13. Algo Kärp suusataja 14. Siim Sellis suusataja 15. Piret Pormeister suusataja 16. Vahur Teppana suusataja 17. Kaarel Nurmsalu suusataja 18. Triin Ojaste suusataja 19. Erkki Jallai suusataja 20. Vello Kaaristo suusataja 21. Tatjana Mannima suusataja 22. Priit Narusk suusataja 23. Raul Olle suusataja 24. Juku Pent suusataja 25. Anti Saarepuu suusataja 26. Siim Sellis suusataja 27. Timo Simonlatser suusataja 28. Kaili Sirge suusataja 29. Jaanus Teppan suusataja 30. Vahur Teppana suusataja 31. Kaija Udras suusataja 32. Eeri Vahtra suusataja 33. Anatoli Smigun suusataja 34. Katrin Smigun suusataja 35. Rutt Smigun suusataja 36. Kristina Smigun-Vähi suusataja 37. Margus Ader laskesuusataja 38. Sirli Hanni laskesuusataja 39. Martten Kaldvee laskesuusataja 40. Kauri Kõiv laskesuusataja 41
jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. EESTLASTE SAAVUTUSED Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht Jäätants: Irina Stork - Taavi Rand 23 koht Laskesuusatamine: MEHED 10 km sprint 31. Indrek Tobreluts 48. Kauri Kõiv 62. Roland Lessing 74. Martten Kaldvee 12,5 km jälitussõit 48. Indrek Tobreluts 50. Kauri Kõiv 20 km eraldistart 20. Priit Viks 44. Kauri Kõiv 65. Roland Lessing 81
Murdmaasuusatamine: Laskesuusatamine: Kein Einaste Sirli Hanni Kaspar Kokk Martten Kaldvee Algo Kärp Kauri Kõiv Peeter Kümmel Kadri Lehtla Jaak Mae Roland Lessing Tatjana Mannima Eveli Saue Triin Ojaste Indrek Tobreluts Aivar Rehemaa Kristel Viigipuu Anti Saarepuu Priit Viks Timo Simonlatser Iluuisutamine: Kristina Smigun-Vähi Ilja Glebov Kaarel Tammjärv Jelena Glebova Kaija Udras Taavi Rand Andrus Veerpalu Maria Sergejeva Mäesuusatamine: Irina Stork Tiiu Nurmberg Deyvid Oprja 6 Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine - Naiste 10 km vabastiilis 58
Sapporo MM Sapporo on linn Jaapanis, kus toimusid 2007.a. tali Maailmameistri võistlused. Eestist sõitis sinna võistlema 11 tublit sportlast eesotsas Kristina Smiguni ja Jaak Maega. Naised: Kaili Sirge, Piret Pormeister, Tatjana Mannima, Mehed: Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Priit Narusk, Timo Simonlatser ning Aivar Rehemaa, enne Sapporot , aga haigestus Anti Saarepuu. Kahjuks jäi see kordsest põnevast võitlusest välja kahekordne Olümpia võitja Andrus Veerpalu raviva põlve pärast. Kuid Sapporosse sõitis ka Jens Salumäe, kelle sihiks oli hüpata tubli tulemus suure mäe võistluses. Võistlus toimus 11 päeva. Neil Maailmameistri võistlustel ei läinud eestlastel hiilgavalt nagu oodati või loodeti. Parima
Herbert Abel, Laura Alba, Kein Einaste, Erkki Jallai, Vello Kaaristo, Rando Kaljuvee, Marko Kilp, Kaspar Kokk, Kristiina Kresmer, Algo Kärp, Peeter Kümmel, Karin Laine, Krista Lepik, Jaak Mae, Tatjana Mannima, Priit Narusk, Piret Niglas, Tõnu Odamus, Triin Ojaste, Raul Olle, Aino Paal, Feliks Parre, Triin Peips, Juku Pent, Eveli Peterson, Piret Pormeister, Heidi Raju, Pavo Raudsepp, Aivar Rehemaa, Raido Ränkel, Anti Saarepuu, Siim Sellis, Edgar Siitan, Timo Simonlatser, Kaili Sirge, Silja Suija, Anatoli Smigun, Katrin Smigun, Kristina Smigun-Vähi, Rutt Smigun, Karel Tammjärv, Jaanus Teppan, Vahur Teppan, Cristel Vahtra, Eeri Vahtra, Kaija Vahtra, Andreas Veerpalu, Andrus Veerpalu, Anette Veerpalu ja Urmas Välbe.
Ka oli murdmaasuusatamises nii naiste 30 km kui meeste 50 km ühistardiga sõidus võimalus soovi korral oma võistlussuuski vahetada vastavas boksis. Võistlustel osales 589 sportlast 61 riigist. Eesti sportlastest osalesid Libereci maailmameistrivõistlutel murdmaasuusatamises Tatjana Mannima, Laura Rohtla, Triin Ojaste, Kaija Udras, Kaili Sirge, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Priit Narusk, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Algo Kärp, Timo Simonlatser. Kahevõistluses osalesid Kail Piho, Kaarel Nurmsalu, Aldo Leetoja, Karl-August Tiirmaa ja Tanel Levkoi. Suusahüpetest võttis osa Illimar Pärna. Kõige edukamateks osutusid MM-il norrakad, kes võitsid kokku 12 medalit 5 kulda, 4 hõbedat ja 3 pronksi. Silma paistsid ka Saksamaa üheksa, Soome kaheksa ning USA kuue medaliga. Eesti sai, tänu Andrus Veerpalule, suusatamise maailmameistrivõistlustelt Liberecist ühe, kuldse, medali.
Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. · Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. · Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. · Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. 2. 2010. aasta taliolümpiamängude ning paraolümpiamängude maskotid Miga on noor merikaru (sea beer) kelle lemmiktegevusteks on surfamine ja lumelauasõit. Merikarud on osaliselt tapjavaalad ja osaliselt karud. Terve suve möllab Miga koos kohalike surfaritega lainetel. Talvekuudel hiilib ta aga salaja Vancouveri kaldale seiklusi otsima. Nii avastaski Miga enda jaoks lumelauaspordi, millest sai tema uus lemmikala. Miga
............................................................................7 Murdmaasuusatamine............................................................................................................. 8 Andrus Veerpalu................................................................................................................. 8 Peeter Kümmel....................................................................................................................8 Timo Simonlatser................................................................................................................8 Jaak Mae............................................................................................................................. 8 Aivar Rehemaa....................................................................................................................9 Algo Kärp........................................................................................
Võhmetu 15 15 14 Võhmuta 52 52 51 KOKKU 4464 4442 4425 Omavalitsus Vallavanem- Toomas Uudeberg Vallavolikogu esimees- Andrus Freienthal Volikogu aseesimees- Rein Lall Liikmed- Ain Aasa Vaike Amur Vardo Arusaar Vatslovas Budrikas Tiit Vettik Eigo Laur Jüri Liblik Sirje Major Pavo Raudsepp Marmelt Riibe Valdo Simonlatser Maire Tamm Vello Viilver Väino Virks Helle Pärna Haridusasutused Lasteaiad- Sääse Lasteaed Tamsalu Lasteaed Krõll Vajangu Lasteaed Koolid- Tamsalu Gümnaasium Vajangu Põhikool Porkuni Kool Raamatukogud- Tamsalu Raamatukogu Vajangu Raamatukogu Assamalla Raamatukogu Ajalooline kujunemine Esimesed ajaloolised märkmed on tehtud valla läänealade kohta
naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand.Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima.Jäätantsijad Caitlin Mallory ja Kristjan Rand Eestlastest kõige edukam oli Kristiina Smigun-Vähi kes saavutas 10.km vabastiilis 2.koha. Kokkuvõte Eesti sportlased on esindanud Eestit väga edukalt tuues taliolümpiamängudelt häid kohti. Kõige edukam ala on olnud suusatamine. Väga edukad aastad oli Eestie 2002 ja 2006. 2002.aastal Jaak Mae tõi pronksi ja Andrus Veerpalu kulla ning hõbeda.2006.aastal Andrus
Koht on korralik ning olgem ausad poolfinaal polnudki teab kui kaugel. Edasise arengu huvides peaks püsima samal tasemel terve hooaja. ENDA KESMINE TASE · Kaija Udras (suusasprindi 31., sprinditeate 16., suusavahetusega sõidu katkestas) Selles nimekirjas väikese mööndusega ning vaid seepärast, et jäi sprindis esimesena veerandfinaalist välja. Tegelikult peaks tasemelt küündima 30 hulka ning üritama seda ka tavadistantsidel. · Timo Simonlatser 6 (suusasprindi 27.) Pääses viimasel hetkel koondisse ja kasutas oma võimaluse kenasti ära. Veerandfinaaliga piirdumise üle oleks patt nuriseda, hooaja senise käigu põhjal tähendanuks poolfinaal juba eneseületust. · Indrek Tobreluts (laskesuusatamise sprindi 31., jälitussõidu 48., teatesõidu 14. ) Raske kiita ja raske laita. Sõitis täpselt oma keskmisel tasemel õnnestumise korral võib olla esimese 30 hulgas või selle lähedal. Loodetavasti andis negatiivse
(1:17:55.5/+8:19.2/2+16) Murdmaasuusatamine Andrus Veerpalu 6. koht (53 võistlejat) 50 km klassikastiilis ühistardist sõidus (2:05:41.6/+6.1) Peeter Kümmel 14. koht (62 võistlejat) 1,6 km klassikasprindis (3:37.99) 16. koht (22 meeskonda) 6 × 1,6 km vabatehnika sprinditeates (19:27.6/+40.0) Timo Simonlatser 27. koht (62 võistlejat) 1,6 km klassikasprindis (3:40.65) Jaak Mae 30. koht (53 võistlejat) 50 km klassikastiilis ühistardist sõidus (2:10:41.3/+5:05.5) 14. koht (14 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus (1:51:41.2/+6:35.8) Aivar Rehemaa 34. koht (53 võistlejat) 50 km klassikastiilis ühistardist sõidus (2:10:57.6/+5:22.1) 37. koht (64 võistlejat) 15 + 15 km suusavahetusega sõidus (1:21:15.8/+6:04.4) 51. koht (95 võistlejat) 15 km vabatehnikasõidus (36:13.5/+2:37.2)
koolmeistri ametisse. Lapsi ei tohtinud enne koolist lahti lasta, kui lugemine selge ja katekismuse viis peatükki ning palved täiesti peas. Õpiti ka laulmist. Õpetamise põhieesmärgiks oli tol ajal tulevase koguduseliikme ettevalmistamine pühakirja lugemiseks ja kiriku teenistusest osavõtuks. Esmajoones tegelesid laste teadmiste kontrollimisega pastorid. Stiimuliks oli leerist läbisaamine, kui teadmistest jäi puudu, tuli teistkordselt leeris käia. Kauaaegne kooliõpetaja Tõnno Simonlatser (Kooli-Tõnu) kirjutas 1863. aastal, et Lahmuse mõisakool on tööle hakanud 6. novembril 1848. Koolis oli alalisi õpilasi tol ajal vähe, sest enamik lapsi pidi omandama lugemisoskuse kodus ja käis koolis vaid katsumisel. 1863. aasta talvel oli koolis 3 poissi ja 5 tüdrukut ja peale selle veel 6 last, keda vanemad saatnud. Töö toimus kõik ühes toas. Üldse kokku oli neid lapsi, kes koolikatsumisel pidid käima 71.
tee 15 - 219 620 4420 Feliks Kaplanski Akad.tee 15A-203 620 4082 Franz Werner Akad.tee 15-027A 620 2830 Gabriela Ufert Akad.tee 15-220 620 4421 Galina Potehhina II 126 620 3005 Galina Sokolova Akad.tee 15 - 311 620 4428 Gennadi Kobzar Akad.tee 15-321 620 4380 Gert Preegel Akad.tee 15-430 620 4370 Gert Tamberg V 404 Grete Nummert Akad.tee 15-221 620 4422 Grethel Simonlatser Akad.tee 15 Gunnar Karelson Akad.tee 21-B111 620 2207 Hanna Vihma Akad.tee 15 243 620 4444 Heiti Paves Akad.tee 15-221 620 4424 Helike Lõhelaid Akad.tee 15 - 319 620 4386 Henri Raska Akad.tee 15-259 620 2833 Hilma Peuša Akad.tee 15-029 620 4429 Igor Krupenski Akad.tee 15A-202 620 4083 Igor Štšeglov Akad.tee 15A-201 620 4084 Iiris Kahn Akad
Feliks Kaplanski Akad.tee 15A-203 620 4082 Franz Werner Akad.tee 15-027A 620 2830 Gabriela Uffert Akad.tee 15-220 620 4421 Galina Potehhina II 126 620 3005 Galina Sokolova Akad.tee 15 - 311 620 4428 Gennadi Kobzar Akad.tee 15-321 620 4380 Gert Preegel Akad.tee 15-430 620 4370 Gert Tamberg V 404 Grete Nummert Akad.tee 15-221 620 4422 Grethel Simonlatser Akad.tee 15 Gunnar Karelson Akad.tee 21-B111 620 2207 Hanna Vihma Akad.tee 15 243 620 4444 Heiti Paves Akad.tee 15-221 620 4424 Helike Lõhelaid Akad.tee 15 - 319 620 4386 Henri Raska Akad.tee 15-259 620 2833 Hilma Peusa Akad.tee 15-029 620 4429 Igor Krupenski Akad.tee 15A-202 620 4083 Igor Stseglov Akad.tee 15A-201 620 4084 Iiris Kahn Akad
annaabi.ee 
