Silmviburlane 8 klass 1 · Silmviburlased on väikesed, umbes 0,05 mm pikkused algloomad. · Elavad lompides ja tiikides, kus on kõdunevaid lehti. · Silmviburlase nimi iseloomustab teda hästi, sest tal on liikumiseks keha esimeses osas pikk ja niitjas jätke vibur ning selle läheduses valgustundlik punane silmtäpp. 2 Silmviburlase ehitus. 3 · Silmtäpi abil tajub silmviburlane valgust, mille poole ta ujub. · Ujumiseks kasutab viburit, ujumist
Tsütoplasma on pidevas liikumises. Kui see valgub kehapinna mingisse punkti, siis tekib selles kohas väljasopistus- kulend. Kulendid on amööbil vajalikud ka toidupalade haaramiseks ning kehasse suunamiseks. Toituks on talle bakterid, teiste ainuraksed ja üherakulised vetikad. Toitekublikus toimub seedimine. Hingamiseks kasutab amööb vees lahustunud hapnikku. Mis tungib läbi rakukesta kehasse. Tuiekubliku abil eritab amööb kahjulikud ained. Amööb paljuneb pooldudes. Silmviburlane . Silmviburlased on väikesed, umbes 0,05 mm. Pikkused algloomad. Nad elavad lompides ja tiikides, kus on kõdunevaid lehti. Silmtäpi abil tajub silmviburlane valgust, mille poole ta ujub. Viburit keerutades ta kruvib ennast vees edasi. Erinevalt amööbist on silmviburlasel kest, milletõttu saab ta kehakuju vähe muuta. Rohelise värvuse annavad silmviburlasele tsütoplasmas olevad kloroplastid. Silmviburlane toitub valgusekäes nagu taim, pimeduses aga nagu loom
miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm http://www.biomatefus.matefus.eu/amoobpilt.jpg Kuidas algloomad toituvad ja hingavad? Ainevahetus toimub tsütoplasma tihenenud väliskihi kaudu Totuvad: bakteritest, üherakulistest vetikatest, mikroskoopilistest seentest ja teistest algloomadest Ainult kingloomadel on eriline suuava kuhu toit juhitakse Silmviburlased on võimelised fotosünteesima, seda ainult valges, pimedas toituvad nemadki teistest organismidest Higavad kogu keha pinnaga vees Kuidas algloomad liiguvad? Algloomad on enamasti liikumisvõimelised Amööb liigub oma keha kuju muutes Silmviburlane vibureid kasutades Kingloom liigub ripsmetega Rakkudes parasiteerivad loomad ei liigu Kuidas algloomad paljunevad ja elavad üle ebasoodsad ajad? Algloomad ei sure elukeskkonna
või põhjustab nende hukkumist. Algloomad jagunevad kolmeks: Amööb Amööb on väike (0.2-0.5 mm) palja silmaga vaevalt märgatav ainurakne algloom, mis on värvusetu ja meenutab sültjat, pidevalt kuju muutvat tombukest. Harilik Amööb elab mageveekogudes sealhulgas ka väikestes tiikides ja mudase põhjaga kraavides. Ta muudab pidevalt kuju tänu kulenditele. Silmvibrulane Silmviburlased on väikesed (u 0.05 mm) pikkused algloomad, kes elavad lomides ja tiikides, kus on kõdunevaid lehti. Tal on püsiva kujuga piklik keha, mille eesotsas on liikumiseks Vibur ning selle läheduses valgustundlik punane Silmtäpp.Silmtäpp tajub valgust ja liigub sinna kus on valgem. Ujumist soodustab Vibur ja tahapoole ahenev kehakuju. Kloroplastid aitavad Fotosünteesida. Kingloom Elab samasugustes veekogudes kui amööb ja roheline silmviburlane. Ehituselt on ta, aga neist keerukam.Ta keha
Raku põhitunnus mis eristab neid teistest vetikarühmadest: (x) rist- ja pikivao esinemine; (x) kahe viburi esinemine; () tugeva rakuseina olemasolu; () silmtäpi olemasolu; (x) tselluloosist rakusein Pantser, kui see esineb koosneb: () räniplaatidest; () ränikapslist; () ränisoomustest; (x) tselluloosist plaatidest; () kitiinkestast; () kondenseerunud limakihist; () sporopolleniinist; () pelliikulast Euglenophyta e eugleniidid e silmviburlased Eluvorm, enamasti: (x) monaadid; () kokkoidid; () harunemata niitjad; () hulkraksed; () koloonialised; () amöbioidsed Klorofüll: (x) a; (x) b; () c; () d Levik, enamasti: (x) magevees; () meres; () ookeani keskosades; (x) orgaanikaga reostunud veekogudes; () mullas; () jääl ja lumel Plasmamembraani all olev pelliikula koosneb: () heksagonaalsetest tselluloosist plaatidest; (x) valgulise koostisega helikaalselt paigutunud ribadest; () orgaanilisest ainest soomustest; ()
2) Heterotroofsus ainevahetustüüp, mille korral organism vajab teatud orgaanilisi aineid valmiskujul (vitamiine, asendamatuid amino- ja rasvhappeid). Heterotroofide hulka kuuluvad: Loomad Seened Enamus protiste, enamus baktereid Klorofüllita taimed 3) Miksotroofsus Segaainevahetustüüp, milles kombineeruvad autrotroofsus ja heterotroofsus. Eristatakse ajaline mikrotroofsus (päev/öö). Nt. silmviburlased Ruumiline mikrotroofsus. Nt. putuktoidulised taimed Inimese heterotroofne ainevahetus Toidu seedimine ja toitainete imendumine: o Suu õõs Seal toimub toidu peenestamine, segamine süljega ja neelamiseks vajalike toidupalade formeerimine. Suuõõnes algab tärklise seedumine ja seda teostab ensüüm amülaas o Neel ja söögitoru mõlemal on toitu edasijuhtiv funktsioon. Toit viibib seal lühiajaliselt. Olulist seedumist ei toimu
Selleks, et rasketes keskkonnatingimustes ellu jääda. Ülesanne 4. 4.1. Loe tekst läbi ja vasta küsimustele. Risto võttis tiigist vett ja valas Petri tassi ning vaatas binokulaariga selles algloomi. Kogu Petri tassis liikus rohkesti kingloomi ja rohelisi silmviburlasi. Ta kattis pool tassi fooliumiga ning jättis selle aknalauale. Kümne minuti pärast ta eemaldas fooliumi ja uuris algloomade paiknemist uuesti. Nüüd oli see teistsugune kui enne. 4.2. Kirjelda, kuidas paiknesid silmviburlased pärast fooliumi eemaldamist. 4.3. Kirjelda, kuidas paiknesid kingloomad pärast fooliumi eemaldamist. 4.4. Seleta nende algloomade käitumist. --- 29 Ülesanne 5. Algloomade hulgas on palju haigustekitajaid. Leia sobivad paarid haigustekitajate (a- e) ja iseloomustavate tunnuste (1-5) vahel. Haigustekitajad: a) Lamblia, a b) Toksoplasma, 1 c) Trihhomoonas, c d) Malaaria plasmoodium, e) Düsenteeria-amööb. c Tunnused: 1. Hävitab punaseid vererakke, kaasnevad palavikuhood. 2
Kui sellised viburloomad tajuvad valgust, ujuvad nad selle poole. Enamik ainurakseid pole aga võimelised fotosünteesiks ja toituvad teistest elusolenditest - bakteritest ja ainuraksetest. Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks. Ainuraksed on näiteks amööbid, silmviburlased, hulkraksed on taimed, loomad. 2. Epiteelkude katab keha või elundi välispinda, vooderdab kehaoosi seestpoolt või moodustab näärmeid. Epiteelkude koosneb peaaegu ainult rakkudest, rakkudevahelist ainet on minimaalselt. Epiteelrakkude kiht on ühendatud selle all oleva sidekoega basaalmembraani abil. Epiteelkoele on iseloomulik kiire regeneratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel. Marrasknahk, limanahk, näärmekoed.
seentest või teistest algloomadest. Näiteks nad sopistuvad ümber toidupala ja ,,neelavad" selle (amööbid). Vaid osal, näiteks kingloomadel, on eriline ava, nn rakusuu, mille juurde nad ripsmeid liigutades toidupala juhivad. Kui toit on jõudnud algloomarakku, moodustub selle ümber membraan ning sellises vakuoolis toit seeditakse. Seedumata toidujäänused ja liigne vesi koguneb teistesse vakuoolidesse, millest need ümbritsevasse keskkonda väljutatakse. Vähesed algloomad, näiteks silmviburlased, on võimelised fotosünteesima. Selleks vajavad nad valgust. Pimedas toituvad nemadki nagu loomad valmis orgaanilistest ainetest: need imenduvad vees lahustunult läbi keha pinna rakku. Algloomad hingavad kogu keha pinnaga vees lahustunud hapnikku. Osa algloomi saab aga edukalt elada ka ilma hapnikuta. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Amööbi ehitus. Selgitus: Joonisel on esitatud järgmised osad: a) Tuum; b) Rakku ümbritseb tihenenud tsütoplasma kiht;
(foto- ja kemosünteesivad bakterid ja osa protiste (vetikad)). II. heterotroofsus. Ainevahetustüüp, mille puhul teatud orgaanilisi ühendeid (asendamatuid amino ja rasvhappeid, vitamiine) vajab organism valmis kujul, kuid ülejäänuid sünteesib ise lähteainetest. Nt: klorofüllita taimed (seenlill), loomad, seened, suurem osa baktereid, suurem osa protiste. III. miksotroofsus. Sega ainevahetustüüp, kus kombineeruvad auto ja heterotroofsus, kas a.) ajaliselt (ööpäevases rütmis- silmviburlased) või b.) ruumiliselt (putuktoiduliste taimede need osad, mis samaaegselt fotosünteesivad ja püüavad saaki. Nt: alpivõipätakas, huulhein. Ainevahetuse teine jaotus: kaks vastastikust protsessi: assimilatsioon (süntees) ja dissimilatsioon (lõhustumine). Assimilatsiooni jaoks on vaja: lähteühendeid, ensüüme ja energiat Dissimilatsiooni jaoks on vaja: lähteühendid, ensüümid, vähestes kogustes energiat on vaja protsessi käivitamiseks
annaabi.ee 
