lehti, õisi jms.) Selles stiilis kujundati kõike. Kõige fantaasiaküllasem ja äärmuslikum arhitektuuri esindaja oli ANTONI(O) GAUDI (looming Barcelonas) HECTOR GUIMARD -> Pariisi metroo sissepääsud Kujutavas kunstis juugendtiil: looduse jäljendamise allutamine dekoratiivse terviku loomisel. · Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega · Pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotuma seina pinnale · Pildil kujutatud figuurid muutusid siluettideks · Värvid ebatavalised, arvestavad rohkem sisekujundust, kui looduses nähtavaid värve. SÜNTETISM-maailimisviis, ku peaaegu ilma ruumikujutuseta piltidel eraldati puhaste värvidega kaetud pinnaosad tumedate kontuuridega. Süntetism loodi Prantsusmaal Bretagne'is 188o. Aastate lõpul tegutsenud Pont-Aveni koolkonnas. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades.
aastal motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi. See on ebasümmeetriline ja näib lähtuvat orgaanilisest loodusest, meenutades nõtkeid, painduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi, mõnikord ka tuleleeke. Kujutatavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotuma seina pinnale. Pildil kujutatud figuurid muutusid siluettideks ning nende kontuurid said rütmilise lineaarse ornamendi osaks. Näiteks toome Millais,i maali ,,Ophelia", mis on pärit Prerafaellide ajast. Maali iseloomustavad säravad, hiilgavad ja helendavad värvid, teravalt toonitatud kontuurid ja piinlikult täpne tähelepanu detailidele. Selleks, et seda saavutada maalis mees otse looduses. Ja et saavutada värvide erilist sädelevust, mis iseloomustab nende töid, kasutasid nad ebatavalist tehnikat maalisid puhtale valgele põhjale.
Seal oli ka maitsekalt mõõdukas nöör. Naiste kleit oli märgatavaks tehtud kummaliselt võluva seljas kantava korvi abil, ja mis oli tehtud heledatest materjalidest, mis ei olnud liiga rikas ega liiga raske. Üheks tulemuseks olid suurtemate korvide puhul riiete muutumine kergemateks ja rohkem painduvamaks kleitide puhul. Hilisel 17. sajandil ja varasel 18. sajandil olid kantud rasked riietusesemed need muutsid riietuse mõnevõrra jäigamaks siluettideks. Naiselik raam oli samal ajal suuteline esindama lugupidavust moes. Naiselik raam ei suutnud toetada piiramatul hulgal raskeid brokaade koos metall trossidega. Mõned naised suutsid toetada damaste, mis oli tugev materjal, aga mis nägi välja hästi koos selgete mustritega, mil venitades üle rõngaste. Aga uute moodide suureks mõjuks oli muru, marli ja kardinariiete leiutamine, mis olid lihtsate tekstuuridega aga elavate mustritega, väikeste bukettidega või hajutatud lilledega, mis olid
sümbolismiga (loodusmüstika), kuid peamiselt siiski vastandus sellele. Juugendstiil hakkas Euroopas levima 1890-ndail. Juugendstiili iseloomustab spetsiifiline ornamentika ning kunstide sünteesi taotlus. Kujutavas kunstis tähendas see dekoratiivsuse ülekaalu looduse üle. Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, pilt ei tohtinud olla illusionistlik ,,auk seinas", vaid seina pinna monumentaalne kaunistus. Kujutsises vähenes kolmemõõtmelisus, figuurid muutusid siluettideks ja ornamenditaolise terviku elemendiks. Sellele aitasid kaasa lihtsustatud ja toonitud kontuurid ning puhtad, erksad, kuid tinglikud, reaalse maailma värvide nüansirikkust ignoreerivad. Tihti tõesti silmapiir pildist välja, et saada võimalikult tasapinnalist tausta. 2. Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880
Gerli Lomp AKK 2011 Juugendstiil kujutavas kunstis. Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. 19.saj. lõpul kujunes omapärane arhitektuuri, sisekujunduse ja tarbekunstistiil, mille tunnuseid täheldatakse ka kujutavas kunstis. Kujutatavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotuma seina pinnale. Pildil kujutatud figuurid muutusid siluettideks ning nende kontuurid said rütmilise lineaarse ornamendi osaks. Värvid on ebatavalised ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid vorme. Juugendliku vormi üheks omapäraseks variandiks oli süntetism. Nii hakati nimetama maalimisviisi, kus peaaegu ilma ruumikujutuseta piltidel eraldati puhaste värvidega kaetud pinnaosad tumedate kontuuridega. Süntetism toetus arhailisele või Euroopa-välisele monumentaalkunsti eeskujudele. Aubrey Beardsley (1872 1898)
siseruumide paigutust ja ehitusmasside jaotus võid seega olla ebasümmeetriline. *Visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel tähtis vahend ornamentika. *Arhitektuuris valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõverjooned. *Kujutavas kunstis tähendas looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. *Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, ei tohtinud pakkuda ruumilist sügavust, vaid laotuma pinnale. *Pildil kujutatud figuurid muutusid siluettideks. *Värvid on ebatavaliset ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. ESINDAJAD: Victor Horta, Antonio Gaudi, Gustav Klimt, Aubrey Beardsley, Arthur Macmurdo, Charles Rennie Macintosh. Fovism ja ekspressionism FOOVE ISELOOMUSTAB: *Impressionistide muljete kunsti hülgamine. *Hülgasid sümbolistlikud süzeed. *Eesmärk väljendada meeleolu värvide kudu. *Puhtad, segamata värvid. *Kasutati vastandvärve ja kontraste. *Polnud täpsed üksikasjades. *Ruumilised
4. Iseloomusta arhitektuuri, kujutavat kunsti ja tähtsamad kunstnikud? Arhitektuur -uute tööstuslike materjalide kasutam. -raudbetoon ja klaas võimaldasid uusi ruumilahendusi ja hiiglaslike akende sillutamist -huvi ornamentika vastu kadus -ilu aluseks on vormi tulenemine funktsioonist ja materjalide omadustest Kujutav kunst -looduse jäljendamise allutamine dekoratiivse terviku loomisele -pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega ega tohtinud olla ruumilised -figuurid muutusid siluettideks -ebatavalised värvid 5. Milline oli looming sisult, milline vormilt? Sisult kaasaeg, mitte sümbolistlik Süntetism - puhaste värvidega kohad tumedate kontuuriga. Fovism 1905-1907, Impressionism 1933/34 1. Fovistide nimetus? Metsikud, laikudena maalides, metsikult 2. Mida pidasid fovistid kunstis oluliseks? Väljendad kunstniku meeleolu, mis tekkinud motiivi vaatamisel. Üksik asjad polnud olulised Värvid polnud loodusest 3. Nimeta tähtsamad kunstnikud ja too näiteid
Eri maades eri nimed: Inglismaal art nouveau, modern style Prantsusmaa le style moderne, art nouveau Saksamaa Jugend (nimetus tuleneb 1896.a. Münchenis asutatud ajakirja ,,Jugend" pealkirjast) Eesti juugend Hispaania modernismo Iseloomustus: - Pilt on seinapinna monumentaalne kaunistus, pildid pidid seostuma sisekujundusega. (ei ole illusionistlik!) - Figuurid muutusid siluettideks, pisut pikaks venitatud - Vähenes kolmemõõtmelisus, perspektiiv jäeti kõrvale. - Puhtad erksad nn. sünteetilised värvipinnad (reaalse maailma värvirikkuse ignoreerimine) - Eelistati lille- või taimevorme järeleaimavaid ornamente - Väärtustati joone hoogsust, nõtke joon - Lihtsustatud toonitatud kontuurid - Tähtis on kunstiliselt kujundatud tasapind Esindajad: Inglismaa: Edward Burne-Jones (1833 18989 Aubrey Beardsley (1872- 1898) graafika
Sünteesi nõue tähendas kõige ruumis leiduva kordumatust (samas võis see piirata tellija individuaalseid soove kui kogu ruumide sisustus oli ette määratud). 4) Kuidas avaldus juugendstiil kujutavas kunstis? Kujutatavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotuma seina pinnale. Pildil kujutatud figuurid muutusid siluettideks ning nende kontuurid said rütmilise lineaarse ornamendi osaks. Värvid on ebatavalised ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid vorme. Juugendliku vormi üheks omapäraseks variandiks oli süntetism. Nii hakati nimetama maalimisviisi, kus peaaegu ilma ruumikujutuseta piltidel eraldati puhaste värvidega kaetud pinnaosad tumedate kontuuridega. Süntetism toetus arhailisele või Euroopa-välisele monumentaalkunsti eeskujudele.
aluseks on vormi tulenemine funktsioonist ja materjali omadustest, võib neile rajada nii ehitiste kui esemete esteetilise mõju. Nõnda muutus hiline juugendstiil 20.saj. tööstuskunsti alguseks ja 1920. aastail tärganud funktsionalismi eelastmeks. Kujutav kunst- Looduse jäljendamise allutamine dekoratiivse terviku loomisele. Pildid ja kujud pidi seostuma sisekujundusega, pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotuma seina pinnale. Pildid kujutatud figuurid muutusid siluettideks ning nende kontuurid said rütmilise lineaarse ornamendi osaks. Värvid on ebatavlised ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. Juugendliku vormi üheks omapäraseks variandiks on süntetism. Nii hakati nimetama maailimisviisi, kus peaagu ilma ruumikujutuseta piltidel eraldati puhaste värvidega kaetud pinnaosad tumedate kontuuridega. Juugendlik ornamentaalsus oli äärmuslikult ilutsev. Juugendlikku lineaarsust ja
Uusi tehnilisi võimalusi kasutati esialgu tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Nüüd leiti, et ilu aluseks on vormi tulenemine funktsioonist ja materjali omadustest ja nii võib neile rajada nii ehitiste kui esemete esteetilise mõju. Peter Behrens: AEG turbiinitehas. Nõnda muutus hiline juugendstiil 20. saj tööstuskunsti alguseks ja funktsionalismi eelastmeks. Kujutavas kunstis oli oluline dekoratiivse terviku loomine. Pildil kujutatud figuurid muutusid siluettideks, värvid on ebatavalised ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. Juugendliku vormi üheks variandiks on süntetism: maailmisviis, kus peaaegu ilma ruumikujutuseta piltidel eraldati puhaste värvidega kaetud pinnaosad tumedate kontuuridega. Paljud 19. ja 20. saj vahetuse kunstnikud olid sisult sümbolistid ja vormilt juugendstiili esindajad, nt Toorop ja Hodler. Juugendlik ornamentaalsus oli äärmuslikult ilutsev, aga
annaabi.ee 
