Iga võistkond koosneb kolmest väitlejast, kes kõnelevad vooru alguses välja kuulutatud järjekorras. voorude vahel võivad väitlejad oma kõnelemise järjekorda muuta.Väitlus koosneb kümnest osast. Kuus neist on kõned, kus kõneleja saab rääkida ilma, et talle vahele segataks. Ülejäänud neli on ristküsitlused, mille jooksul ühe poole esindaja küsitleb teise poole esindajat. Parlamentaarsed väitlused Parlamentaarses väitluses simuleerivad võistkonnad parlamendi tööd jaatajaid nimetatakse valitsuseks, mille liikmeteks on peaminister ja valitsuse liige, ning eitav võistkond on opositsioon, mille esindajad on opositsiooni liider ja opositsiooni liige. võistkonnas on kaks liiget ning kõneajad on pikemad kui Popperi formaadis. Reeglina antakse parlamentaarsete väitluste teemad kätte 15 minutit enne väitluse algust ning võistkondade ülesandeks on plaan kokku panna oma teadmisi kasutades
6. Ülivalvsad ja kahtlustavad (paranoilised): Kardavad, et teised tahavad neid mingil moel haavata. Kriitilised, kõrvalepõiklejad, kahtlustavad. Äärmuslikult mitteusaldavad 7. Kaeblevad ja märterlikud (passiiv-agressiivsed): Suhtlevad üksnes läbi kaebuste ja ähvarduste. Varjatult süüdistavad teisi kõigis oma probleemides. Võimetud väljendama oma viha ning teevad seda siis passiiv-agressiivselt. Iseennast tajuvad nad ennastohverdavatena. 8. Sotsiopaatilised ja teesklevad (simuleerivad): Ei koge süütunnet. Väliselt võluvad, seltskondlikud, intelligentsed. 2. ERINEVA TEMPERAMENDITÜÜBIGA KLIENDID Temperament ehk inimese afektiivne stiil osutab talle iseloomulikele reageerimisviisidele emotsionaalsetele sündmustele. Temperament on tunde- ja meelelaad ning erksus, mis erineb inimeseti, kuid püsib ühe inimese puhul sarnasena terve elu. Eysencki isiksuseteooria tunnuste paaridest tulenevalt eristatakse nelja
(kui tuleb keegi haruldane v. juhtub midagi ebatavalist); Mis sa leidsid? (komistajale või kukkujale); Mis sa sööd, et nii tark oled? (kui keegi püüab tark näida); Mis tanuriie maksab? (kui särk püksist väljas); Palju vile uuelt maksis? (sobimatus kohas vilistajale); Saapad, kus te mehe viite? ~ Müts, kuhu sa...? vms. (kui poisikesel liiga suured jalatsid vm. kehakatted) · Didaktilised üldistavas vormis rahvapedagoogilised keelud, hoiatused jms., mis simuleerivad tihti uskumusi, tavaõiguslikke sätteid ja/või vanasõnu Uudishimu teeb ruttu vanaks; Kes vana asja mäletab, silm peast välja! Kes supiga leiba sööb, see saadetakse Siberisse; Reha palub vihma (kui reha unustatud maha, pulgad ülespoole); Kes jalga põlvel kiigutab, kiigutab vanakuradi lapsi; Kes põlle eest märjaks teeb, saab joodiku mehe · Retoorilised tõrjevormelid e. reparteed, st. pareerivad, iroonilised, norivad vastused
5.2 Liigitus süsteemi detailsuse järgi Süsteemitestimine testitakse kogu süsteemi vastavust talle esitatud nõuetele. Musta kasti testimise alaliik. Süsteemitestimise liigid on ka vastuvõtutestimine, alfa- ja beetatestimine, kuna nende käigus testitakse kogu süsteemi. Integratsioonitestimine testitakse erinevate komponentide liidestamist/koostööd. Kogu süsteemi valmisolek ei ole vajalik, sest on võimalik kasutada testidraivereid, mis simuleerivad puuduvate süsteemi osade käitumist (top-down ja bottom-up või sandwich meetodid). Suuremate süsteemide korral ongi otstarbekam liidestada süsteemid järk-järgult. Moodultestimine eraldiseisva tarkvaramooduli toimimise testimiseks. Mooduli iga meetodi jaoks koostatakse test, mis on eraldiseisev mooduli teistest testidest. Moodultestimine peaks olema tarkvaraarendajate vastutusel. 5.3 Liigitus testide läbiviija järgi
Hea: odav. Halb: kui hästi loengus osalejad kannavad omandatut edasi praktikasse, sooritataval on suur vastutus. Koolitusvajadustele vastavus võib olla so-so. Palju sõltub ka koolitajast, kuivõrd hästi ta annab vajalikku edasi. -Audiovisuaalne õpe loengulaadne. Lisaks on illustreerivat materjali, nt illustratsioonidega mida mujalt ei saa. -Jäljendamine/simulatsioon reaalsetes tingimustes jäljendamine. Reaalsed tingimused simuleerivad siis tööolukorda. -Programmõpe kindla programmi järgi koostatud õppevahend; õpik. Kõige odavam. Õppija teadmiste omandamise küsimus. Õpikud jäävad vanaks.. oleneb valdkonnast. Ühe õpiku järgi võib pmts terve üksus õppida. -Õpe arvuti abil online materjalid. Ka enesekontrolli testid. Kui õpik jääb vanaks, saan netis lihtsasti muudatusi teha. Õppimine on aga siiski õppija enda vastutus. Kohapealsete PLUSSID: selge ülekandmine praktikasse
KORTISOOL JA KORTIKOSTEROON – soodustavad glükoneogeneesi (glükoosi lõhustamist maksas ja väljumist verre); reguleerib põletikuprotsesse (kasutatakse põletikuvastases ravis); reguleerivad ainevahetusprotsesse; mobiliseerib organismisisesed ressursid, käivitab üldise kohanemisreaktsiooni stressisituatsioonides • Suguhormoonide analoogid (toimelt sarnased) ANDROGEENID – tugev valgusünteesi ning seeläbi lihasmassi kasvu stimuleeriv toime; soodustades kaltsiumi ladestumist luukoes simuleerivad luude kasvu; elavdavad erütrotsüütide loomet punases luuüdis. ÖSTROGEENID, PROGESTEROON 7. Kilpnääre, hormoonid, nende ülesanded •TÜROKSIIN ja TRIJOODTÜRONIIN – mõjult sarnased. Soodustavad organismi kasvu ja arengut (soodustab valkude sünteesi). Normaalne talitlus on erakordselt oluline lapseeas (kretinism). Suurendavad oksüdatsiooniprotsesside intensiivsust, ainevahetuse põhikäivet ja soojusproduktsiooni. Tugev mõju kesknärvisüsteemile.
Tihti võib nuhkvarasse nakatuda ka siis, kui mängitakse online-mänge ebausalduväärsetel saitidel. Kasvav tendents on, kui tiritakse arvutisse võlts-turvaprogramme (Rogue Security Software), mis ise on pahavaralised programmid. Petis-, kelm- või võlts-tõrjeprogrammid ehk Rogue Security Software on tarkvaralised rakendused, mis turvalisuse seisukohast näivad olevat kasulikud, kuid tegelikult vaid simuleerivad pahavara eemaldamist ning ei paku üldse kaitset. Need kuvavad ekslikke hoiatusi ja teateid, millega hirmutatakse kasutajaid, et nende arvuti on nakatunud ohtlikusse pahavarasse ning sellega püütakse meelitada antud programmi ostma. Vahetevahel nimetatakse taolisi võlts-tõrjeprogramme ka paanikatarkvarakas ehk scareware´ks. Võlts-turvaprogrammide nimed sarnanevad sageli tuntud tõrjeprogrammide nimedega, püüdes sellega eksitada kasutajaid programmi arvutisse paigaldama
või programm? Turing: Kui katsetajad ei suuda ära arvata (st ära-arvamise sagedus on 50% ja 50% eksitakse), siis on jutlev masin päriselt intelligentne. Palju erinevaid vastuväiteid, et testi ärategemine ei tähenda veel “päris” intellekti. Ükski vastuväide ei ole ümberlükatav. Tegelikkuses ei suuda praegu keegi teha programmi, mis suudaks Turingi testi edukalt läbi teha: sellest ollakse väga kaugel. Praegu “edukalt” intellekti simuleerivad Turingi testi programmid on simulaatorid, mis hoiavad keskustelu väga kitsastes raamides ja sisuliselt ei saa üldse aru talle öeldud lausetest. Veidi põhjalikuma vestlusega saab alati aru, et simuleerival programmil pole üldist arusaama isegi igapäevasest elust ja asjadest ning ta ei oska probleeme lahendada. Vestlev pseudointellekt: Eliza In 1966 Joseph Weizenbaum at M.I.T. wrote ELIZA, a famous program that
- hinnangut kartev KI (apprehensive-subject role) Viimane on enim probleeme tekitav roll! Reaktiivsuse osa vähendamiseks kasutab EX nn. "valetamist". Kuid seejuures tuleb muidugi arvestada mõningaid eetikaprintsiipe. Ohutuim viis on lihtsalt KI-d mitte kõigest informeerida, mis katses juhtub, kuid niipalju peab KI teadma, et tal oleks soovi korral võimalik katsest keelduda.. Teine võimalus on simuleeritud E - sel juhul on lisaks KI grupp, kes simuleerivad mõjustust, teades E eesmärke, ning ütlevad, kuidas nad katses käituksid. Kui eksp.grupp käitub samal viisil, siis on arvata, et tulemused pole usaldatavad, kuna esineb reaktiivsuse komponent. Simuleeriv grupp seega on kontrollgrupi osas (nt hüpnoosi simuleerimine!). 6.4. UURIMUSE VÄLINE VALIIDSUS (Ch 5) Väline valiidsus tähendab E tulemuste üldistatud kehtivust paljude loomulike situatsioonide jaoks. (Sellest oli juttu ka Vaatlusmeetodi käsitluse juures!).