märkidega. Kiri on nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud, kirjutatud või trükitud) või teisiti tajutavate (kombitavale pimedate kiri) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks. Kirjasüsteemide liigid: 1) foneetiline kirjaviis = foneemile vastab täht(nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi), 2)logograafiline (märk ja sõna, nt hiina). Silpi tähistatava märgiga kirjad e silpkirjad (nt korea, etioopia, brahmsi). Jaapani kiri on nende kirjasüsteemide kooskasutus (kanji hiina märkide laen; hiraganat kasutatakse grammatiliste üksuste kirjutamiseks) ja katakanat selliste võõrsõnade kirjapanemiseks, millele kanji märke pole. Mõlemad on silpkirjad. Jaapani keeles kasutatakse mõnee lühendite kirjapanekuks ka ladina tähti. Inkade kipud e sõlmkiri on küll kiri, kuid ei koosne graafilistest sümbolitest.
Lühikese-pika häälikute vastandus jt. Erinev foneemide hulk, nt. Vokaalid: eestik. 9; soome8; itaalia7; poola6; tsehhi5; Kiri on nähtavate või teisiti tajutavate märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks. Kirjasüsteemide liigid: -foneetiline kirjaviis- foneemile vastab täht nt. Eesti inglise kreeka ladina slaavi, -logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri(märk ja sõna nt. Hiina) Silpi tähistava märgiga kirjad ehk silpkirjad, nt. Korea, etioopia, brahmsi AGA nt. Jaapani kiri= nende süsteemide kooskasutus; kanji-hiina märkide laen;hiragana- kasut. Gram. Üksuste kirjutamiseks) ja katakana (selliste võõrsõnade kirjapanekuks, mille kanji märke ei ole) on silpkirjad. Jaapani keeles kasut mõnede lühendite kirjapanekuks ka ladina tähti. Kirja algus *arvatakse et kiri sündis sõltumatult Lähis-ida sumeritel u 5000 a. Tagasi ja maiadel Ameerikas u 2000 a. Tagasi.
sõnu hakati kujutama samade märkidega. Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks. Kujunemislugu: piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri -> häälikkiri Kirjasüsteemide liigid:- foneetiline kirjaviis (tähestik) = foneemile vastab täht, nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja standardaraabia) - logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri (märk ja sõna, nt hiina; logos kreeka k `sõna') .Silpi tähistava märgiga kirjad e silpkirjad, nt etioopia, brahmsi AGA!! nt jaapani kiri = nende süsteemide kooskasutus: (kanji hiina märkide laen; hiragana (kasutatakse grammatiliste üksuste kirjutamiseks) ja katakana (selliste võõrsõnade kirjapanekuks, millele kanji märke ei ole) on silpkirjad. Jaapani keeles kasutatakse mõnede lühendite kirjapanekuks ka ladina tähti. Ruunikiri ehk ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr väidetavalt ladina tähestiku eeskujul.
teisiti tajutavate (nt kombitavate, vrd pimedate kiri) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks. EE, 4. kd Kirjasüsteemide liigid: - foneetiline kirjaviis (tähestik) = foneemile vastab täht, nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja standardaraabia) - logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri (märk ja sõna, nt hiina; logos kreeka k `sõna') Silpi tähistava märgiga kirjad e silpkirjad, nt etioopia, brahmsi AGA nt jaapani kiri = nende süsteemide kooskasutus: (kanji hiina märkide laen; hiragana (kasutatakse grammatiliste üksuste kirjutamiseks) ja katakana (selliste võõrsõnade kirjapanekuks, millele kanji märke ei ole) on silpkirjad. Jaapani keeles kasutatakse mõnede lühendite kirjapanekuks ka ladina tähti. Kirja algus Lähis-Idas sumeritel (u 5000 aastat tagasi) ja maiadel Ameerikas (u 2000 aastat tagasi)
tajutavate (nt kombitavate, vrd pimedate kiri) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks. EE, 4. kd Kirjasüsteemide liigid: - foneetiline kirjaviis (tähestik) = foneemile vastab täht, nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja standardaraabia) - logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri (märk ja sõna, nt hiina; logos kreeka k `sõna') Sõnale vastab üks märk. Silpi tähistava märgiga kirjad e silpkirjad, nt etioopia(logigraafiline krii), brahmsi AGA nt jaapani kiri = nende süsteemide kooskasutus: (kanji hiina märkide laen; hiragana (kasutatakse grammatiliste üksuste kirjutamiseks) ja katakana (selliste võõrsõnade kirjapanekuks, millele kanji märke ei ole) on silpkirjad. Jaapani keeles kasutatakse mõnede lühendite kirjapanekuks ka ladina tähti. Kirja algus Arvatakse, et kiri sündis sõltumatult Lähis-Idas sumeritel (u 5000 aastat tagasi) ja maiadel
Kiri ei pruugi ajaloolistel põhjustel keele struktuuriga üldse seotud olla. Diaglossia araabia keel (eelmises konsps) Kirjasüsteemide liigid: foneetiline kirjaviis (tähestik) = foneemile vastab täht, nt eesti, inglise, kreeka, ladina, slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja standardaraabia) logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri (märk ja sõna, nt hiina; logos kreeka k `sõna') Silpi tähistava märgiga kirjad e silpkirjad, nt etioopia, brahmsi AGA nt jaapani kiri = nende süsteemide kooskasutus: (kanji hiina märkide laen; hiragana (kasutatakse grammatiliste üksuste kirjutamiseks) ja katakana (selliste võõrsõnade kirjapanekuks, millele kanji märke ei ole) on silpkirjad. Jaapani keeles kasutatakse mõnede lühendite kirjapanekuks ka ladina tähti. Kirja algus LähisIdas sumeritel (u 5000 aastat tagasi) ja maiadel Ameerikas (u 2000 aastat tagasi)
Piirialadel nimetatakse toponüümi (kohanimesid) erinevalt. Meile on üldmõistetav ladina tähestik, mida suur osa maailmast ei kasuta. Seega paljud kohanimed mugandatakse häälduse järgi ladina tähestikuliseks. Kohanimede käänamisel võib kaduda kohanime algne tähendus. Diakriitikud-tähe peale, alla, sisse, kõrvale pandud või alustähest läbi tõmmatud lisamärk, mis muudab alustähe tähendust. Kirjasüsteemid- tähtkirjad (ameerika, lääne-euroopa), täht-silpkirjad ( india ja kaguaasia), silpkirjad (jaapan, etioopa) Nime staatus- ühel objektil võib olla mitu nime, mis võivad erinevda keelelisuse ja staatuse poolest. Kui lisada veel ajalooline mõõde on segiminekud sagedased. Nt 1) rööpnimed noarootsi ps-l; 2) üks ametlik ja teine mitteametlik (ingerimaa) Ingerimaal on ametlikud venekeelsed kohanimed, aga lisaks on ka mitteametlikud välja toodud.; 3) kaks mitteametlikku nime (tihti loodusobjektidel, nt Peipsi järvel); 4) kaks
keeled(läänesemiidikeeled).Egiptlased nimetasid meresõidu laevu Byblose laevadeks. Kultuuride põimumis koht , kaks suurt kultuuri , mesopotaamia kiilkirja kultuur ja egiptuse hieroglüügkirja kultuur lõunapool, keerukad kirjasüsteemid. Hakati otsima lihtsamaid kirjaviise,linnade kaubanduse programeeritud mängis siin rolli aga teiselt pool võrrelda kirjasüsteeme,nende arengu tulemusena II at lõpuks kujunes välja kaks paraleelse arengu tulemusel , tekkinud pool tähestikkirja.pool silpkirjad, või konsonant, reeglina tähendas ka järgnevat vokaali, põhjapoole kui Ugariti tähestik, kujunes välja selgelt kiilkirjast tuletatud tähestik 31 märgiline, need kirjutati savitahvlitele, pulgakestega , visuaalselt näeb välja nagu kiilkiri.Kirja kasutasid Ugariti kuningad, arhiivraamatukogu, riiki puudutavad tekstid, raamatukogust ka leitud Kaanoni varasemat mütoloogiat puudutavad tekstid, katkendlikud- Kaani tsükkel- suur taevajumal Baal,, jumalate
annaabi.ee 
