Sintoism ( ?? ) Sintoism on usk, mida ei saa ära õppida, mille tunnistajaks ei saa ärgata ja mida ei saa kaotada: kui oled jaapanlane, sünnid sintoistina. Jean-Pierre Chabrol "Kuulus tugitool" Sintoism (jumalate tee) on Jaapani pärimuslik usund. Lähtub kujutlusest, et kogu maailm on hingestatud ja vaimudega (kamidega) asustatud. Kuni Teise maailmasõjani oli see riigiusund Sintoismil ei ole rajajat, väljakujunenud õpetust, usutunnistust ega niisuguseid pühasid raamatuid nagu Koraan islamis või Piibel ristiusus. Kuigi võib öelda, et tegemist on omaette religiooniga, ei pea enamik jaapanlasi seda siiski religiooniks, sest see ei eelda mingeid kindlaid uskumusi. Sintoism on uskumuste, hoiakute, rituaalide ja tavade kirju segu ning elufilosoofia laiemas mõttes. 3 Õpetus
Buddhat pidasid jaapanlased lihtsalt veel üheks kamiks, budistid pidasid kamisid budade ja bodhisatvade ilminguteks. Tänapäeval viivad enamiku pulmadest läbi sintoistlikud preestrid, enamiku matustest budistlikud preestrid. Sintoism sai koos budismiga hiljem Jaapani ametlikuks religiooniks ja jäi selleks kuni 1946. aastani, mil keiser Hirohito oli sunnitud raadios tunnistama, et ta on siiski tavaline inimene. Jaapani rahvusreligioon on saanud mõjutusi ka konfutsianistlikust eetikast. Sintoismil puuduvad pühakirjad (on vaid rahvusajaloo ürikud) ja usuline seadustik. Sintoismil puudub teoloogia, küll aga on moraaliõpetus, mis järgib suures osas konfutsianismi. Moraal on kollektiivne, hea on see, mis on grupile hea. Väga olulisel kohal on perekond (perekond on traditsioonide hoidja ning peamised usulised pidustused on sünd ja abielu), loodusearmastus (loodus on püha, seetõttu on oluline olla kontaktis loodusega, sest
avalikku tunnistamist. Kui Jaapanis sünnib laps, siis kannab kohalik pühamu lapse nime nimekirja, mida pühamus peetakse, ning kuulutab ta ujiko'ks (nimelapseks). Pärast surma saab temast ujigami (nimekami). Lapsi, kes surevad enne nime nimekirja kandmist, hüütakse mizuko'ks (veelaps) ning usutakse, et nad on elavatele nuhtluseks. Et nende viha ja kurbust leevendada, kummardatakse neid sageli pühamutes. Neli kinnitust Kuigi sintoismil ei ole oma järgijatele absoluutseid käske peale "lihtsa ning looduse ja inimestega harmoonias oleva elu", öeldakse, et sintoistlik vaim näeb ette "neli kinnitust": Traditsioon ja perekond. Perekonda peetakse peamiseks lüliks, mis traditsioone edasi kannab. Peamised pidustused on seotud sünni ja abiellumisega. Armastus looduse vastu. Loodus on püha. Olla kokkupuutes loodusega tähendab olla lähedal kamidele. Loodusobjekte austatakse, sest nendes on kamid. Kehaline puhtusearmastus
kasutamises ning templite-kloostrite külastamises tähtpäevadel. Budismil on umbes 325 miljonit järgijat. Peaaegu kõik sintoismi järgijad on jaapanlased, usk antakse edasi põlvest põlve. Sintoism Sintoism on Jaapani pärimuslik usund, mis pärineb esivanemate kultusel ning mägede, jõgede, puude, kaljude ja madude austamisel. Sintoismi on mõjutanud ka konfutsianism ning budism. Sintoism on levinud Jaapanis. Sintoismil on umbes 75 miljonit järgijat. Neli kinnitust Kuigi sintoismil ei ole oma järgijatele absoluutseid käske peale "lihtsa ning looduse ja inimestega harmoonias oleva elu", öeldakse, et sintoistlik vaim näeb ette "neli kinnitust": · Traditsioon ja perekond. Perekonda peetakse peamiseks lüliks, mis traditsioone edasi kannab. Peamised pidustused on seotud sünni ja abiellumisega. · Armastus looduse vastu. Loodus on püha. Olla kokkupuutes loodusega tähendab olla lähedal kamidele. Loodusobjekte austatakse, sest nendes on
institutsiooni vastu. Buddha all mõeldakse siin eelkõige budismi alusepanijat, ajaloolist Buddha Skjamunit, teda kui Õpetajat. Seadmus on Buddha õpetus, nii see, mis omistatakse otseselt Buddhale, kui ka seda kommenteeriv kirjandus. Koguduse all mõeldakse eelkõige õpetajaid ja bodhisattvaid, aga ka kõiki budiste ja hüvesõpru. Shintoism Sintoism on Jaapani ajalooline rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. Kuigi sintoismil ei ole oma järgijatele absoluutseid käske peale "lihtsa ning looduse ja inimestega harmoonias oleva elu", öeldakse, et sintoistlik vaim näeb ette "neli kinnitust": Esiteks traditsioon ja perekond. Perekonda peetakse peamiseks lüliks, mis traditsioone edasi kannab. Peamised pidustused on seotud sünni ja abiellumisega. Teiseks armastus looduse vastu. Loodus on püha. Olla kokkupuutes loodusega tähendab olla lähedal kamidele. Loodusobjekte austatakse, sest nendes on kamid
pühamu, kuid talle on pühendatud ka palju väiksemaid pühamuid. Pühamus on tema sümboliks sageli peegel. Kõige püham paik võib olla ka tühi. See tühjus ei tähenda mitteolemasolu, vaid sümboliseerib seda, et kõik, mis peeglist näha on, on Amaterasu ja kõikide teiste kamide kehastus. Sümboolika: · Shimenawa püha köis pühamu väravatel · Fuji magi püha paik · Torii pühapaikade juures olevad väravad Sintoismil puuduvad pühakirjad (on vaid rahvusajaloo ürikud) ja usuline seadustik. Ainsad pühad tekstid on: · Kojiki 712 · Nikongi 720 Kuigi sintoismil ei ole oma järgijatele absoluutseid käske peale "lihtsa ning looduse ja inimestega harmoonias oleva elu", öeldakse, et sintoistlik vaim näeb ette "neli kinnitust": · Traditsioon ja perekond. Perekonda peetakse peamiseks lüliks, mis traditsioone edasi kannab. Peamised pidustused on seotud sünni ja abiellumisega.
Korea). Riigisinto ajastule tuli järsk lõpp Teise maailmasõja lõpus. Ilmnes, et kamid ei andnud püha tuult (kamikaze) välisvallutajate tagasitõrjumiseks. Varsti pärast sõda ütles keiser lahti oma elava jumala staatusest. Pärast sõda hakkas enamik jaapanlasi uskuma, et kaotuse põhjuseks oli impeeriumi hübris. Himu võõraste alade järele oli teinud nende juhid pimedaks oma kodumaa suhtes. Pärast sõda tekkis arvukalt uususundeid, millest paljud põhinesid sintoismil, kuid jaapanlaste religioossus tervikuna on võib-olla kahanenud. Pärast sõda on sintoism hakanud vähem rõhku panema mütoloogiale ja keiserlikule perekonnale. Selle asemel püüavad pühamud aidata tavalistel inimestel tagada endale paremat õnne, hoides häid suhteid oma esivanemate ja teiste kamidega. Sintoistlik mõttelaad on endiselt tähtis osa jaapani meelelaadist. ÕPETUS JA PRAKTIKA
jumalad lõid Jaapani saarestiku ning, et jaapanlased ise põlvnesid neist. Müüdid panid aluse shintole ning samuti olid nad olulised mõjutegurid jaapani kultuuri arengus. · Shinto (Sinto, Sintoism) - Sintoism on ajalooline Jaapani religioon, mis on segu looduse ja esivanemate kultustest. Sintoismis kummardatakse jumalusi, kamisid (tõlgituna ,,jumalaid"). Hiljem sai ta koos budismiga Jaapani ametlikuks religiooniks. Sintoismil puuduvad pühakirjad (on vaid rahvusajaloo ürikud) ja usuline seadustik. Sintoismil puudub oma teoloogia, küll aga on moraaliõpetus, mis järgib suures osas konfutsianismi. Olulisel kohal on perekond, loodusearmastus, füüsiline puhtus ja kaide-esivanemate vaimude kummardamine - 4 sintoismi alustala. Kõige tähtsam jumal Amaterasu. Hiina kultuurimõjude sissetung
Tenno e. taevavaliseja. Ise tempel muutus tähtsaimaks, kuna oli päikesejumalanna/keisri austamise keiser. Jaapan kaotas II maailmasõja 1945. aasta septembris, mil ilmnes, et kamid ei andnud püha tuult (kamikaze) välisvallutajate tagasitõrjumiseks. Riigisinto ajastule tuli järsk lõpp II maailmasõja lõpus, mil keiser ütles lahti oma elavajumala staatusest (1946). Tänapäeval on Jaapanis usuvabadus. Kuigi sintoismil ei ole oma järgijatele absoluutseid käske peale ,,lihtsa ning looduse ja inimestega harmoonias oleva elu", kuid siiski järgitakse kolme kinnitust: 1) Tava ja perekond on peamine lüli, mis tradistsioone edasi kannab. Grupp on tähtsam kui üksik inimene. 2) Armastus looduse vastu, sest see on nn. püha. Loodusobjekte austatakse, sest nendes on kamid. 3) Kehalise puhtuse armastus. Rituaale, mis on mõeldud kamide lepitamiseks viivad läbi preestrid