isiku täiuslikult ära paigutada. Kõrgrenessanssi skulptuuriski oli tähtsal kohal Michelangelo. Skulptuuri loomisel ei teinud ta ühtegi mõõtmist ega märget vaid raius loomulikust inteligensist marmorrahnust inimese kuju välja. Peamised maad, kus renessanss levis, olid Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal. Prantsusmaal aga arenesid kõige silmapaistvamalt skulptuur ja arhitektuur, Saksamaal seevastu graafika ja trükikunst. Saksamaa on peale Itaalia ainus maa, kus võib rääkida kõrgrenessansist kui omaette etapist. See vältas ainult 16. sajandi paar esimest aastakümmet, kuid oli siiski hiilgav lõik saksa kunsti ajaloos. Eriti õitsele puhkes graafika.
RENESSANSS EUROOPA TEISTES MAADES (1500-1630) Peamised maad, kus renessanss levis, olid Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal. Prantsusmaal aga arenesid kõige silmapaistvamalt skulptuur ja arhitektuur, Saksamaal seevastu graafika ja trükikunst (ren.ajastul trükiti ka esimesed mängukaardid) Eriti õitsele puhkes graafika. Kõigi aegade suuremaid saksa kunstnikke on Albrecht Dürer (1471--1528). Tuntud rohkem graafikuna. Graafika tekkimise eelduseks oli olnud paberi kasutuselevõtt Euroopas. Sel ajal harrastati puu- ja vasegravüüri, kus pilt trükitakse sissegraveeritud joonistusega puu- või vaskplaadilt
Välimuses tõi Saar paganliku tegelase esile ainult ühe liigutusega, nimelt sättis näitleja oma juuksesalgu keset otsaesist ning sellest piisas, et luua karm ja hirmuäratav väljanägemine. Ainukese naisena laval tõi Katariina Ratasepp esile need üksikud kohad, kus oli vaja just feministlikku õrnust. Näiteks Oriendi kaunitari kehastades suutis Ratasepp tekitada enda keha sujuvate liigutustega sobiva terviku. Ka Meelis Põdersoo mängis enda rolle väga hästi välja. Kõige silmapaistvamalt ilmselt kohta, kus ta kujutas Margareta ema. Põdersoo küürus hoiak ning värisevad käed edastasid lihtsalt ja selgelt vana naise karakterit. Näitlejate töö laval sobis ideaalselt kokku lavastuse kunstilise poolega. Pildil ei olnud midagi üleliigset ning mõtteid anti edasi võimalikult minimaalsete vahenditega. Näiteks pulkade hõõrumisel vastu riiet tekitati tuult või tuisku meenutav heli ning mõõgavõitluse käigus kasutati
Tiziani hilisemate tööde pintslitehnika on järjest vabam ja liikuvam ning kergem, kaovad kontuurid ja detailid, värvimaali hakkab asendama toonmaal. Teistest Veneetsia maalijatest on tähtsamad Jacopo Tintoretto (1518-1594) ja PaoloVeronese (1528-1588). Tizian-Tüdruk puuviljadega Renessanss teistes Euroopa maades Peamised maad, kus renessanss levis, olid Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal. Prantsusmaal aga arenesid kõige silmapaistvamalt skulptuur ja arhitektuur, Saksamaal seevastu graafika ja trükikunst. Saksamaa on peale Itaalia ainus maa, kus võib rääkida kõrgrenessansist kui omaette etapist. See vältas ainult 16. sajandi paar esimest aastakümmet, kuid oli siiski hiilgav lõik saksa kunsti ajaloos. Eriti õitsele puhkes graafika. Dürer (1471-1528) on loonud nii õlimaale ("Neli apostlit"), joonistusi ja akvarelle, kuid tema vase- ja puulõiked kuuluvad graafikakunsti tippsaavutuste hulka
Kindlasti väga suur pluss ongi see, et palju rõhku pandi haridusele, millega taheti ja tegeleti ka siis edasi, kui tegelikult juba Rootsi aeg läbi oli. Kuid kahjuks mina siiski ei arva, et see Rootsi aeg nii hea aeg oleks olnud, et seda nii nostalgiliselt meenutada. Pluss poole pealt on küll tugevaid külgi ja häid argumente, kuid mitmed miinused on minu silmis veel halvemad ja on rohkem üle. Ma ei arva, et see aeg oleks olnud kuidagi erakordselt või silmapaistvamalt parem kui mõni muu, et seda aega tuleks tõsta kohe tunduvalt kõrgemale kui teisi perioode. Seega mina isiklikult ei nõustu kogu oma arutluse ja plusside-miinuste välja toomise juures sellega, et see Rootsi aeg oleks niivõrd hea olnud. Kasutatud kirjandus: 1. A. Kasekamp (2010) Balti riikide ajalugu. Tallinn: Varrak. 62-84 2. J.Libe, A.Oinas, H.Sepp, J.Vasar (1997) Eesti rahva ajalugu 4: Poola ja Rootsi aeg, Põhjasõda. Tallinn 3. E.Küng (2013) Eesti ajalugu III
toimus 1777. aastal Eszterházas krahv Esterházy ja krahvinna Weissenwolfi abiellumise puhul. Kuul maandunud utoopilist ühiskonda kujutava ooperi aluseks on Goldoni libreto, mida on samanimelise ooperi kirjutamisel kasutanud ka mitmed teised heliloojad. Kui libreto varasemad versioonid mõistavad hukka kuuloos kujutatud sotsiaalse ja poliitilise korra ohtliku pahupidisuse, siis Haydni versioonis etendatakse lugu positiivses valguses. Kõige silmapaistvamalt väljendub see uues finaalis, mis toetab otsekui Ameerika revolutsiooni peamisi ideid: võrdsus, vabadus ja püüdlus jõukuse ja õnne poole. Peale selle peegeldub Haydni partituuris suund tonaalse tõsiduse kadumise poole. 18. sajandi lõpus aset leidnud klassikalise kuu-utoopia taassünni ajel loodud teostes võib tihti märgata otseseid viiteid Ameerikale, näiteks Piccinni ooperis Il regno della luna (Kuu valitseja), samuti ulmekirjanduses ning populaarteaduses. Koos Euroopasse jõudnud
püüdes endale ja tervele maailmale pidevalt midagi tõestada; nad lähevad võidukalt ,,üle laipade", saavutamaks oma eesmärki. Paistab, et rollimudel õrnast, pidevalt kaitset vajavast ja ärimaailma jaoks mittesobivast olendist hakkab ümber saama. Samas on kindlasti rohkelt ka vastandlikke naistüüpe, kelles on säilinud ürgnaiselikud omadused ja seega ka soov seda rolli täita. Seda, miks naised ärimaailmas üha enam ja üha silmapaistvamalt osalevad, põhjendaksin sellega, et nad leiavad ennast ajaloos sellisel hetkel, kus neil on selleks rohkem võimalusi, seadusandlikku vabadust ja ühiskondlikku tolerantsi kui kunagi varem. Arvan, et üldse on palju inimesi, kellele muutused ei meeldi ja see on kindlasti märgatav muutus inimühiskonnas, kui suur osa endiselt vaid tasuta tööd (kodutööd, lastekasvatamine jne) teinud ühiskonna liikmeid hakkavad osalema rahaga tasustataval tööturul. Tahame või mitte, raha on oluline
hakkab asendama toonmaal. Teistest Veneetsia maalijatest on tähtsamad Jacopo Tintoretto (1518-1594) ja PaoloVeronese (1528-1588). Powerpoint'i fail kõrgrenessansi maalikunstist RENESSANSS EUROOPA TEISTES MAADES (1500-1630) Peamised maad, kus renessanss levis, olid Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. Madalmaade kunstis oli väljapaistvaid saavutusi maali alal. Prantsusmaal aga arenesid kõige silmapaistvamalt skulptuur ja arhitektuur, Saksamaal seevastu graafika ja trükikunst. Saksamaa on peale Itaalia ainus maa, kus võib rääkida kõrgrenessansist kui omaette etapist. See vältas ainult 16. sajandi paar esimest aastakümmet, kuid oli siiski hiilgav lõik saksa kunsti ajaloos. Eriti õitsele puhkes graafika. Dürer (1471-1528) on loonud nii õlimaale ("Neli apostlit"), joonistusi ja akvarelle, kuid tema vase- ja puulõiked kuuluvad graafikakunsti tippsaavutuste hulka
raamatusse. See sisaldas süstemaatiliselt ja võimalikult vastuolude vabalt kehtivat kanoonilist õigust, kusjuures töö käigus redigeeriti tunduvalt mõningaid varasemaid dekretaale. Seaduse promulgeerimisbulla Sacrosanctae sisaldas modernse seadusandlusteooria olulisi elemente. Kogumik kuulutati välja 3. märtsil 1298.a. Liber Sextus Decretalium nime all ning sai ajaloos tuntuks kui Liber sextus. Allika kõige olulisem kaasaegne kommentaar pärineb 14. sajandi ühelt silmapaistvamalt kanonistilt Johannes Andreae'lt. 4.3. Clementinae Bonifacius III järeltulija paavst Clemens V (1305-1314) korraldusel valmistati ette uut õiguskogumikku, kuid see ilmus alles paavst Johannes XXII ajal 1317.a. Kogumik sisaldas peamiselt Clemens V dekretaale ja Vienne'i kirikukogu (1311/1312) otsuseid ning on tuntuks saanud nime all Clementinae. Clementinae oli viimaseid kanoonilise õiguse ametlikke allikaid keskajal, sest edaspidi hoidus
annaabi.ee 
