Peakoonus paikneb hiidkraatris, mis tekkis 79. a. purskel. Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan. Vulkaani ehitus: Vulkaan on koonusekujuline kivistunud laavast mägi. Vulkaani keskel on toru ehk lõõr. See on ühenduses magmakoldega, mis asub maakoores. Vulkaani tipus on kraater e kanaliava ja selle kaudu purskab magmakoldest laavat, kuumi gaase, tuhka, auru ja kive. Tavaliselt eelneb vulkaani purskele maavärin. Magmakoldega on ühenduses ka daikid ja sillid. Daikid on tardunud magmat sisaldavad sooned, aga sillid on kihtsooned, mis sisaldavad samuti tardunud magmat. Vulkaani liik: Vesuuv on kihtvulkaan. Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Kihtvulkaani läbilõige Laava levik erinevatel aastatel. Purske tüüp:
Kilpvulkaanid on näiteks Mauna Loa Havai saarel. 3. Vulkaanide ehitus Vulkaan on tavaliselt koonusekujuline või kuplitaoline kivistunud laavast mägi. Vulkaani keskel on toru ehk lõõr. See on ühenduses magmakoldega, mis asub maakoores. Vulkaani tipus on kraater e kanaliava (joonis3) ja selle kaudu purskab magmakoldest laavat, kuumi gaase, tuhka, auru ja kive. Tavaliselt eelneb vulkaani purskele maavärin. Magmakoldega on ühenduses ka daikid ja sillid. Daikid on tardunud magmat sisaldavad sooned, aga sillid on kihtsooned, mis sisaldavad samuti tardunud magmat. 4. Tuntumaid vulkaane Vesuuv on Lõuna-Itaalias Napoli lähedal asuv tegevvulkaan, mille kõrgus on 1277 m. Peakoonus paikneb hiidkraatris, mis tekkis 79. a. purskel. Selle purske tagajärjel mattusid vulkaani jalamil tuha ja laava alla Pompeji, Herculaneumi ja Stabiae linn. Viimane purustav purse oli 1944. Vesuuvi jalamit ja madalamaid nõlvu katavad aiad
....................................................................................... 5 2 1. Sissejuhatus Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Tüüpiline vulkaan on mägi, mille keskel olev toru ehk lõõr on ühenduses magmakoldega maakoores. Tardunud magma sooned daikid ja tardunud magma kihtsooned sillid võivad samuti ulatuda magmakoldeni. Kui rõhk magmakoldes tõuseb, kerkib magma ja tahkete kivimite segu, mida nimetatakse laavaks, lõõris üha kõrgemale ning vulkaan hakkab purskama. Kui laava on väga paks, võib ta lõõris hanguda ning moodustada korgi. Lõõris kasvav surve lööb korgi eest ära , paisates kõrgele õhku kivimürakad mida kutsutakse vulkaanilisteks pommideks. Vedelama laava puhul on pursked rahulikumad. Iga kord, kui vulkaan purskab, moodustab laava tardumisel uue
Etna Etna asub Euroopa kõrgeimal saarel. Sitsiilia,kus asub Etna on valdavalt künklik ja põhja osas mägine. Peale Etna vulkaani leidub seal teisigi kõrgeimaid kohti. Etna Etna pinnamood Ehitus ja liik Vesuuv Vulkaan on koonuse- kujuline kivistunud laavast mägi. Vulkaani keskel on lõõr, mis ühenduses magmakoldega. Magmakoldega on ühenduses daikid ja sillid. Vulkaani ehitus Vesuuv on kihtvulkaan. Ehitus ja liik Etna Purskega kaasnevad laavaplahvatused. Laavaplahvatused paiskavad kraatrist välja hõõguvad ained. Etna on kihtvulkaan. Etna on Alpide lõuna Kiht vulkaani läbilõige poolseim kõrgeim tipp. Purske tüüp ja ajalugu Vesuuv Vesuuv on pliinia tüüpi purse. Purskepilv võib
Vesuuv Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Tüüpiline vulkaan on mägi, mille keskel olev toru ehk lõõr on ühenduses magmakoldega maakoores. Tardunud magma sooned - daikid ja tardunud magma kihtsooned - sillid võivad samuti ulatuda magmakoldeni. Kui rõhk magmakoldes tõuseb, kerkib magma ja tahkete kivimite segu, mida nimetatakse laavaks, lõõris üha kõrgemale ning vulkaan hakkab purskama. Kui laava on väga paks, võib ta lõõris hanguda ning moodustada korgi. Lõõris kasvav surve lööb korgi eest ära, paisates kõrgele õhku kivimürakad mida kutsutakse vulkaanilisteks pommideks. Vedelama laava puhul on pursked rahulikumad. Iga
Ultraaluselised, aluselised, keskmised, happelised. 25. Struktuursetele tekstuursetele tunnustele tuginev magmakivimite klassifikatsioon süva, poolsüva (soon) ja effusiivsed kivimid. Neid iseloomustav terasuurus ja fenokristallide olemasolu. Süvakivimid keskmised, jämedateraline magmakivim, palja silmaga eristatavad faneriitne struktuur, tüüpiline graniit. Poolsüva(soon)kivimid struktuurilt vulkaanilise ja süvakivimi vahepealne tardkivim (daikid, sillid). Effusiivsed kivimid vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim. 26. Magma keemiline koostis, selles sisalduvad peamised keemilised elemendid ning magma klassifitseerimise põhielement (ränidioksiid). Magmade liigitus sõltuvalt ränidioksiidi sisaldusest - ultraaluselised, aluselised, keskmised, happelised magmakivimid. Magmakivimid, keemiline koostis eelkõige O2 ja Si. SiO2 30st 75%ni. Al2O3 20%ni. Fe2O3, FeO, MgO, CaO, Na2O, K2O ei ületa 10%
moodustuma kristallid, mingil hetkel purskub osaliselt kristalliseerunud magma maapinnale ja ülejäänud materjal jahtub kiiresti.Poolsüvakivimeid seloomustab aga eriteraline ehk porfüüsiline struktuur (kivimmassis esinevad suuremad kristallid, mis on magma põhimassist varem kristalliseeruma hakanud ja suuremaks jõudnud kasvada - fenokristallid). Struktuurilt vulkaanilise ja süvakivimi vahepealne tardkivim (daikid, sillid). Effusiivsed kivimid tekivad kui magma paiskub maapinnale ja jahtub seal kiiresti. Moodustuvad väiksed kristallid, tekkivad kivimid on peeneteralised (0,1-2mm). Fenokristallid puuduvad, kuna seal pole nii kaua aega kristallide moodustumiseks. 22. Magma keemiline koostis, selles sisalduvad peamised keemilised elemendid ning magma klassifitseerimise põhielement (ränidioksiid). Magmade liigitus sõltuvalt
tarduvad maapinnale jõudes (obsidiaan, basalt) Intrusiivsed ehk süvakivimid tekivad, kui magma tardub enne maapinnale jõudmist (graniit, gabro) Soonkivim ehk poolsüvakivim tekib, kui magma tardub kivimi lõhes. Batoliit ehk suur intrusiivne keha, mis maakoores kristalliseerub, hõlmab rohkem, kui 100km2 suuruse ala Daik ehk kihilisi kivimeid lõikavatesse lõhedesse tekkinud kivimikehad Sillid ehk kihtidega paralleelselt tekkivad kivimikehad Lakoliit on nagu väike kumera kujuga batoliit Mida kiiremini magma jahtub, seda väiksemad kristallid tekivad (basalt vs graniit) Vulkanismi kasulikkus: o Suureneb vulkaaniliste saarte pindala (Island) o Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljaks, tänu suurele hulgale mineraalaainetele. o Kuld, hõbe, vask ja paljud metallide sulfiidid on maavaradena sadenenud vulkaanilistest
63. Struktuursetele ja tekstuursetele tunnustele tuginev magmakivimite klassifikatsioon süva, poolsüva (soon) ja effusiivsed kivimid. Neid iseloomustav terasuurus ja fenokristallide olemasolu. Apliit ja pegmatiit. Süvakivimid keskmised, jämedateraline magmakivim, palja silmaga eristatavad faneriitne struktuur, tüüpiline graniit. Poolsüva(soon)kivimid struktuurilt vulkaanilise ja süvakivimi vahepealne tardkivim (daikid, sillid). Effusiivsed kivimid vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim. Apliit on peeneteraline soonkivim. Apliidi moodustavad enam-vähem võrdteralised ksenomorfsed mineraaliterad, mille läbimõõt jääb reeglina alla 1 mm. Apliit võib koostiselt olla graniit, granodioriit või ka dioriit, kuid kõige levinumad apliidid on graniitse koostisega, mistõttu mõeldakse ilma täpsustuseta termini "apliit" all just graniitset apliiti.
annaabi.ee 
