koos silindriplokiga ja töödeldakse vastavalt kolvile. Silinder on valmistaud eraldi ja hiljem ühendatakse plokiga Eraldi valmistatud silindreid nimetatakse... HÜLSSIDEKS Märghülss Märghülsil on hülsi välimine pool jahutussärgi osaks, mis puutub pidevalt kokku jahutusvedelikuga. Kuivhülss Kuivhülss asetatakse silindri ülemisse ossa, et see vähendaks silindri kulumist ja ta jahutusvedelikuga kokku ei puutu Kui silindrid valmistatakse eraldi... Sellisel juhul on võimalik silindriploki ja silindri valmistamine erinevatest materjalidest Kui silindriploki valame alumiiniumsulamist ja silindri valmistame malmist selle moodusega saame valmistada mootori hästi kerge Alumiiniumsulamist silindreid aga pole mõtet valmistada, kuna alumiinium on väga pehme ja kuluks koostöös kolviga väga kiiresti. Väntvõll Võll on jõumomenti edasikandev masina detail VÄNTVÕLL ON KUJUVÕLL Väntvõll muudab kolbidelt kepsude kaudu saadava jõu
26. Ahendustoru filtrisse koguneb mustusena seadme sisepindadelt eraldunud osakesi. 27. Ahendustoruga seadmes asub vahepaak alamrõhupoolel aurusti ja kompressori vahel, seetõttu on ta kliimaseadme töötamise ajal külm ja ta välispind pärlendab välisõhust sadenenud veepiiskadest. 28. Kolbkompressori kolbe liigutab edasi tagasi võllile kinnitatud kaldketas silindreid on mitu kolvid teevad neis üksteisejärel imi ja survekäike klapid asuvad silindriploki kaanes. 29. Muutuva kolvikäiguga kompressor kohaneb kliimaseadme töökoormuse ja mootori pöörlemissageduste muutustega. 30. Kolbe käitab kaldketas mille kallete kolvikäiku, seega kompressori tootlikust seatakse silindrikaanes oleva lõõtsklapiga, klapp mõjutab imipoole hõrendus. Lõõtsklapi avanedes pääseb imipoole hõrendus kolvialusesse ruumi mille rõhk mõjutab kaldketta kaldenurka. 31. Kui rõhk imipoolel tõuseb surub see lõõtsa koomale ja klapp avaneb ühendades
külge. Õlivanni otsas on äravoolutoru, mille kaudu õli saab valguda peamasina all asuvasse õlitanki. Plokk- karter on ühendatud vundamiga kinnituspoltide abil läbi sfäärilise kiilu amortisaatorid. 2.2.2 Silindrid, silindriplokk, silindrihülsid Masinate silindrid koosnevad silindrihülssidest, mis on pressitud veega jahutatavasse silindrisärki. Silindrisärk on integreeritud silindriplokki. Silindrihülss on valmistatud spetsiaalsest valuterasest ja seest hoonitud. Silindriploki ja hülsi vahel tsirkuleerib jahutusvesi. Ülevalt on silindri krae silindriplokile soveldatud, alumises osas kasutatakse tihendamiseks kahte kummist O-rõngast, sellega on ka võimalik hülsi termiline pikenemine silindrisärgi suhtes. 2.2.3 Silindrikaaned Silindrikaaned on valmistatud erilise kõrg kvaliteedilist hallmalmist. Silindrikaan on kuuekandilise kujuga. Silindrikaas kinnitatakse silindriploki peale kuue tikkpoldiga. Iga
maksimaalse väändemomendi 223 Nm mootori pöörlemissagedusel 4500 p/min ning lähtudes Civic Type-r tehaseandmetest (193 Nm 5000 p/min) võib öelda, et K24A3 mootor saavutab Civic Type-r maksimaalse väändemomendi juba 2000 p/min juures (Joonis 1). [2] 1.1. Mootoriplokk koos väntmehhanismiga Nagu ka eelmise generatsiooni Honda mootoritele on ka K24A3 silindriplokk valmistatud alumiiniumist. Alumiiniumist silindriploki eeliseks malmist silindriploki ees on mass (alumiiniumi tihedus 2700 kg/m3 ja malmi 7250 kg/m3). Samuti on alumiinium parem soojusjuht kui malm, mille tõttu on mootoril efektiivsem jahutus. [4][5] K24A3 puhul on kasutusele võetud sängiplaadi, mis kujutab plaadikujulist detaili, mis ühendab kõik laagriliuad üksteisega kokku (Foto 2). Antud liitmisviis võimaldab saavutada mootoriploki suurema jäikuse. Sellist lahendust kasutatakse enamasti suurt pöördemomenti tootvatel mootoritel. [4]
2.takt-läbipuhumine(kolb alt-ülesse)komprimeerimine 5.Lastiseade - seadmekompleks, millega laevas tehakse kõik kaubalaadimiseks, lossimiseks ja ümberpaigutamiseks vajalikud tööd. Olenevalt laeva otstarbest võivad lastiseadesse kuuluda laadmastid, losspoomid,kraanad, konveierid, transportöörid, tõstukid, liftid, pumbad jms,horisontaalse lastitöötlusega laevade lastiseadesse kuuluvad ka pardaluugid ja rambid. 6.Tugipukk - tugipukk on ettenähtud töösilindrite või ka silindriploki sidumiseks alusraamiga. Keskmise- ja väiksema võimsusega mootorite karteri ,mis kinnitatakse alusraamile poltide abil. Suure võimsusega puhul on silindriplokk ja tugipukk valatud ühtsena malmist moodustatud plokk.Laeva diiselmootoritel (ristpeamootorid) valmistatakse tugipukk A-kujulistest tugedest, mis on valmistatud keeviskonstruktsiooniga terases. Nad toetuvad alusraamile ja seotakse koos silindritega pikkade ankrupoltide abil üheks jäigaks süsteemiks. Tugipuki külgmised seinad
annab löögi vaiakaitsepea pihta. Peale kukkumist lastakse alla haakseadis, mis tõstab rammi uuesti üles. Kasutatakse mittemahukatel töödel. Auru-(pneumo-) ramm- käitatakse auru või suruõhu energiaga. o Lihttoimega- suruõhk tõstab ramminuia üles, töökäik toimub aga raskusjõu toimel. Massiivne silinerplokk, mille sees on varda külge kinnitatud kolb. Kolvi peale suunatakse suruõhk, mis tõstab silindriploki üles. Avades kraani pääseb suruõhk silindrist välja ja langeb omaraskuse toimel andes löögi vaiale. Löögiosa mass 300-800 kg. Käsijuhtimisega 10-15 l/min, poolautomaatjuhtimisega 35-45 l/min. Löögiosa langeb 0,5-1,5 m kõrguselt. o Kaksiktoimeline ramm- Kasutab löögienergia saamiseks nii löökuri enda massi langemist kui ka õhu surve energiat. Nende eeliseks on suletus, mis võimaldab
hoonitud. Silindrihülssidel on kõrged kraed, millesse on puuritud avad, kust jahutusvesi juhitakse silindriplokist silindrikaande. Tegemist on märgade hülssidega. Ülevalt on silindri krae silindriplokile soveldatud, alumises osas kasutatakse tihendamiseks kahte kummist O-rõngast. Silindrikaaned Silindrikaaned on neljakandilised, valatud eriti kvaliteetsest hallmalmist ning kinnitatakse nelja mutriga silindriploki külge. Silindrikaani jahutatakse kõrgtemperatuurilise mageda veega, seega protektorid puuduvad. Jahutusvett töödeldakse eraldi keemiliselt ja sinna lisatakse korrosioonivastaseid kemikaale. Jahutusvesi juhitakse silindrikaantesse läbi hülsi kraes olevatesse avadesse. Silindrikaane koosseisu kuuluvad kaks sisselaskeklappi, kaks väljalaskeklappi, jahutusvee väljalasketoru, kütuseklapp (pihusti), nookuri pakid koos nookuritega, käivitusklapp ja indikaatorkraan
Siibritega rootorkompressorites tuleb kasutada eriõli. Kõik 24 kliimaseadmekompressorid on väliselt väga sarnased, nende liiki on peale vaadates raske määrata. Abiks saab sellisel puhul kasutada varuosakataloogi. 2.17 Kolbkompressor Kolbkompressori kolbe liigutab edasi-tagasi võllile kinnitatud kaldketas. Silindreid on mitu, kolvid teevad neis üksteise järel imi- ja survekäike. Klapid asuvad silindriploki kaanes. Imitakti ajal imetakse külmutusaineaur läbi sisselaskeklapi alamrõhupoolelt silindrisse. Seejuures alamrõhupoolel suurenev hõrendus aitab külmutusainel aurustuda. Survetakti ajal surub kolb silindris oleva külmutusaine kokku, mistõttu rõhk ja temperatuur tõusevad. Avaneb väljalaskeklapp, millest algab ülemrõhupool, ja kuum külmutusaineaur liigub kondensaatorisse. Sellise kolbkompressori tootlikust saab muuta vaid sisse- ja väljalülitamisega
Selgitav osa 1-1 Mootori prototüübi jahutussüsteemi lühikirjeldus Jahutussüsteem on kombineeritud mageveemerevee süsteem. Mageveesüsteem koosneb madalatemperatuurilisest ja kõrgetemperatuurilisest tsirkulatsioonist. Madalatemperatuuriline vesi pumbatakse läbi ülelaadimisõhu jahuti ja läbi õlijahuti, seejärel läbi termostaadi, mis suunab jahutusvee madalatemperatuurilise vee jahutisse (fotol) või uuele ringilemasinasse. Kõrgetempera-tuuriline vesi pumbatakse läbi silindriploki, silindrikaante ja turbiinide, kust läheb edasi läbi termostaadi, mis juhib jahutusvee suurele või väikesele ringile. Mageveejahutist tuleva jahutatud vee toru on ühendatud paisupaagiga, samuti on ühendatud sellega ka ventilatsiooni kast. Peamasina kohta on üks jahutusvee paisupaak ja üks kõrgetemperatuurilise jahutusvee jahuti. Seisu ajal pumpavad eelsoojendus pumbad masinaid läbi auruga eelsoojendatud veega.
Siibritega rootorkompressorites tuleb kasutada eriõli. Kõik kliimaseadmekompressorid on väliselt väga sarnased, nende liiki on peale vaadates raske määrata. Abiks saab sellisel puhul kasutada varuosakataloogi. 2.17 Kolbkompressor Kolbkompressori kolbe liigutab edasi-tagasi võllile kinnitatud kaldketas. Silindreid on mitu, kolvid teevad neis üksteise järel imi- ja survekäike. Klapid asuvad silindriploki kaanes. Imitakti ajal imetakse külmutusaineaur läbi sisselaskeklapi alamrõhupoolelt silindrisse. Seejuures alamrõhupoolel suurenev hõrendus aitab külmutusainel aurustuda. Survetakti ajal surub kolb silindris oleva külmutusaine kokku, mistõttu rõhk ja temperatuur tõusevad. Avaneb väljalaskeklapp, millest algab ülemrõhupool, ja kuum külmutusaineaur liigub kondensaatorisse. Sellise kolbkompressori tootlikust saab muuta vaid sisse- ja väljalülitamisega
moodustab kambri, kus toimub termodünaamilised protsessid juhib kolvi liikumis Konstruktsioonilt võivad silindrid olla: silindrihülss võib olla valatud koos silindrisärgiga silindrihülss on silindrisärgist eraldi valmistatud ja silindrihülss presitakse silindrisärki ja ruumi, mis jääb hülsi ja särgi vahele nimetatakse jahutussärgiks. Silindriplokki presitud hülsid toetuvad oma ülemise äärikuga silindriploki tugi – pinnele. Alt on hülss vaba, et saaks temperatuuride toimel paisuda ja kuna hülsil on suuremad temperatuurid, kui seda on silindrisärgis siis hülss paisubki seda võrra rohkem.Hülss tihendatakse ülevalt silindriplokki vask rõngastihenditega ja alumine ots tihendatakse silindriplokiga kummi rõngastihenditega, mis anna – vadki hülsile paisumisruumi ilma mehaaniliste pingete tekkimisega.Jahutus –
filtri, et eemaldada mehhaanilisi lisandeid ja muid setteid. Pumbad ja üldjuhul ka hüdromootorid on siin kolb-tüüpi; nad on oma ehituselt küllaltki sarnased. Pumba ehituses on võrreldes tavakolbpumbaga mõni erinevus: Kolvid paiknevad pumba pikkitelje sihis, Kolvid kinnituvad liikuvalt ühisele kaldplaadile, plaadi asend on reguleeritav, kolvid koos silindriplokiga ja juhtplaadiga pöörlevad, õli sisse- ja väljavool toimub silindriploki kohal asuva jaotusplaadi kaudu. Õli pumpamist ei toimu seni, kuni pumbas olev juhtplaat on risti pumba pikitelje suhtes ehk teisiti öeldes, ei toimu kolbide edasi-tagasi liikumist silindrite plokis. Juhtplaadi asendi muutmiseks on aga mitu erinevat võimalust: mehhaaniline käsitsi, regulaatoriga, mida võib juhtida mehhaanika, elektri, hüdraulika, suruõhu abil. 26. Sidur: Siduri otstarve. Ühe- ja kahekettalised hõõrdsidurid, kaksiksidur. Sidurite
annaabi.ee 
