljendab keha kahte omadust:
Kasutades raadiusvektorit r¯ ja nurkkiiruse vektorit ¯=d¯/dt võime tangensiaalkiirenduse kirja panna vektorkorrutisena a¯ (-all)= ¯*r¯ Vektorkorrutise moodul a(-all)= rsin=R ja R=rsin on trajektoori raadius.Leiame kogukiirenduse vektori: a¯=a¯(n-all)+a¯(-all) ja selle mooduli: a²=a(n-all)²+a(-all)² a= (a(n-all)²+a(-all)²= ((V²/R)² + (R)²) 1.2.Dünaamika 1.2.1.Newtoni seadused I seadus: Iga keha püsib paigal,või on ühtlases sirgjoonelises liikumises seni,kuni teiste kehade mõju ei sunni seda liikumisolekut muutma; II seadus: Rakendades kehale,massiga m,jõu F¯ saab keha kiirenduse a¯,a¯=F¯/m(F=ma). Arvestades,et keha mass on const,siis jõu ja kiirenduse vektorite moodulite suhe m=F/a=const. Järelikult keha mass on inertsuse mõõt ja näitab,kui suurt jõudu on vaja keha liikumisoleku muutmiseks. III seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete ja vastassuunaliste jõududega. F12¯= - F21¯
Kasutades raadiusvektorit r ja nurkkiiruse vektorit =d/dt võime tangensiaalkiirenduse kirja panna vektorkorrutisena a (all)= *r Vektorkorrutise moodul a(all)= rsin=R ja R=rsin on trajektoori raadius.Leiame kogukiirenduse vektori: a=a(nall)+a(all) ja selle mooduli: a²=a(nall)²+a(all)² a= (a(nall)²+a(all)²= ((V²/R)² + (R)²) 1.2.Dünaamika 1.2.1.Newtoni seadused I seadus: Iga keha püsib paigal,või on ühtlases sirgjoonelises liikumises seni,kuni teiste kehade mõju ei sunni seda liikumisolekut muutma; II seadus: Rakendades kehale,massiga m,jõu F saab keha kiirenduse a,a=F/m(F=ma). Arvestades,et keha mass on const,siis jõu ja kiirenduse vektorite moodulite suhe m=F/a=const. Järelikult keha mass on inertsuse mõõt ja näitab,kui suurt jõudu on vaja keha liikumisoleku muutmiseks. III seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete ja vastassuunaliste jõududega. F12= F21
pannakse või liikumises hoitakse. Võib-olla sellest tulenevalt, et mõlemat nimetatud asjaolu tähistas üks ja sama sõna, oli tavaarusaamaks, mida koos teistega jagasid ka Platon ning Aristoteles, et kõik, mis on liikumise seisundis, peab olema millegi poolt liikuma pandud ja liikumises hoitud. Selline eeldus ei ole enesestmõistetavalt ainuvõimalik. Uusaegne füüsika näiteks lähtus eeldusest, et iga keha, mis asub ühetaolises ja sirgjoonelises liikumises, ka säilitab sellise liikumise, vajamata selleks mingit eraldi põhjust. Kui aga kõik, mis liigub, peab olema millegi teise poolt mitte üksnes liikuma pandud, vaid ka liikumises hoitud, siis pidi too liikuma panija ja liikumiseshoidja ise ka oma liikumise milleltki saama. Selline liikuvate asjade ja nende liikumapanijate ahel kas läheb lõpmatusse või pidi leiduma esimene liikumapanija, mis kas annab
kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 1.2.1. Newtoni seadused: I seadus- inertsi seadus- Iga keha püsib paigal või on ühtlases sirgjoonelises liikumises, seni, kuni teiste kehaade mõju ei sunni teda seda liikumisolekut muutma. II seadus- jõu ja kiirenduse vaheline seos. Rakendades kehale, massiga m, jõudu F saab ta kiirenduse a=F/m. Ringliikumine omab alati normaalkiirendust- m=F/a= const, sest mass on konstantne. III seadus- Kaks keha mõjutavad teineteistsuuruselt võrdsete ja vastassuunaliste jõududega F12= - F21
kõigile punktidele mõjuvate paralleelsete 1.2.1.Newtoni seadused raskusjõudude resultant.Raskuskese ühtib sümmeetriakeskpunktiga,kui massi jaotus on I seadus: konstantne kogu keha ruumala ulatuses. Iga keha püsib paigal,või on ühtlases Kiirendusega liikuva keha kaal: sirgjoonelises liikumises seni,kuni teiste kehade mõju ei sunni seda liikumisolekut muutma; , kus a on keha kiirendus. II seadus: Keha kaal on jõud,millega keha mõjutab tuge või riputit,millele ta on asetatud.Kui see Rakendades kehale,massiga m,jõu F¯ saab tugi või riputi liigub Maa suhtes vertikaalses
annaabi.ee 
