muusikaakadeemias ei pidanud ta seetõttu sooritama klaveri eriala lõpueksamit. Heliloojana olid talle eeskujuks Wagner ja Brahms, keda ta oma algsetes kompositsioonides mõnevõrra jäljendas, ent tema esimeses suurvomis on tunda rohkem Richard Straussi mõju. Looming 3 perioodi. Bartoki loomingut iseloomustab 3 üldist tunnusjoont: polüfooniline faktuur, meloodilise materjali tugev seotus folklooriga ning ebaregulaarse meetrumi sage kasutamine. Varajane loomeperiood Ooper ,,Hertsog Sinihabeme loss"(1911) ja klaveripala ,,Allegro barbaro" (1911). ,,Allegro barbarole" on iseloomulik klaveri kasutamine enam löökpilli kui meloodia- ja harmooniainstrumendina, agressiivsed rütmid ja kõmisevad fortissimod. NÄIDE: http://www.youtube.com/watch?v=Q3NQvDTpbqw&feature=related ,,Hertsog Sinihabeme loss" räägib kurjast mitmenaisepidajast Sinihabemest, kellest on sajandeid lastele hirmulugusid pajatatud. Bartoki ooperis saab aga muinasjutt rohkem mõistukõne tähenduse.
Sinihabe Ükskord ammu elas mees kellel oli sinine habe. Teda nimetati Sinihabemeks. Tal oli palju teenreid, uhked majad ja naine. Varsti pidi Sinihabe pikemaks ajaks ära minema. Sinihabe andis naisele ühe kuldvõtmekese mis teeb kõik uksed lahti peale selle koridori lõpus oleva ukse. Sellel uksel oli oma võti ja Sinihabe luges sõnad peale, et seda ust lahti ei tee muidu ootab naist ees ränk karistus. Kui Sinihabe oli läinud tuli naisele sõbrannad külla. Kui nad kuulsid Sinihabeme varandusest läksid kõik naised segi. Naisel lõppes kannatus ja võttis võtme. Ta tegi ukse lahti ja nägi varanduse asemel surnud naisi. Sinihabe jõudis koju nägi, et naine on kambris. Nüüd ootas naist suur karistus. Varsti pidid vennad tulema, aga Sinihabe võttis mõõga välja . Aga vennad jõudsid kohale ja päästsid naise.
heliteost- ooperi "Hertsog Sinihae loss" ja klaveripala "Allegro Barbaro" (mõlemad 1911)-, mis kindlustasid talle juba rahvusvahelise tuntuse. "Allegro barbarole" on iseloomulik klaveri kasutamine enam löökpilli kui meloodia,- ja harmooniainstrumendina. Pala pole küll pikk, kuid selle agressiivsed rütmid ning kõmisevad fortissimo`d õigustavad täielikult pealkirja. Teos pelvis kohe Budapesti konserdipubliku kui ka kriitikute teravdatud tähelepanu. Ühevaatuseline ooper "Hertsog Sinihabeme loss" räägib kurjast mitmenaisepidajast Sinihabemest, kellest on sajandeid lastele hirmujutte räägitud. Bartoki ooperis saab aga Charles Perraulti muinasjutt rohkem mõistukõne tähenduse Ooperi muusikas ja ideestikus on märgata küll ekspressionistlikkue tendentse, mis tollal Euroopa kultuurielus aktuaalsed olid, ent kummatagi ei saatnud lavateost esialgu kuigi suur tähelepanu. Esmalavastuseni jõudis see Budapesti Ooperis alles 1918 aasta mais
ungari helilooja, pianist ja etnomusikoloog. Ta sündis Nagyszentmiklósis (tollal Austria-Ungari, nüüd Rumeenia). Pärast isa surma 1888. aastal kolis ta koos emaga Nagyszöllösisse ja seejärel Pozsonyisse.Algselt õpetas teda ema. Ta õppis alates 1899. aastast Budapesti muusiikaakadeemias klaverit ja kompositsiooni. Õpingute ajal kohtus Zoltán Kodályiga, kellega koos ta kogus rahvamuusikat. Bartókit mõjutas Richard Straussi muusika. Ta on kirjutanud ooperi "Hertsog Sinihabeme loss", kaks balletti, klaveri- ja viiulikontserte, koori- ja kammermuusikat. Kompositsioneerides hakkas Bartóki mõjutama Stravinski ja Schönbergi loomingud, mõned tema kõige keerulisemad muusikad kahe viiulil 1921-2. aasta Soaadid. Samal ajal oli ta omandanud rahvusvahelise lugupidamise: tema teosed olid avaldatud Universal Edition-is ja teda kutsuti üles mängima neile kogu Euroopas. Ta oli nüüd hästi tuntud ka kodus. Ta kirjutas kindlaid Tantsu muusikaid (1923), mida
Suri leukeemiasse. Viimase teose, Vioolakontserdi, lõpetas tema õpilane pärast Bartóki surma. Looming. Juba enne Stravinski "Kevadpühitsust" püüdis B.B. muusikas edasi anda ürgsust jõuliste, agressiivsete rütmide abil (primitivismi esteetika ürgse, arhailise tähenduses): nt klaveriteos "Allegro barbaro" 1911 (klaveri löökpillilik käsitlus). Varases loomingus mõjutusi ka ekspressionismist, nt ooper "Hertsog Sinihabeme loss" 1911 ja ballett "Võlumandariin" 1919. 1920. aastatest peale valitseb loomingus neoklassitsistlik suund, mida rikastab impressionistliku harmooniaga. Endiselt oluline tegelemine folklooriga ja mõjutused sellest. Huvitub just ungari/madjari-, mitte mustlasmuusikast. Kasutab autentseid rahvaviise ja tuletab neist omi meloodiaid. Nt viiuliduettides. Komponeerimismeetod on üsna teoreetiline: sageli on teose aluseks üks intervall, mis eriti rohkelt esineb
läheneb stiililiselt enim neoklassitsismile. Bartóki muusika on küll enamasti tonaalne, kuid harmooniat rikastavad laadivälised dissonantsid ja polütonaalsus. Bartóki klaverimuusikast on tuntumad teosed ,,Allegro barbaro" ja klaveritsükkel ,,Mikrokosmos". Viimast kirjutas ta 11 aastat ja see koosneb 153 eri raskusastmes klaveripalast, mis kuuluvad tänapäevalgi klaveripedagoogide raudvarasse. Lavamuusikast on populaarsuse võitnud muinasjutuaineline ooper ,,Hertsog Sinihabeme loss", impressionistliku koloriidiga ballett ,,Puust prints" ja pantomiimballett ,,Võlumandariin". Muusika hoogsa energia ja eredate rütmikujundite poolest on viimast võrreldud Stravinski ,,Petruska" ja ,,Kevadpühitsusega". Bartóki instrumentaalmuusika filosoofilisem ja enimesitatud osa on kirjutatud hilisel loomeperioodil, mis hõlmab helilooja 10 viimast eluaastat. Ta on loonud nii kammermuusikat kui ka instrumentaalkontserte, ent populaarseim tema instrumentaalteostest on 1943
mängida Richard Straussi keerulisi partituure. Heliloojana avastas enda jaoks esmalt Wagneri ja Brahmsi. Isikupärase stiili väljakujunemises mängisid kahtlemata oma osa aastad 1904-1907, mil Bartók tegeles süvendatult Ungari rahvaviiside uurimisega. Looming Varajane loomeperiood Bartóki isikupäraste, folkloorsete elementidega rikastatud stiili varaseimaks näiteks peetakse tema 1. keelpillikvartetti (1908). Kolm aastat hiljem (1911) kirjutas ta ooperi "Hertsog Sinihabeme loss" ja klaveripala "Allegro barbaro", mis kindlustasid talle rahvusvahelise tuntuse. "Allegro barbarole" on iseloomulik klaveri kasutamine enam löökpilli kui meloodia- ja harmooniainstrumendina. Ühevaatuselise ooperi "Hertsog Sinihabeme loss" muusikas ja ideestikus on märgata ekspressionistlikke tendentse. Esmalavastuseni jõudis see alles 1918. aastal. 1917. aastal kirjutatud balleti "Puust prints" helikeeles on märgata hoopis impressionistlikku
sajandi pereelu ja abielu koomiline kirjeldus. Ooperi muusika vähikäigus ----> <---- 1930-32 „Mooses ja Aaron“ (III v.on ainult tekst. S. seda ei lõpetanud) Esitatakse kõige rohkem Schönbergi ooperitest, kuigi on lõpetamata. • Moosesel on ideed (nähtamatu jumal) • Aaronil on keel, suhtlusvahend, aga ei suuda Moosese ideid sõnastada. „Ehitab“ rahvale kuldvasika. 4A. Lühidalt: Béla Bartók ja modernistlik muusikateater.„Hertsog Sinihabeme loss“. 1911 – Bela Bartok kirjutas muusikadraama „Hertsog sinihabeme loss“. Libreto ungari draamakirjanikult Bela Balasž'ilt. • Ekspressionistlik • Atonaalsus ja tonaalsus • Impressionismi meenutavad orkestripartiid – R. Straussi ja C. Debussy mõju. • Järjest on suletud uksed. Judith (peategelane) palub hertsogil kinniseid uksi avada. • Viimase ukse taga on 3 naist – „hommik“, „päev“ ja „õhtu“. Judithist peab saama „öö“.
· Otsene tsiteerimine · Motiiviline töötlemine · Rahvamuusika pinnal tekkinud uuslooming heliloojale omasel viisil Kõige küpsem ja tähelepanuäratavam teos oli Allegro barbaro 1911 - seal ilmneb rütmi teravnemine, tonaalsuse avardamine, bitonaalsus, arhailised laadid, uudsed dissonantsid, klaveritehnika julge avardamine. On seoseid Stravinski vene perioodi teostega. 1911 esimene lavateos "Hertsog Sinihabeme loos", 1916 dramaatiline pantomiim"Puust prints". Bartokil oli algul oma teostega raske esile pääseda, esimene läbimurre toimus 1918.a. Kaalukas artikkel Baroki muusikast ilmus Kodaly sulest samal aastal. 24 Kolmandat lavateost balett-pantomiimi "Võlumandariin" (1918-19/24 ) ei kantud komponisti elu ajal kodumaal ette moraalsetel põhjustel. Teoses valitseb rütmipinge ja
võtmekimbu ja manitseb, et too ei läheks väikesesse kambrisse. Naine aga ei suuda kiusatusele vastu panna ja läks.Ta lidis eest kambri endiste naiste 51 peadega ja võti kukkus vere sisse. Tagasitulles sai Sinihabe aru, et naine oli kambris käinud, kuna võti oli verine-see oli võluvõti.Sinihabe otsustas naise tema liigse uudishimu eest hukata, aga tema vennad jõudsid õigel ajal tagasi ja hukkasid ise sinihabeme. Tuttpea-Riquet- Tuttpea Riquett oli inetu kuid tark prints. Kui ta sündis, siis ütles haldjas, et ta annab talle ande veel üks inimene targaks muuuta. Samal ajal aga sündis naaber kuningriigis kaks tütart, kellest esimene oli väga ilus kuid rumal ja teine tark, kuid inetu. Haldjas andis esimesele tütrele kaasa ande muuta ilusaks see inimene, kes talle meeldib. Kohtudes ühel päeval metsas, palus Tuttpea-Riquet printsessi kätt muutes ta targaks
annaabi.ee 
