välisõhust sadenenud veepiiskadest. 28. Kolbkompressori kolbe liigutab edasi tagasi võllile kinnitatud kaldketas silindreid on mitu kolvid teevad neis üksteisejärel imi ja survekäike klapid asuvad silindriploki kaanes. 29. Muutuva kolvikäiguga kompressor kohaneb kliimaseadme töökoormuse ja mootori pöörlemissageduste muutustega. 30. Kolbe käitab kaldketas mille kallete kolvikäiku, seega kompressori tootlikust seatakse silindrikaanes oleva lõõtsklapiga, klapp mõjutab imipoole hõrendus. Lõõtsklapi avanedes pääseb imipoole hõrendus kolvialusesse ruumi mille rõhk mõjutab kaldketta kaldenurka. 31. Kui rõhk imipoolel tõuseb surub see lõõtsa koomale ja klapp avaneb ühendades karteri imipoolega, seal muidu valitsev tüüsi kaudu ülekanduv surupoole rõhu lähedane rõhk langeb ning kolbidele kaheltpoolt mõjuvate uus vahekord koos kettale mõjuva vedruga suurendab ketta kaldenurka. 32.
Klapitaldriku tööpind ehk tööfaas on tavaliselt 45° nurga all, ning klapitaldriku ja klapipesa tööpindade faasinurkade vahe on 1° - sellega saavutatakse see,et tööpind jääb väga kitsas ja see tagab klapi mitte kinnikiilumise ja samas hea hermeetilise sulgemisvõime. Silindripoolne klapitaldriku külg võib olla kas: sile, või sissepoole nõgus, ning võib olla varustatud avade või soonega klapi sooveldudfrakise kinnituseks. Klapisäärt jubib silindrikaanes juhtpuks, mis on valmistatud malmist. Lõtk juhtpuksi ja klapisääre vahel peab olema umbes 0,15 mm. Klapisääre ülemise otsa külge kinnitatakse klapivedru ülemine taldrik. See kinnitus võib olla kas: ● poolkuu rõngad (suhaarikud), ● keermis kinnitus (vedrutakdrik keeratakse keermega sääre sisse ja fikseeritakse) ● keerme ja nuudiga (sääre otsas on keere, mille peale keeratakse mutter ja mutter splinditakse. Et sääreots ei muljutaks ära
takt-läbipuhumine(kolb alt-ülesse)komprimeerimine 19.Silindrikaaned - Moodustavad ülemise poole silindrist ja ühtlasi sulgeb silindriploki pealt. Kaaned on valatud malmist, neljakandilised ja kinnitatakse tikkpoltidega silindriplokile. Kaanes asuvad sisse- ja väljalaskeklapid, jahutuskanalid, pihusti, käivitusklapp ja indikaatorkraan. Silindrikaane peale on kinnitatud nookurid koos nookurpukiga. Nookureid ja klapimehhanisme katavad klapikambrikaaned, kummiäärega tihendatult. Veesärk silindrikaanes on küllalt suur ja hästi paigutatud tagamaks korralikku jahutust. Kaane ja silindrihülsi vahelise tihendina kasutatakse vaskrõngast, mis istub hülsi peal olevasse astmesse, see kaitseb tihendit väljalöömise eest. Plokikaant ei kasutata selle pärast, et see oleks liiga mahukas ja keerukas, sest silindrikaant on kergem vahetada ja parandada. Vajadusel isegi kolb väljavõtta. 20.Pihusti ehitus, tööpõhimõte ja reguleerimine.Tööpõhimõte - igal silindril võib olla üks või
2.18 Muutuva kolvikäiguga kompressor Muutuva kolvikäiguga kompressor kohaneb ise kliimaseadme töökoormuse ja mootori pöörlemissageduse muutustega. Kolvikäik muutub kaldketta kaldenurga muutumisega astmeteta piires 2 % ... 100 % maksimaalsest. See annab võimaluse saada kompressorilt täpselt igal hetkel vajalikku tootlikkust ja lõppkokkuvõttes säästa energiat Kolbe käitab kaldketas, mille kallet ja kolvikäiku -- seega kompressori tootlikkust -- seatakse silindrikaanes asuva lõõtsklapiga. Klappi mõjutab imipoole hõrendus. Lõõtsklapi avanedes pääseb imipoole hõrendus kolvialusesse ruumi, mille rõhk (koostöös ketta kallet muutva vedruga) mõjutab kaldketta kaldenurka. Kompressori tootlikuse sujuva muutmisega hoitakse aurusti temperatuur püsivana ning välditakse ka kompressori elektromagnetsiduri lülitumisest- lahutumisest tekkivat ebameeldivat jõnkslemist mootori töös.
aga imitakt. 2.18 Muutuva kolvikäiguga kompressor Muutuva kolvikäiguga kompressor kohaneb ise kliimaseadme töökoormuse ja mootori pöörlemissageduse muutustega. Kolvikäik muutub kaldketta kaldenurga muutumisega astmeteta piires 2 % ... 100 % maksimaalsest. See annab võimaluse saada kompressorilt täpselt igal hetkel vajalikku tootlikkust ja lõppkokkuvõttes säästa energiat Kolbe käitab kaldketas, mille kallet ja kolvikäiku -- seega kompressori tootlikkust -- seatakse silindrikaanes asuva lõõtsklapiga. Klappi mõjutab imipoole hõrendus. Lõõtsklapi avanedes pääseb imipoole hõrendus kolvialusesse ruumi, mille rõhk (koostöös ketta kallet muutva vedruga) mõjutab kaldketta kaldenurka. Kompressori tootlikuse sujuva muutmisega hoitakse aurusti temperatuur püsivana ning välditakse ka kompressori elektromagnetsiduri lülitumisest- lahutumisest tekkivat ebameeldivat jõnkslemist mootori töös.
8. Väga suur õhu niiskus. VII Mootor töötamisel koormuse all on heitegaaside värvus sinakas Põhjused: 1. Õlirõngad kulunud 2. Õlirõngad on kolvile paigutatud tagurpidi 3. Karteris on liigapalju õli 4. Lublikaatorid annavad liigapalju õli 5. Liiga palju õli on kogunenud ressiiverisse 6. Liiga suur õli surve süsteemis VIII Mootor töötamisel koormuse all on heitegaaside värvus valge Põhjused: 1. Kütuses on palju vett 2. Mõnes silindrikaanes või silindrihülsis on pragu ja vesi sattub sealt põlemiskambrisse 3. Mõnes silindris on kompressioon nõrk ja seal ei teki plahvatust. Õlisüsteemis esinevad rikked I Õlirõhk puudub või on madal Põhjused: 1. Imifilter on ummistunud 2. Õlipumbaklapid on ebatihedad 3. Õlipump on kulunud 4. Reduktsioonklapp on ebatihe või on vedru katki 5. Laagrites suur lõtk 6. Õli on külm 7. Manomeeter rikkis II Suur õlisurve langus filtris Põhjused: 1
kanalit 3) Õhujagajaketas 4) Õhujagaja kaas 45 2.3.4.3 Käivitusklappid Käivitusklapp avaneb suruõhu mõjul, mis tuleb õhujagajast. Tüübilt on pneumaatiliselt avatav käivitusklapp, mis asub igas silindrikaanes. 1) Klapi sulgetaldrik 2) Klapisäär 3) Klapivedru 4) Jõukolb 5) Kinnitusmutter A) Juhtõhk B) Käivitusõhk 2.3
Silindrikaani jahutatakse kõrgtemperatuurilise mageda veega, seega protektorid puuduvad. Jahutusvett töödeldakse eraldi keemiliselt ja sinna lisatakse korrosioonivastaseid kemikaale. Jahutusvesi juhitakse silindrikaantesse läbi hülsi kraes olevatesse avadesse. Silindrikaane koosseisu kuuluvad kaks sisselaskeklappi, kaks väljalaskeklappi, jahutusvee väljalasketoru, kütuseklapp (pihusti), nookuri pakid koos nookuritega, käivitusklapp ja indikaatorkraan. Silindrikaanes toimub väljalaskeklappide, pihusti ümbruse ja silindrikaane üldine jahutamine kõrgetemperatuurilise jahutusveega, seejärel väljub jahutusvesi silindrikaane ülemisest osast toru kaudu kollektorisse. Nii sisselaskeklapid kui ka väljalaskeklapid on varustatud klapi sundpööramis- mehhanismiga. 11 Kolvid Kolvid on valmistatud kahest osast – kolvipea ja juhtosa (-seelik).
spetsiaalseid soojendus hõõgküünlaid. määratud kolvirühma detailide mõõtmetega , millede Jaotamata otsepihustamisega põlemiskambrid jaotatakse viide gruppi: Eelpõlemiskambritega mootorid ehitatakse tavaliselt kõrge ekspluatatsioonis on keelatud. 1.Põhiline küttesegu moodustumine toimub silindrikaanes. Silindri surveastmega (16...18 ). Suured soojuskaod põlemiskambri seinte Praktiliselt saab survekambri mahtu ja selle järgi surveastet mõõta kaane põhi on nõgus kolvipõhi tavaliselt tasapinnaline. kaudu ja suured hüdraulilised rõhukaod põlevate gaaside paiskumisel põlemiskambri valatud õli mahu mõõtmisega või arvestatakse 2.Põhiline osa küttesegu moodustamisest toimub kolvipea sees
mine silindrist. Neid nelja isenimelist protsessi, mis peavad mootori silindris kindlas järjestuses korduma, nimetatakse mootori töötsükliks. Sõltuvalt sellest, kui mitu kol- vikäiku kulub töötsükli toimumiseks, liigitatakse mootorid nelja- ja kahetaktilisteks. N Neljataktilise mootori t ö ö t s ü k l i t kujutab joon. 4. Küttesegu valmistatakse väljaspool silindrit eri- seadises -- karburaatoris. Küttesegu silindrisse juh- timiseks ja heitgaaside väi j aj ühtimiseks on silindrikaanes vastavad avad, mida vajalikul momendil suletakse klappi- dega. Samuti on silindrikaanes süüteküünal, mille elekt- roodide vahel tekitatava sädemega süüdatakse põlemis- kambrisse kokkusurutud segu. Töötsükkel algab sisselasketaktiga, mille vältel on mootori võimsus. Silindri täitumist kütteseguga hinna- kolb liigub ü. s. seisust a. s. seisu ja imeb karburaatorist takse täiteteguriga, mis on tegelikult silindrisse voo -
annaabi.ee 
