meil 10 aasta pärast täpselt vaja läheb. Tal võib isegi õigus olla, kuid julgen väita, et üsna hästi teame neid valdkondi, mida meil 10 aasta pärast praeguses mahus kindlalt vaja ei lähe. Lõpetada tuleb olukord, kus iga koolipapa üritab koolitada enda arvates kõige populaarsemate erialade inimesi: ärimehi, rahvusvahelisi ärimehi, suhtekorraldajaid ja juriste. Piiranguteta valikute võimaldamine noortele on loonud olukorra, kus sinikraede ametikohtadele peab hakkama kohandama valgekraelise ettevalmistusega töötuid. Ühiskond vajab ka lihtsama teoreetilise hariduse, kuid heade praktiliste kutseoskustega töötajate panust. Kutsehariduse maine on null ning pole näha, et see lähiajal paraneks, kurtis Eesti Päevalehes tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi. Ta nõudis jõulist kutsehariduse reformi riik peab kutseõppe rahastamist kahekordistama. Ning kui
–Ajude väljavool, tootlikkuse kadu –Negatiivse migratsiooni saldo korral teravnevad rahvastiku vananemisest tulenevad probleemid –Sotsiaalsed probleemid (mahajäänud pereliikmed) –Inflatsiooniline surve (tänu rahaülekannetele) Kui meilt lähevad bussijuhid Soome siis see tekitab meile uusi bussijuhtidele töökohti nt. Migratsiooni mõju sihtriigile +/- Valgekraede mobiilsuse suurendab kodumaist hõivet, sinikraede mobiilsus tõrjub kohaliku tööjõu välja ● Sinikraed: ○ Nõudlus ei ole palju muutunud ○ Kui tuleb pakkumise šokk siis pakkumiskõver liigub paremale ○ U näitab kohaliku tööjõu puudust ○ See efekt on väiksem kui nõudlus ka muutuks ○ ● Valgekraed: ○ ○ Kogu majandus saab positiivse efekti, nõudlus kasvab
Selgita (2p) 1. Võimete, oskuste ja loovuse rakendamine 2. Tööst saadav rahulolu 3. Mis on ametiühingute roll tööjõuturul? Mida nad teevad Eestis? Too näiteid riikidest, kus on tugevad ametiühingud. (4p) Ametiühingutel on Eestis jõud mõjutada töötingimuste taset. Seda eriti palga, muude listasude, töö- ja puhkeaja, puhkuste, koolituse, konsulteerimise ja informeerimise ning töölepingu lõppemise tasude osas. Sinikraede ametiühingud suudavad tagada oma liikmetele paremad töötasu, kui on neil, kes ametiühingutesse ei kuulu. Valgekraede ametiühingud seda aga 1999. aasta andemetel ei suuda. Samuti näitab kollektiivlepingute analüüs, et ametiühingute mõju töötingimustele võib olla laiem. Leitud tulemused on üldiselt kooskõlas teistes riikides leitud tulemustega, et valgekraede osas on ametiühingute palgalisa väiksem kui sinikraede seas
määr, mis püsis 2000-2005 aastal 62-63% piires, tõusis 2008.aastal 67%-ni ja jäi samale tasemele ka 2009.aastal. Kolm aastat kestnud rahvastiku majandusliku aktiivsuse kasv 2009.aastal aga peatus. Tööhõive vähenes enamikul tegevusaladel. Kõige rohkem mõjutas hõive vähenemist ehitus, kus aastaga oli töö kaotanud 23 000 inimest, ja töötlev tööstus, kus oli 21 000 hõivatut vähem kui 2008.aastal. Ametipositsiooniti vähenes hõive peamiselt sinikraede (lihttöölised, seadme- ja masinaoperaatorid, oskus- ja käsitöölised, teenindus- ja müügitöötajad) hulgas. Valgekraesid (seaduseandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid, keskastme spetsialistid ja tehnikud) oli ainult veidi vähem kui aasta varem. Hõivatud sinikraede arv vähenes 2009.aastal 54 000 võrra, samal ajal hõivatud valgekraede arv ainult 7000 võrra. Et hõive vähenemine oli suurem nendel tegevus- ja ametialadel, kus töötab mehi
reageeringuid. Tähtis on inimesele autoriteetsete inimeste arvamus. SOTSIALISEERUMISE SÕLTUVUS VANEMATE ELUKUTSEST Sinikraed-töölised ja valgekraed-teenistujad. Sinikraed on seotud masinate ja mehhanismidega, valgekraed aga inimeste ja ideedega. Valgekraedel on edu aluseks probleemide lahendamine ja inimestega manipuleerimine. Nende töö on loominguline ja vähe kontrollitav. Sellised vanemad julgustavad lapsi olema loovad , paindlikud ja iseseisvad. Sinikraede töö on aga tugeva kontrolli all, tavaliselt sisaldab töö juhendite täitmist ja töö on ajaliselt määratletud. Sinikraedest vanemad nõuavad lastelt distsipliini, austust vanemate vastu ja käskude täitmist. Esimesed julgustavad lapsi olema kahtlevad, teised aga rõhutavad rutiini. Nii mõjutab sotsiaalne sruktuur vanemate väärtusi ja käitumist ja see omakorda sotsialiseerimise tehnikaid ja lõpuks lapse isikuomadusi. Mõjutab ka karistamismeetodeid.
oskavad paremini probleeme lahendada ja seletada, kuid emotsionaalsemaid teemasid, eriti tüdrukutega, isad väldivad. Isadega on vähem lähedust kui emadega ja seepärast arvab keskmine nooruk, et ema tunneb teda paremini. Läheduse puudumist isa ja nooruki vahel seletatakse sellega, et sel ajal, kui laps on noorukieas, on keskmisel isal keskea kriis ja ta on rohkem hädas oma probleemidega. Lähedus Noorukid kinnitavad, et on emaga lähedasemad kui isaga, seda eriti sinikraede peredes. Noorukid ei ole pea kunagi oma vanematega rahul, kuid isaga ollakse vähem rahul kui emaga. Emad ei tee emotsionaalsuse väljendamises poegade ja tütarde vahel vahet, aga isad teevad. Isad on poegadega vähem hellad, kui tütardega. Konflikt Nii vanemad kui noorukid väidavad, et noorukitel on isadega vähem konflikte kui emadega. Põhjusteks arvatavasti see, et isad veedavad nendega vähem aega, ja ka see, et nad on vähem seotud reeglite ja piiride kehtestamisega. Võim
küsimus. Klassirühmad püütakse uurimiseks jagada suhteliselt õhukesteks kihtideks, nii saab pildi, kus toimuvad suuremad hüpped. Chambers on näidanud võrreldes erinevaid uurimusi, et 8 tundlikem ja primaarne klassikuuluvuse määraja on ikka amet. Keskne piir läheb siin mitte-käelist (non-manual) ja käelist tööd tegevate inimeste (manual worker) vahelt ehk metafoorselt valgekraede ja sinikraede vahelt. KLASSIDE JAOTUS (vt Chambers 1995: 34-48) MIDDLE upper (UMC) omanikud, direktorid, inimesed päritud varandusega (wealth) CLASS middle (MMC) spetsialistid, täidesaatvad direktorid/ juhatajad (executive (MC) manager) lower (LMC) pool(semi)professionaalid, madalamad direktorid WORKING upper (UWC) madalamad (upper) ametnikud, haritud käega töötajad
Ameerika Töötajate Föderatsioon-Tööstusorganisatsioonide Keskus. Sellesse organisatsiooni kuulub ligi 12 miljonit töötajat umbes 60 allühingust. (Patterson, 2013, p. 223; G. C. Edwards et.al., 2014, p. 348) Kusjuures, oluline on mainida, et varasemal ajal kuulus 1/3 USA tööjõust ametiühingutesse, kuid kaasajal on vaid iga kaheksas töötaja ametiühingu liige. Ametiühingutesse kuulumine on vähenenud traditsioonilistes nii-öelda sinikraede tööstusharudes, samas avalikus sektoris, kus enam kui kolmandik teenistujatest on ühingu liikmed, on ametiühingute liikumise populaarsus märgatavalt suurenenud. Enim on ametiühingutesse kuulujaid kohaliku valitsemistasandi töötajate, nagu õpetajad, politseiohvitserid ja tuletõrjujad, hulgas. Erinevalt ärigruppidest, kes toetasid oma annetustega eeskätt vabariiklasi, panustavad ametiühingud isegi juhul, kui Kongressi kontrollivad
annaabi.ee 
