kiirguda meelekohta, silmapiirkonda või lõua piirkonda samal pea poolel. Vahel esineb valuga samapoolselt ka silma punetust ja pisarate voolu. Mõned patsiendid kogevad ka haaratud näopoole higistamist. Valuga samapoolselt võib esineda ühe ninasõõrme kinnisust või vesist nohu. Haigused, mille üheks sümptomiks on peavalu Mõned haigused, mille üheks sümptomiks on teiste seas ka peavalu: · sinusiit, · kõrge vererõhk, · peatraumad · Sinusiit ehk põskkoobaste põletik Sinusiidi puhul valutavad näopiirkonnad, mis on põskkoobaste läheduses. Valu tugevneb näiteks hüppamisel, pea raputamisel ja teiste järskude liigutuste puhul. Samuti võivad põskkoobaste piirkonnad näol olla tundlikud. Vahel võib esineda kerget alumiste silmalaugude turset. Sinusiidi muudeks sümptomiteks on palavik ning halb enesetunne. · Kõrgenenud vererõhust tingitud peavalu Mõõdukalt kõrgenenud vererõhk on üsna tavaline ega kutsu esile peavalu. Väga kõrge
· glükoosisiirup · kartulitärklis · laktoos- monohüdraat · maisitärklis · magneesiumoksiid · montaanglükoolvaha · naatriumkarbonaat · polüvidoon · rafineeritud riitsinusõli · sahharoos · vaikaine · kolloidne ränidioksiid · sorbitool · talk · steariinpalmitiinhape · värvained E 104, E 132, E 170 ja E 171 Kasutatakse: Sekreedi vedeldamiseks ägeda ja kroonilise nina kõrvalkoobaste põletiku (sinusiidi ja broniidi) korral. Dreft camomile Koostis: · 5-15% anioonsed pindaktiivsed ained · <5% mitteioonsed pindaktiivsed ained · seep · säilitusained (Glutaral ) · lõhnaained · Benzyl Salicylate · Butylphonyl Methylpropional · Hexyl Cinnamal · Hudroxyisohexyl · 3- Cyclohexene Carboxaldehyde · Limonene Kasutatakse: Õrn pesuaine tundliku nahaga inimeste riiete ja beebiriiete pesemiseks. Vesinikperoksiidi 3% lahus 1 ml preparaati sisaldab :
vägagi valulik neel (,,kaktus kurgus") ning väike või üldse puuduv palavik. Kaasnevad põletikuline kurk ja bronhiit koos valuliku köhaga. Iseärasused Haigust esineb rohkem imikutel ja väikelastel. Haiguse tunnuseks neil on aevastamine, köhimine, turses nina limaskestad ja vesised silmad. Eriti suur tekkeoht on lastel ja vanuritel, sest nende organism on nõrgem, kui täiskasvanutel Sagedasemad tüsistused: sekundaarne bakteriaalne infektsioon, mis võib avalduda sinusiidi (põskkoopapõletiku), keskkõrvapõletiku ja alumiste hingamisteede nakkusena (bronhiit ja kopsupõletik). Vajadusel bakteriaalne uuring. Haigustekitajaks on rinoviirused, kuid paljud juhtumid on ka korona-, paragripi-, RS- viiruste poolt põhjustatud. Rinoviirusinfektsioon on äge respiratoorne haigus, mis kulgeb enamasti nina limaskesta põletiku nähtudega ning väljendub nohuga. Tavaliselt nn. ,,külmetushaigustest" langeb rinoviiruste arvele 30-50%, kuid puhangute perioodil võib
Lõhnataju äkiline kadumine trauma korral > haistmisnärvi kahjustus. Nina ja -kõrvalurgete haigused Ninapolüübid, sinusiit ja allergiline riniit > enamasti anosmia Põhjuseks õhuvoolu takistatus Kirurgilised protseduurid (nt polüüpide eemaldamine) ja ravimid (lokaalse või süsteemse toimega kortikosteroidid) parandavad haistmisvõimet, kuid ei taasta seda sageli täies ulatuses. Kroonilise sinusiidi puhul sõltub haiguse ägedusest Haistmisrakkude märgatav vähenemine haistmisepiteeli täielik asendumine hingamisepiteeliga Muud tekkepõhjused Kemikaalid klooriaurud, kaadmium, akrülaadid benseen, butüülatsetaat, formaldehüüd, värvilahustid Tööstustolm teraviljast, silikoonist, puuvillast, paberist, tsemendist, kivisöest, kroomist ja niklist Nina- või ajukasvajad
Alles aasta vanuselt lahkub ta emast lõplikult. Isased saavad suguküpseks 3-4 aastaselt, emased aga 2-3 aastaselt. Koaalad elavad keskmiselt 12.-13. aastaseks, harva kuni 18 ja isegi 20 aastat vanaks. Joonis 5. Tavaliselt on koaalal üks poeg, kaksikud on väga haruldased. Haigused ja vaenlased Koaalad põevad tihti haiguseid. Tsüsiit, konjuktiviit ja sinusiit on neil tavalised haigused. Sinusiit tüsistub sageli, eriti talvel, kopsupõletikuga. Tüsistunud sinusiidi epizootiad põhjustavad koaalade hulgalist hukkumist. Eriti suuri epizootiaid oli aastatel 1887-1889 ja 1900-1903. 19. sajandi lõpul hukkus mijoneid koaalasid panoftalmiidi ja kolju periosiidi tagajärjel. Koaalal pole looduslikke vaenlasi. Kiskjad tema liha ei söö. Arvatavasti sellepärast, et see on liiga läbi imbunud eukalüptiõlist. Tal pole vaenlasi peale inimesete. Enne ümberasujate saabumist oli koaala levinud suuremal osal Austraalia territooriumist.
25. Ägedad ja kroonilised ninakõrvalkoobaste põletikud: kaebused, diagnostika ja ravi Tekkemehhanism: läbi loomuliku avause ostium Maxillarise ventilatsioon peetub -> vaakum põskkoopas -> lima, mis põskkoopas moodustab, peetub -> lima läheb üle põletikuks ja mädaks. Kõige sagedasem -viirus-infektsiooni foonil kui ägedale riniidile järgneb äge sinusiit (rinosinusiit). Sellepärast ägedat riniiti peab ikka ravima (pseudoef.). Ägeda sinusiidi ravi: turse alandamine + AB. Põhitekitajad on bakterid: Strep. pneumonia, Haemofilus influenza, Moraxella. Raviks amoxicilliin. Turse alandamiseks võib toopilist glükokortikoidi kasutada. ,,Vaakumpeavalu" vaakum põse- ja otsmikukoobastes tekitab peavalu tunde. Paranasaalide soendust bakteriaalse põletiku korral teha ei tohi, sest ostium väheb veel enam soojus -> turse korral kinni. Ägedas faasis kindlasti ei tohi soendada. Pigem pane külma peale.
25. Ägedad ja kroonilised ninakõrvalkoobaste põletikud: kaebused, diagnostika ja ravi Tekkemehhanism: läbi loomuliku avause ostium Maxillarise ventilatsioon peetub -> vaakum põskkoopas -> lima, mis põskkoopas moodustab, peetub -> lima läheb üle põletikuks ja mädaks. Kõige sagedasem -viirus-infektsiooni foonil kui ägedale riniidile järgneb äge sinusiit (rinosinusiit). Sellepärast ägedat riniiti peab ikka ravima (pseudoef.). Ägeda sinusiidi ravi: turse alandamine + AB. Põhitekitajad on bakterid: Strep. pneumonia, Haemofilus influenza, Moraxella. Raviks amoxicilliin. Turse alandamiseks võib toopilist glükokortikoidi kasutada. ,,Vaakumpeavalu" vaakum põse- ja otsmikukoobastes tekitab peavalu tunde. Paranasaalide soendust bakteriaalse põletiku korral teha ei tohi, sest ostium väheb veel enam soojus -> turse korral kinni. Ägedas faasis kindlasti ei tohi soendada. Pigem pane külma peale.
Sagedaseim bakteriaalse meningiidi tekitaja vaktsineerimata lastel. Epiglotiit. Esineb tselluliit, supraglotaalse koe turse. Esinemissagedus suurim 2-4-aastastel. Farüngiit, palavik, hingamisraskused viivad hingamisteede obstruktsioonile, surmani. Tselluliit. Iseloomulikud punakas-sinised laigud põskedel, silmaümbruses, palavik. Artriit. Üksiku suure liigese põletik pärast baktereemiat. Väga harv. Lisaks veel: H. influenzae ja S. pneumoniae on tavalisemad ägeda ja kroonilise otiidi, sinusiidi tekitajat. Primaarne pneumoonia on normaalse kopsufunktsiooniga lastel ja täiskasvanutel ebaharilik. Diagnostika. Meningiidi korral liikvorist 50…95% kultuuris positiivsed, verest 50…95% kultuuris positiivsed. Grami preparaat: 80% juhtudest G- kokobatsillid liikvoris, sünoviaalvedelikus. Lateksaglutinatsioonikomplekt ainult Hib jaoks PRP-ga, aga see-eest hea tundlikkusega.. Ei ole väliskeskkonnale nii tundlik kui meningokokk! Agaril X ja V faktorid – šokolaadagar.
kaitsevõimega inimestel, samuti endokardiiti, baktereemiat. α -HEMOLÜÜTILISED STREPTOKOKID •Pneumokokid (Streptococcus pneumoniae). Tegemist on lantsetikujulise diplokokiga, mis omab polüsahhariidset kihnu. Vahel võib moodustada lühikesi ahelaid. Pneumokokke isoleeritakse 10-40% tervete inimeste nina-neelust. Tegemist on olulisema mittehospitaalse (olmelise) kopsupõletiku tekitajaga. Samuti on ta juhtiv keskkõrvapõletiku (otiit) ja sinusiidi põhjustaja nii lastel kui täiskasvanutel. Isoleeritakse tihti > 4-5 aastastel lastel ja täiskasvanutel meningiidi puhul. •Viridans-STREPTOKOKID. Põhjustavad alfa-või γ-hemolüüsi. Tegemist on ülemiste hingamisteede mikrofloorasse kuuluvate streptokokkidega – Streptococcus mutans, S. sanguis, S.mitis, S.salivarius. S.mutans põhjustab hambakaariest. Viridans-streptokokid põhjustavad 50-70% bakteriaalse endokardiidi