Nulgudel käbid lagunevad varisedes ja puule jäävad vaid püstised käbirootsud). Seeme on varustatud teda lusikjalt ümbritseva lennutiivaga. Vaigukäigud asuvad nii puidus, koores, kui ka okastes. Tüvekoor noorelt sile, üle 30 aastastel puudel moodustub soomusjas või väikeplaatjas korp. Kuuskede hulgas on väga varjutaluvaid liike (harilik kuusk) ja väga valgusnõudlikke liike (torkav kuusk). Üldiselt, mida sinakamad ja hallikamad on okkad, seda suurem on valgusnõudlikkus ja parem on õhusaastekindlus. Kuivemat kliimat soovib torkav kuusk, merelist kliimat aga sitka kuusk. Esineb täiesti külmakindlaid (nii talve- kui hiliskülmakindlaid) (must, kanada, serbia, torkav kuusk); külmahelli (ida- ja sitka kuusk) ja hiliskülmaõrnu liike (harilik ja ajaani kuusk). Kõrge põhjavee seisuga niiskeid muldi armastavad harilik ja must kuusk, niiskust põlgav on torkav kuusk. Kuuskede
puhul. Need, kellele meeldib roheline värv, on enesekindlad, põhjalikud ja ka konservatiivsed. Roheline värv ei meeldi närvilistele ja eksalteeritud inimestele, aga ka neile, kes pakatavad energiast. Viimastele on roheline liialt tasakaalustav ja väikese pingega. Värv ruumis Ruumi roheline üldtonaalsus vahendab rahu ja võimaldab kontsentreeruda, võib aga tekitada ka monotoonsustunnet. Sinakamad rohelise toonid loovad asjaliku, jaheda ja hügieenilise atmosfääri. Tumedad sinakasrohelised vahendavad kindlustunnet ja mõjuvad väga hästi silmadele, ei väsita ega pimesta. Halliga murtud roheline tekitab paljudes tunde halvavast laiskusest. Kollakasroheline mõjub nooruslikult ja kevadiselt, on rõõmsameelne ja lootusrikas. Elav roheline toataimede näol mõjutab oluliselt korterite ja tööruumide atmosfääri - nende kasvurütmile kaasa elades saame osa elusast ja muutuvast
Täht Siirius Suure Peni tähtkujus on tähesuurusega miinus 1,4 ning on Päikese järel heledaim täht taevas.Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ja valguse spektraalne koostis ehk lihtsalt spekter. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse. Absoluutne helendus, mida kasutavad astronoomid, on tähe näiv helendus, kui täht asuks meist 10 parkesi kaugusel.Nagu eelpool mainitud, on olemas erinevat värvi tähti. Mõned on valged, teised sinakamad, kollakamad või oranzid- punakad. See, mis värvi täht on, oleneb tema temperatuurist. Sinakatel peaks see olema kõrgem, kollakatel madalam ja punakatel veelgi madalam. Astrofüüsikud jaotavad tähed spektriklassidesse, kus igat klassi iseloomustab vastav värvus ja temperatuurivahemik. Kõige lihtsamas jaotuses on 7 spektriklassi, kuhu kuuluvad tähed temperatuuridega 3000- 30000°. Tähe spekter ütleb meile, missugused
läbinud poole. 4. Tähtede värv ja helendus Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ja valguse spektraalne koostis ehk lihtsalt spekter. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse. Absoluutne helendus, mida kasutavad astronoomid, on tähe näiv helendus, kui täht asuks meist 10 parkesi kaugusel. Nagu eelpool mainitud, on olemas erinevat värvi tähti. Mõned on valged, teised sinakamad, kollakamad või oranzid- punakad. See, mis värvi täht on, oleneb tema temperatuurist. Sinakatel peaks see olema kõrgem, kollakatel madalam ja punakatel veelgi madalam. "Astrofüüsikud jaotavad tähed spektriklassidesse, kus igat klassi iseloomustab vastav värvus ja temperatuurivahemik. Kõige lihtsamas jaotuses on 7 spektriklassi, kuhu kuuluvad tähed temperatuuridega 3000- 30000°. Tähe spekter ütleb meile, missugused keemilised elemendid on tähe atmosfääris, ja iseloomustab neid
Pöörlevad aeglaselt või üldse mitte. Pole ülihiide, tumedaid ega heledaid udukogusid. Tähed liiguvad kaootiliselt. Punakamad. 2)Spiraalgalaktikad kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Siseküljel on tumedad tolmu ribad, pöörlevad kiiresti T~2mln aastat. Koosnevad kuumadest tähtedest, tsefeiididest, ülihiidudest, tähtede hajusparvedest ja gaasikogudest. Mõhnad ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt. Mõhnad punakamad, spiraalharud sinakamad. 3)Varbspiraal keskosa pöörleb kui kõva keha. Põhijoontes sarnane spiraalidega, ainsaks erinevuseks on tuuma ja spiraali ühendav sirge "varras". 5.Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant? Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Selle seaduse järgi, galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus H on Hubble'i konstant. 7
peal.) 3. heeliumi põlemine süsinikuks. Selle tagajärjel muutub Päike punaseks hiiuks. 4. Päikene heidab ära oma atmosfääri, tõmbub kokku valgeks kääbuseks ja hakkab aeglaselt jahtuma. Andmeid Päikese kohta: Pinnatemperatuur: 5500 kraadi Maa ja Päikese vaheline kaugus: 149,6 miljonit km Läbimõõt ekvaatoril: 1 392 000 km Pöörlemisperiood: 25,4 päeva Temperatuur keskmes: 15 000 000 kraadi Tähtede värv ja helendus Tähti on olemas erinevat värvi. Mõned on valged, teised sinakamad, kollakamad või oranzid- punakad. See, mis värvi täht on, oleneb tema temperatuurist. Sinakatel peaks see olema kõrgem, kollakatel madalam ja punakatel veelgi madalam. Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ja valguse spektraalne koostis ehk lihtsalt spekter. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse. Absoluutne helendus, mida kasutavad astronoomid, on tähe näiv helendus, kui täht asuks meist 10 parkesi kaugusel
Praegu viie miljardi aasta vanune Päike on oma tähe-elust läbinud poole. 2.4 TÄHTEDE HELEDUS NING VÄRVUS Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ja valguse spektraalne koostis ehk lihtsalt spekter. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse. Absoluutne helendus, mida kasutavad astronoomid, on tähe näiv helendus, kui täht asuks meist 10 parkesi kaugusel. Nagu eelpool mainitud, on olemas erinevat värvi tähti. Mõned on valged, teised sinakamad, kollakamad või oranzid-punakad. See, mis värvi täht on, oleneb tema temperatuurist. Sinakatel peaks see olema kõrgem, kollakatel madalam ja punakatel veelgi madalam. Tähed jaotatakse spektriklassidesse, kus igat klassi iseloomustab vastav värvus ja temperatuurivahemik. Kõige lihtsamas jaotuses on 7 spektriklassi, kuhu kuuluvad tähed temperatuuridega 3000-30 000°. Tähe spekter ütleb meile, missugused keemilised elemendid on tähe atmosfääris, ja
Pöörlevad aeglaselt või üldse mitte. Pole ülihiide, tumedaid ega heledaid udukogusid. Tähed liiguvad kaootiliselt. Punakamad. 2)Spiraalgalaktikad kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Siseküljel on tumedad tolmu ribad, pöörlevad kiiresti T~2mln aastat. Koosnevad kuumadest tähtedest, tsefeiididest, ülihiidudest, tähtede hajusparvedest ja gaasikogudest. Mõhnad ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt. Mõhnad punakamad, spiraalharud sinakamad. 3)Varbspiraal keskosa pöörleb kui kõva keha. Põhijoontes sarnane spiraalidega, ainsaks erinevuseks on tuuma ja spiraali ühendav sirge "varras". 5.Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant? Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Selle seaduse järgi, galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus H on Hubble'i konstant. 7
jäänukitest.(Heikki Oja "Põhjanael") 4 Tähtede värvus ja heledus Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ja valguse spektraalne koostis ehk lihtsalt spekter. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse. Absoluutne helendus, mida kasutavad astronoomid, on tähe näiv helendus, kui täht asuks meist 10 parkesi kaugusel. Nagu eelpool mainitud, on olemas erinevat värvi tähti. Mõned on valged, teised sinakamad, kollakamad või oranzid- punakad. See, mis värvi täht on, oleneb tema temperatuurist. Sinakatel peaks see olema kõrgem, kollakatel madalam ja punakatel veelgi madalam. (www.miksike.ee) Enamik tähti paikneb ribas, mis algab nõrkadest punastest tähtedest ja ulatub diameetraalselt üle kogu diagrammi heledate sinakate tähtedeni. Seda riba hakati nimetama peajadaks. Päike paikneb enam-vähem selle keskel
tekitavad needsamad tähed ise. Selliste " isegraviteeruvate" süsteemide liikumist ja stabiilsust uurib astronoomia eriharu- stellaardünaamika. 7 6.6. PINDHELEDUS, VÄRVUS, KOOSTIS Galaktikate värv on kollakasvalge, mis kasvab G-klassi spektrile. Täpsem mõõtmine näitab, et elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate paksenenud keskosad- mõhnad on pisut punakamad spiraalharud ja korrapäratud galaktikad aga sinakamad. Galaktikate keemilise koostise uurimine on töömahukas ja seda saab teha vaid lähemate galaktikate korral. Selgub, et tähed jagunevad kahte keemiliselt koostiselt erinevasse gruppi ehk populatsiooni. Neist esimene, ketta populatsioon, on koostiselt sarnane Päikesega ja sisaldab kõikvõimalikke tähti ning täheparvi. Teine, sfääriline populatsioon, kuhu kuuluvad kerasparvede ja mõhnade tähed, erineb esimesest suurema vanuse ja raskete elementide (raud,
mõõtmetega taeva-alalt. Galaktika välisserv pole terav, vaid sulab aegamisi taevaga ühte. Et saada koguheledust, tuleb kataloogide koostajatel lõpetada galaktika kokkuleppelise joonega (nn. Holmbergi raadius). Galaktikate värv on kollakasvalge, mis vastab G-klassi spektrile (värvusindeksile B - V = 0,6). Täpsem mõõtmine näitab, et elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate keskosad on pisut punakamad (värvusindeks +0,85) spiraalharud ja korrapäratud galaktikad aga sinakamad (värvusindeks +0,28). Galaktikate keemilise koostise uurimine on töömahukas ja seda saab teha vaid lähemate galaktikate korral. Tulemused kinnitavad meie oma Galaktikast tuntud fakti kahe erineva koostisega tähepopulatsiooni olemasolu kohta. Neist esimene, ketta populatsioon, on koostiselt sarnane Päikesele ja sisaldab kõikvõimalikke tähti ning täheparvi. Teine, sfääriline populatsioon, kuhu kuuluvad kerasparvede ja elliptilise keskosa tähed, erineb esimesest
Sedatüüpi kiirgus lähtub plahvatanud tähtede, supernoovade jäänukitest. Tähtede värvus ja heledus Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ja valguse spektraalne koostis ehk lihtsalt spekter. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse. Absoluutne helendus, mida kasutavad astronoomid, on tähe näiv helendus, kui täht asuks meist 10 parkesi kaugusel. Nagu eelpool mainitud, on olemas erinevat värvi tähti. Mõned on valged, teised sinakamad, kollakamad või oranzid- punakad. See, mis värvi täht on, oleneb tema temperatuurist. Sinakatel peaks see olema kõrgem, kollakatel madalam ja punakatel veelgi madalam. Enamik tähti paikneb ribas, mis algab nõrkadest punastest tähtedest ja ulatub diameetraalselt üle kogu diagrammi heledate sinakate tähtedeni. Seda riba hakati nimetama peajadaks. Päike paikneb enam-vähem selle keskel.
Pole ülihiide, tumedaid ega heledaid udukogusid. Tähed liiguvad kaootiliselt. Punakamad. 2)Spiraalgalaktikad kaks või rohkem spiraalharu, mis koosnevad heledatest tähtedest ja täheparvedest. Siseküljel on tumedad tolmu ribad, pöörlevad kiiresti T~2mln aastat. Koosnevad kuumadest tähtedest, tsefeiididest, ülihiidudest, tähtede hajusparvedest ja gaasikogudest. Mõhnad ei pöörle, tähed liiguvad kaootiliselt. Mõhnad punakamad, spiraalharud sinakamad. 3)Varbspiraal keskosa pöörleb kui kõva keha. Põhijoontes sarnane spiraalidega, ainsaks erinevuseks on tuuma ja spiraali ühendav sirge "varras". Mis on Hubble´i seadus ja Hubble´i konstant? Hubble'i seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. Selle seaduse järgi, galaktikate eemaldumiskiirus v on võrdeline nende kaugusega r: v=Hr, kus H on Hubble'i konstant.
sinine. Laes mõjub roheline kaitsev-katvalt, võib aga põhjustada näole ebameeldivaid reflekse. Seintel tunnetatakse seda värvi piiritlevana, kindlust andva ja rahustavana. Põrandal on roheline teatud küllastusastmeni loomulik, pehme, astumiseks sõbralik, vaibana vetruvalt kandev. (9) Ruumi roheline üldtonaalsus vahendab rahu ja võimaldab kontsentreeruda, võib aga tekitada ka monotoonsustunnet. Sinakamad rohelise toonid loovad asjaliku, jaheda ja hügieenilise atmosfääri. Tumedad sinakasrohelised vahendavad kindlustunnet ja mõjuvad väga hästi silmadele, ei väsita ega pimesta. Halliga murtud roheline tekitab paljudes tunde halvavast laiskusest. Kollakasroheline mõjub nooruslikult ja kevadiselt, on rõõmsameelne ja lootusrikas. Roheline võib väljendada mugavusetunnet või tekitada hoopis halba meeleolu, olenevalt pinnast ja intensiivsusest, isikust ja olukorrast
sinine. Laes mõjub roheline kaitsev-katvalt, võib aga põhjustada näole ebameeldivaid reflekse. Seintel tunnetatakse seda värvi piiritlevana, kindlust andva ja rahustavana. Põrandal on roheline teatud küllastusastmeni loomulik, pehme, astumiseks sõbralik, vaibana vetruvalt kandev. (9) Ruumi roheline üldtonaalsus vahendab rahu ja võimaldab kontsentreeruda, võib aga tekitada ka monotoonsustunnet. Sinakamad rohelise toonid loovad asjaliku, jaheda ja hügieenilise atmosfääri. Tumedad sinakasrohelised vahendavad kindlustunnet ja mõjuvad väga hästi silmadele, ei väsita ega pimesta. Halliga murtud roheline tekitab paljudes tunde halvavast laiskusest. Kollakasroheline mõjub nooruslikult ja kevadiselt, on rõõmsameelne ja lootusrikas. Roheline võib väljendada mugavusetunnet või tekitada hoopis halba meeleolu, olenevalt pinnast ja intensiivsusest, isikust ja olukorrast
suunas. Kui tähtede liikumine galaktikas on kaootiline, tekib laienenud joon, kui aga on tegu süstemaatiliste liikumistega nagu näiteks pöörlemine, on ka spektrijooned nihkunud kindlas suunas. ( 2.) Värvus Galaktikate värv on kollakasvalge, mis vastab G-klassi spektrile. Täpsem mõõtmine näitab, et elliptilised galaktikad ning spiraalgalaktikate paksenenud keskosad on pisut punakamad, spiraalharud ja korrapäratud galaktikad aga sinakamad. ( 2.) Koostis Lisaks tähtedele on galaktikates üsna suurtes kodustes gaasi ja tolmu. Spiraalsed , verbspiraalsed ja korrapäratud galaktikad sisaldavad gaase ja tolmu, millest tekib uusi tähti. Elliptilistes galaktikates gaas ja tolm tavaliselt puuduvad. ( 2.) Linnutee Teleskoobiga vaadeldes selgub, et Linnutee koosneb lugematust arvust tähtedest. Linnuteena paistev Galaktika on üks suur täheketas läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Galaktika kogumass
päikesevarjutuste ajal. 9.2. TÄHTEDE VÄRV JA HELENDUS Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ja valguse spektraalne koostis ehk lihtsalt spekter. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse. Absoluutne helendus, mida kasutavad astronoomid, on tähe näiv helendus, kui täht asuks meist 10 parkesi kaugusel. Nagu eelpool mainitud, on olemas erinevat värvi tähti. Mõned on valged, teised sinakamad, kollakamad või oranzid- punakad. See, mis värvi täht on, oleneb tema temperatuurist. Sinakatel peaks see olema kõrgem, kollakatel madalam ja punakatel veelgi madalam. "Astrofüüsikud jaotavad tähed spektriklassidesse, kus igat klassi iseloomustab vastav värvus ja temperatuurivahemik. Kõige lihtsamas jaotuses on 7 spektriklassi, kuhu kuuluvad tähed temperatuuridega 3000- 30000°. Tähe spekter ütleb meile, missugused keemilised elemendid
annaabi.ee 
