tiivad kuid ei lenda. Sipelgaema on 3,6-5mm pikkune, tumepunane; tiivad olemas kuid ei lenda,murravad tiivad peale paaritumist. Levik. Pärinevad Põhja-Aafrika ja Vahemere-äärsetest regioonidest. Rännanud mööda rahvusvahelisi mereteid ja nüüd laialt levinud putukad.Vajadus sooja ja niiskuse järele sunnib neid parasvöötme kliimaga maades hoonetes elama. Putukaid võib leida väga erinevatest kohtadest, näiteks elamukvartalites, hotellides, haiglates ja teistes institut-sioonides, toitlustusasutustes, loomaaedades ning samuti laeva pardal. Sooja kliimaga maades võib neid kohata välistingimustes. Sipelgad võivad tungida hoonetesse (näiteks seinapragudesse, aknavahedesse, lao-ruumidesse jne), taimedesse ja steriilsetesse varudesse. Putukate parved poevad hoonetesse läbi juhtmete (näiteks läbi soojus-ja elektrijuhtmete). Sipelgad saavad vett kraanikausi ja tihendite ümbrusest (näiteks aknad, seinad jm)
Nende töökeskkond peab olema dünaamiline, muidu neil hakkab igav. Kui nad midagi välja mõelda ei saa, siis nad muutuvad rahulolematuks. 6. Teenindus/Pühendumine üritusele See ankur viitab soovile teha midagi teiste heaks - teenida, teenindada. Nende inimeste töö peab olema vastavuses pigem nende põhiväärtuste kui talendiga. Töö väljendab neile seda, kes nad on ja mille eest nad seisavad. Neid inimesi võib leida mittetulundus- ja abiorganisat- sioonides. Samuti abistavates üksustes ettevõtetes: personalijuhtimine, nõustamine. 7. Väljakutse Need inimesed janunevad probleemide lahendamise ja väljakutsete järele. Nad on väga kon- kurentsijanused ning vaatavad iga raskust, kui võimalust ennast proovile panna ja näha, milli- seid tulemusi nad saavutavad. Neil peab olema pidevalt muutusi, et olla motiveeritud. Nad tõenäoliselt vahetavad üpris palju töökohti ning muudavad oma karjääri. Väljakutse ankruga
3 Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp · kontseptuaalsed oskused võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas. Juhtimiskonsultant Robert Barner toob välja 7 olulisemat muutust 21. sajandi organisat- sioonides (Kreitner, 1998): · virtuaalne organisatsioon; · ajutine personal; · teadmistega töötajate valitsemine; · õppimine arvuti vahendusel ja elektrooniline tulemuste hindamine; · töötajate erinevuste kasv; · vananev töötajaskond; · personali liikuvuse suurenemine. Ameerika Juhtide Assotsiatsioon viis läbi uuringu, küsides juhtidelt, mida nad ootavad alluvatelt, et saavutada 21. sajandil organisatsioonide ees seisvaid eesmärke. Uuringu
luses olevate kriminaalasjadega, võiks nende konkretiseeritud arutamist põhiseaduskomisjonis vähemalt näilikult pidada prokuratuuri sõltumatuse kahjustamiseks.*65 Prokuratuuri aruandekohustust peetakse kokkuvõttes siiski positiivseks. See on demokraatliku legiti- matsiooni üheks osaks, samuti võimaluseks saavutada avalikkuse suurem usaldus prokuratuuri vastu. Kas selline aruanne on peamiselt suunatud parlamendile, valitsusele või avalikkusele, sõltub riigist ja tradit- sioonides, kui aga võimalik, peaks selline aruanne andma ülevaate ka sellest, kuidas valitsuselt või parla- mendilt saadud kriminaalpoliitilisi juhiseid on ellu viidud.*66 Prokuratuuri tegevuse kontrollimehhanismide analüüsimisel ei tohi aga kahe silma vahele jätta asjaolu, et prokuratuuri otsuste üle konkreetses kriminaalmenetluses teostab järelevalvet esmajoones erapooletu kohtuvõim. Suurim probleem kohtuliku kontrolliga (õigemini selle puudumisega) tekkib aga siis, kui pro-
nende omavahelist koostood ning osalevad organismide aine- ja informatsiooni- vahetuses umbritseva keskkonnaga. Milliseid keemilisi iihendeid nimetatakse biomolekulideks? on orgaaniliste iihendite eri klassidesse kuulu- Biomolekulide a1l m6istetakse orgaanilisi uhen- vad rihendid, mis juba vdikestes kontsentrat- deid, mis moodustuvad organismide etrutegevu- sioonides m6jutavad organismide ainevahetust se tulemusena. Lisaks sahhariididele, lipiididele, ning reguleerivad nende elutalitlusi. Pdhilisteks ZC F.-- valkudele ja nukleiinhapetele kuuluvad bio- bioaktiivseteks aineteks on ensiiiimid, vitamii- koos::=. moiekulide hulka mitmed madalmolekulaarsed nid ja hormoonid. Enamik neist kuulub valku-
Geenide aheldus Geenide arv mistahes liigil ületab alati selle liigi kromosoomide arvu. Seepärast peab igas kromosoomis asuma hulk geene ning nad peavad esinema aheldusrühmadena. Kõik geenid, mis asuvad ühes kromosoomis, päranduvad enamasti koos, aheldunutena. Ühes kromosoomipaaris asuvate geenide suhtes ei kehti Mendeli kolmas seadus, sest need geenid ei lahkne meioosis üksteisest sõltumatult, vaid päranduvad enamasti olemasolevates kombinat- sioonides. Morgan nimetas ühes kromosoomis paiknevaid geene aheldunud geenideks. Ta tõestas, et geenide aheldus eksisteerib tõepoolest, kuid see pole absoluutne, sest mõnedel juhtudel võivad homoloogsed kromosoomid vahetada osi (geene). Seda protsessi nimetatakse ristsiirdeks ehk krossingoveriks. Selle tagajärjeks ongi intrakromosoomne rekombinatsioon alleelsete geenide vahetus homoloogsete kromosoomide vahel. Diheterosügootsetel isenditel
Coffermansilt p�rinevad dateeritud t��d kuuluvad 1560 � 1570 aastatesse. Kunstnik omas suurt, �itsval j�rjel ateljeed. K�rvuti oma kompositsioonidega valmistas ta ka v�ikesem��dulisi koopiaid Madalmaade varasemate kunstnike, sealhulgas Hugo van der Goesi, Hans Memlingi, Rogier van der Weydeni ja Martin Schongaueri t��dest. Paljud sellised t��d olid populaarsed Hispaanias, kus neid v�ib senini leida riiklikes asutustes ja erakollekt- sioonides. Kaasajal on Marcellus Coffermansi teosed esindatud New Yorgi, Madridi, Br�sseli, Antwerp- eni, Liverpooli, Philadelphia, Sevilla, Barcelona, Baseli, Dublini, Sankt- Peterburgi ja Moskva muuseumites. Maal p�ha perekonna ja ingliga on �pris kindlalt �ks neist Coffermansi t��dest, mille ta tegi Hispaania kliendi tellimusel. Pildil kujutatud viinamarjad on piiblistseenide ikonograafias sagedased. Keskaegses s�mbolismis t�histasid viinamarjad vihjet Jeesuse eelseisvatele
Kooperatiivse aastast. Esimese kogemuse said Eesti julgeolekuga tuvastatakse ja hoitakse kaitseväelased ÜRO rahuvalvemis- ära probleeme, mis võivad põhjusta- sioonil Horvaatias. 1997. aastal võeti da kriisisituatsioone. NATO on jär- osa ÜRO rahuvalvemissioonist Lõu- jest rohkem muutumas kollektiivse na-Liibanonis. Alates aastast 1996 julgeoleku organisatsiooniks. ÜRO ja on osaletud NATO rahutagamismis- Euroopa Liit ning selle julgeoleku- ja sioonides Bosnias ja Hertsegoviinas, kaitsepoliitika (European Security and Kosovos ning Afganistanis. Tahte- Defence Policy ESDP) sisaldavad nii koalitsiooni koosseisus on osa võetud kollektiivse kui ka kooperatiivse jul- rahvusvahelisest missioonist Iraagis. geoleku elemente. Kooperatiivse jul- Tahtekoalitsioonid on riikide vaba- geoleku organisatsioon on Euroopa tahtlikud ühendused, kes korraldavad Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon konkreetse operatsiooni.
Nende mõiste- süsteem ei ole mingilgi määral kokku lepitud, vaid sõnavara täidab erialainimeste suhtlusvajadusi mingil muul viisil. Eleanor Roschi 1970ndate kategoriseerimise-alastest töödest pärit ja tänapäeval üldkeele semantikas hästi tuntud prototüübiteooria (nt Cruse 2000: 132 jj) on väga edukas ka mõistete kirjeldamisel. Prototüübipõhine kirjeldusmeetod osutub praktikas palju mugavamaks kui ideaalselt täpse piiritletuse taotlemine. Seda illustreerib definit- sioonides võimalike tunnuste nimetamine modaalsete väljendite nagu tavaliselt, sageli, võib jne abil. 56 Terminoloogia Mõisted ei muutu ajas Klassikaline terminoloogiateooria kirjeldab keelt sünkroonselt, seega eeldades nii keele kui ka mõistesüsteemi ja kirjeldatava reaalsuse staatilisust. Niisugust piirangut muidugi välja ei öelda ja vaevalt sellega nõustutakski, kuid terminoloogia töömeetodites niisugune eeldus siiski sisaldub
sobivad; 2) rollide määratlemine. Rolle kirjeldatakse reeglite, toitumisviiside (protseduuride), tegevusju-hendite abil. Reeglid, toimumisviisid ja tegevusjuhendid võimaldavad ini-mesi juhtida neile esitata-vate ootuste kaudu. Reeglid võivad tunduda paindumatutena, kuid nad võimaldavad juhil tegeleda suurema hulga probleemidega, sest vahetule ju-hendamisele kulub vähem aega. Suurtes organisat-sioonides kasutatakse rollide kirjel-damiseks sageli protseduurireegleid. 3) õpetamine, mille tulemusena organisatsiooni liikmete tegevus muutub sarnase-maks püstitatud standarditele ja nõuetele. Õpetatakse kõike, mis aitab mõista nõudeid ja neid täpsemalt täita. 4) rituaalid on tegevused, mis teatud ajal ja situatsioonis mõjutavad organisatsiooni liikmete käi-tumist ja organisatsioonist arusaamist (teadvust). Nendes määratakse sageli just suure mõjujõuga organisatsiooni liikmete
annaabi.ee 
