Üleöö muutus nende silmatorkavalt elegantne ja kaheldamatult naiselik, varasemast küll pisut kõhnem figuur suurte pärani silmade ja vormitute jäsemetega kiitsaka ja pikakoivalise tüdruku omaks. Kuuekümnendate ideaaliks olid tohutu suured värvitud silmad, kahvatu nahk ja suured heledad pruntis huuled. Eriti soositi valeripsmete ja põnevalt helendavate kahvatute värvide kasutamist. Valik oli lõputu – alates pigmustast laineriga töödeldud silmakoopast kuni suurte nukusilmadeni ning hele-helepruunist huulepulgast aprikoosiroosade varjunditeni. Ripsmetušš oli algul suur uudis. Mustale värvile hakkasid lisanduma erinevad värvid. Siis hakati tutvustama ripsmepikendajaid, ja lõpuks, umbes aastal 1964 ilmusid valeripsmed. Tõeline murrang moes oli mini. Kümnendi edenedes asendasid minit ja sadomasohhistlikke saapaid alt laienevad püksid. Kuna moes oli miniseelik, läks moodi ka jalgade meik
..);2. naha mustri ära tundmine; 3.näo termogramm: kasutatakse infrapuna kaameraid, et märgistada näo temperatuuri; 4.naeratus: äratundmisel näo kuju muutub naeratades. Kuid probleeme tekitab hoopis isiku tuvastamise meetod. Tuvastusseadme probleemide hulka kuuluvad aga inimeste vananemine, meik- upi kasutamine, prillide kandmine jne. Kuid samas on olemas ka mitmeid meetodeid, mille järgi isikuid identifitseerida näo kujujärgi ja mis kunagi ei muutu, nendeks on :1.ülemine osa silmakoopast;2. ala, mis ümbritseb põseluud;3. suu küljed;4. silmade vaheline distants.Näo tuvastamine:Tugevused: Suured olemas olevad andmebaasid. Võib tegutseda ilma kasutaja nõusolekuta.Ainuke tehnoloogia, mis on võimeline identifitseerima isikut kaugustest.Piirangud: Füsioloogiliselt muutuvad tunnused vähendavad sobivuse täpsust. Valgustus jakaamera vaatenurk vähendavad sobivuse täpsust. 7.slaid pildid 8.slaid käekuju
lühike Bob lõikus. Päevasel ajal olid otsad üles- või allapoole koolutatud. Pidulike ürituste puhul oli õhtusoenguks kõrged tupeeritud juuksed, tukk ümar või sirge. Hakati kandma valejuukseid ja parukaid ning kasutama silmatorkavaid juuksevärve. (http://iluguru.wordpress.com/category/moeajalugu/1960-1970-mood-ja-soengud/) 1.7. Kosmeetika Ideaaliks olid hästi suured ning värvitud silmad, kahvatu nahk ning heledad huuled. Silmameik võis olla pigimustast silmakoopast kuni suurte nukusilmadeni ulatuv. Sündis ripsmetuss, mille tavapärasele mustale värvile lisandus erinevaid toone. 1964, aastal ilmusid ripsmepikendused ja kunstripsmed. Meik muutus aina julgemaks ning miniseeliku sünniga kasutati seda ka jalgadel. Moeikoon Twiggy saavutas oma ülisuured silmad kolme paari kunstripsmete, nahale joonistatud nukuripsmete ning huultele vaid aluskreemi lisades. (http://www.acsu.buffalo.edu/~mwaltos/lis506/project/1960s/fashion.html) 2
kepikestes asuva valgustundliku pigmendi keemilise struktuuri muutumine valguse kujul). Valguslaine teekond nägemissüsteemis- sarvkest-silmaava-lääts-klaaskeha-võrkkest Närviimpulsid nägemisretseptoreist suunduvad · bipolaarsetesse rakkudesse, · sealt edasi ganglionirakkudesse, kusjuures viimaste aksonid moodustavad nägemisnärvi, · mis väljub silmast pimetähni kaudu, foveast nina poolt, · väljub silmakoopast · ning suundub aju poole läbi nägemis- ehk optilise ristmiku. Valguskiirte murdumise tõttu läätses avastame pimetähni fiksatsioonipunktist lateraalsemal (vasakul silmal fiksatsioonipunktist vasemal ja paremal silmal sellest paremal) pool. Nägemisristmik jaotab silmadest saabuva informatsiooni (nägemisvälja) vasakuks ja paremaks pooleks ning saadab vasaku poole info parema ajupoolkera kuklasagarasse ja
Kõvakest+sarvkest (fibrookest) Sarvkest Võrkkest Eeskamber (eesmine uveiit) Klaaskeha (tagumine uveiit) 1. Visuaalne väli 3. Signaali transduktsioon retseptorrakkudel 4. Närviimpulsid nägemisretseptoreist suunduvad bipolaarsetesse amakriinrakkudesse, 5. sealt edasi ganglionirakkudesse, kusjuures viimaste aksonid moodustavad nägemisnärvi, mis väljub silmast pimetähni kaudu, foveast nina poolt, 6. väljub silmakoopast 7. ning suundub aju poole läbi nägemis- ehk optilise ristmiku. Opt.kiasm on ala, kus pooled opt.närvi kiud ristuvad vastaspoolele. Valguskiirte murdumise tõttu läätses avastame pimetähni fiksatsioonipunktist lateraalsemal (vasakul silmal fiksatsioonipunktist vasemal ja paremal silmal sellest paremal) pool. 8. Optilisest ristmikust läbivad need kiud lateraalse põlvikkeha, mis on üks taalamuse tuumadest. 9
kergesti parasiidi lõppperemeeste, kalatoiduliste lindude saagiks, kelle organismis arenevad metatserkaaridest imiussid. Täiskasvanud parasiit erineb suurel määral metatserkaarist nii kujult kui ka sisemiselt ehituselt. Ta on 0,81,0 cm suuru ne. Tiigikaladest esineb diplostomoosi kõige sagedamini forellidel ja siigadel. Haigus ilmneb suvel. Pikkamööda hakkab silmalääts muutuma valgeks ja läbipaistmatuks. Silmamuna suureneb ja pundub silmakoopast välja. Väikese arvu metatserkaaride esinemisel silmades patoloogilisi muutusi ei täheldata. Migreerivad vastsed võivad vigastada aju veresooni ja olla samuti kalade lõppemise põhjuseks. Katseliselt on leitud, et umbes 20 metatserkaari vikerforelli ühes silmas kahjustab oluliselt ka nägemist. Kui metatserkaare on ühes silmas üle 25 isendi, jäävad vikerforellid kasvus kängu ja kaotavad nägemise. 3) Kalade mürgistus fosfororgaaniliste pestitsiididega
moondudes seal järelhändlaseks ehk metatserkaariks. Erinevalt teistest imiussidest, Diplostomum´i metatserkaar ei ümmistu, vaid jääb kogu elu vältel liikuvaks. (lisa 7) Silmaläätses viibimisega takistavad vastsed valguse tungimist silma sisekambrisse. Metatserkaaride kestval parasiteerimisel hakkab silma ladestuma lubi, silmalääts muutub järjest tuhmimaks ja omandab piimja värvuse. Seejuures suureneb silm môôtmetelt ja sopistub silmakoopast välja. Kala jääb pimedaks. 29 Peamiselt kahjustab see karpkalalasi noorimais vanusejärkudes. Metatserkaar elab kala silmas vähemalt 8 kuud. Kôige sagedamini jäävad katarakti pôdevad kalad môlemast silmast pimedaks. Pime kala ei suuda normaalselt toituda, jääb nôrgaks, ujub veepinnale, heidab end külili ning langeb kergesti kajakate ja teiste kalatoiduliste lindude saagiks.
lindude saagiks, kelle organismis arenevad metatserkaaridest imiussid. Täiskasvanud parasiit erineb suurel määral metatserkaarist nii kujult kui ka sisemiselt ehituselt. Ta on 0,81,0 cm suuru ne. Tiigikaladest esineb diplostomoosi kõige sagedamini forellidel ja siigadel. Haigus ilmneb suvel. Pikkamööda hakkab silmalääts muutuma valgeks ja läbipaistmatuks. Silmamuna suureneb ja pundub silmakoopast välja. Väikese arvu metatserkaaride esinemisel silmades patoloogilisi muutusi ei täheldata. Migreerivad vastsed võivad vigastada aju veresooni ja olla samuti kalade lõppemise põhjuseks. Katseliselt on leitud, et umbes 20 metatserkaari vikerforelli ühes silmas kahjustab oluliselt ka nägemist. Kui metatserkaare on ühes silmas üle 25 isendi, jäävad vikerforellid kasvus kängu ja kaotavad nägemise. · Tserkarioosne diplostomoos
Perifeerne nägemine realiseerub kepikeste kaudu ja siin on tegemist akromaatilise (must- valge ehk tinglikult öise) tundlikkuse ning madala nägemisteravusega. Nägemissüsteemi funktsionaalne struktuur Närviimpulsid nägemisretseptoreist suunduvad bipolaarsetesse rakkudesse, sealt edasi ganglionirakkudesse, kusjuures viimaste aksonid moodustavad nägemisnärvi, mis väljub silmast pimetähni kaudu, foveast nina poolt, väljub silmakoopast ning suundub aju poole läbi nägemis- ehk optilise ristmiku. Valguskiirte murdumise tõttu läätses avastame pimetähni fiksatsioonipunktist © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 22 lateraalsemal (vasakul silmal fiksatsioonipunktist vasemal ja paremal silmal sellest paremal pool).
annaabi.ee 
