Kivi laius Kivi kõrgus [mm] [mm] 100 120 150 65 0,85 0,81 0,75 88 0,95 0,91 0,85 100 1 0,96 0,9 Normaliseeritud survetugevus kuiva proovikeha puhul Rs= 0,91 * 24,81 = 22,58 [N/mm²] Normaliseeritud survetugevus immutatud proovikeha puhul Rs= 0,91 * 22,05 = 20,07 [N/mm²] Järeldus: Katse tulemusena leitud silikaatkivide keskmine tihedus oli 1820 kg/m³ (tavaliselt 1650 kg/m³), veeimavus 10,72 % massi järgi (tavaliselt 8-16%) ja 19,32 % mahu järgi, paindetugevus 5,63 MPa, survetugevus kuival proovikehal 24,81 MPa ja 22,05 MPa immutatud proovikehal, pehmenemiskoefitsent oli proovikehal 0,89. Tehiskivide laius oli 120 [mm] ümber ja kõrgus 88 [mm] ümber. Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks leiti interpoleerimise teel: 0,91. Seega oli
Kivi kõrgus [mm] [mm] 100 120 150 65 0,85 0,81 0,75 88 0,94 0,90 0,86 100 1,00 0,96 0,9 Normaliseeritud survetugevus kuiva proovikeha puhul Rs= 0,90 * 29,9= 26,9 [N/mm²] Normaliseeritud survetugevus immutatud proovikeha puhul Rs= 0,90 * 23,5 = 21,5 [N/mm²] 6. Järeldus: Katse tulemusena leitud silikaatkivide keskmine tihedus oli 1843,5 kg/m³ (tavaliselt 1650 kg/m³), veeimavus 11,47 % massi järgi (tavaliselt 8-16%) ja 23,47 % mahu järgi, paindetugevus 3,6 MPa, survetugevus kuival proovikehal 22,5MPa ja 19,20 MPa immutatud proovikehal. Tehiskivide laius oli 119 [mm] ja kõrgus 87 [mm]. Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks leiti interpoleerimise teel: 0,90. Seega oli normaliseeritud survetugevuseks 26,9 MPa kuival proovikehal ja 21,5 MPa immutatud proovikehal.
Talade ja plokkidega komposiitlaed Vaiad Fermid Raudbetoonkoorikud Talad Trepielemendid Küsimused: 1. Kuidas jagunevad kivimaterjalid? 2. Kuidas jagunevad loodukivimaterjalid geoloogilise päritolu järg? 3. Nimeta looduskivi töötlemise meetodeid? 4. Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid? 5. Millistest protsessidest koosneb eh. Keraamika tootmine? 6. Kuidas ja millest valmistatakse kergkruus? 7. Kuidas valmistatakse san . Tehnilist keraamikat? 8. Kirjelda silikaatkivide valmistamise protsessi? 9. Mille poolest erineb silikaltsiit tootmine silikaatkivide tootmisest? 10. Kuidas valmistatakse põlevkivituhkbetoontooteid? 11. Kipstoodete plussid? 12. Kipstoodete miinused? 13. Kuidas valmistatakse betoone? 14. Nimeta betooni koostisosad? 15. Nimeta betooni lisandeid? 16. Raudbetooni olemus (kuidas töötab raudbetoon)?
N/mm2 ning immutatud proovikehal 2,2 N/mm2. Normaliseeritud survetugevus kuival proovikehal oli 29,3 N/mm2 ning immutatud proovikeha normaliseeritud survetugevus oli 23,1 N/mm2. Silikaattellise katselised keskmised mõõtmed olid 249,6 x 118,1 x 87,0, nominaalmõõtmed 250 x 120 x 88. Vastavalt silikaatkivi mõõtmete tolerantsi tabelile võib neid silikaatkive kasutada koos üldkasutatava ja kergmördiga, sest kivide mõõtmed varieeruvad +-2 mm lõikes. Kuivade silikaatkivide survetugevuse klass on 30 ning immutatud silikaatkivide survetugevuse klass on 25. Brutokuivtiheduse klass on 2,0 (tihedus 1907 kg/m3). Silikaatkivis sisalduv CaCO3, reageerides loodusvetes leiduva CO2-ga, läheb üle hästi lahustuvaks bikarbonaadiks. Sellest on tingitud ka immutatud kivi nõrgenemine võrreldes kuiva silikaatkiviga. [1] Kasutatud allikad 1. Otsman. R. (1974) Ehitusmaterjalid
Tootja poolt, AS Silikaat, on määratud järgmesi karakteristikuid: nominaalmõõtmed – 250 x 120 x 88 mm, kaal – 5200 g, tihedus – 1850 ... 1950 kg/m3, survetugevus – M25 (25N/mm2), veeimavus 10-15% massi järgi (EÜ toimivusdeklaratsioon nr. CSsb – 771 – 2 – 2). Katse tulemusena leitud silikaattellikivide keskmine tihedus oli 1927 kg/m³, veeimavus 10,3 % massi järgi ja 20% mahu järgi. Survetugevus kuival proovikehal on 43,1 N/mm 2 ja 34,1 N/ mm2 immutatud proovikehal. Silikaatkivide, nominaalmõõtmetega 250 x 120 x 88 mm, katseliselt keskmised mõõtmed olid 249.38 mm x 118.81mm x 87.41 mm. Silikaatkivide mõõtmete tolerantside tabeli kohaselt on katsetatud kivid peeneteralise mördiga. Survetugevuse klass on 45. Brutokuivtiheduse klass on 2.0. Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks on 0,75. Saadud andmetest järeldub, et testitud tellised on AS Silikaati poolt kehtestatud normidest peaaegu kaks korda tugevamad
- vaiad - fermid - raudbetoonkoorikud - talad - trepielemendid küsimused 1. Kuidas jagunevad kivimaterjalid? 2. Kuidas jagunevad looduskivimaterjalid geoloogilise päritolu järgi? 3. Nimeta looduskivi töötlemise meetodeid. 4. Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid? 5. Millistest protsessidest koosneb eh. Keraamika tootmine? 6. Kuidas ja millest valmistatakse kergkruusa? 7. Kuidas valmistatakse san. Tehnilist keraamikat? 8. Kirjelda silikaatkivide valmistamise protsessi. 9. Mille poolest erineb silikaltsiidi tootmine silikaatkivide tootmisest? 10. Kuidas valmistatakse põlevkivituhkbetoontooteid? 11. Kipstoodete plussid? 12. Kipstoodete miinused? 13. Kuidas valmistatakse betoone? 14. Nimeta betooni koostisosad. 15. Nimeta betooni lisandeid. 16. Raudbetooni olemus (kuidas töötab raudbetoon)?
lubitooted kipstooted tsementtooted Silikaatkivi Silikaatkivi toorained: Kvartsirikas liiv Kustutatud või kustutamata lubi Vesi · Kasutatava liiva kvartsisisaldus peab olema vähemalt 30%. liiv ei tohi sisaldada savimineraale ega huumust. · Lubjasisaldus hoitakse võimalikult madalal, lubi peaks olema peeneks jahvatatud, aktiivne ja pehme. · Värviliste silikaatkivide valmistamiseks lisatakse segule pigmente: kollast, pinuni ja musta. · Silikaatkivi on ennast näidanud usaldusväärse ehitusmaterjalina meie muutlikes ilmastikuoludes. · Tervisele ja keskkonnale ohutu, kohalikust toormest valmistatud ehitusmaterjal. · Mittepõlev, ei erita toksilisi aineid. · Ilmastikukindel (väga hea külmakindlus). · Hoiab temperatuuri ja niiskuse hoones tasakaalus nii suvel kui talvel ("hingav" materjal). Tolerantsid: pikkus
Silikaatkivi on raske, mürakindel, suure soojamahtuvusega, väljast hooldevaba, tulekindel ning pea viis korda tugevam tavaliselt kivist. Vähe tähtis pole ka fakt, et silikaatkivi koosneb ainult looduslikest materjalidest nagu lubi, liiv ja vesi. Seega sobib silikaatkivi ideaalselt Eesti niiskesse ja jahedasse kliimasse. Käesoleva referaadi eesmärk ongi uurida lähemalt silikaattooteid ning nende kasutamist. Ajalugu Silikaatkivide tootmise tehnoloogia patenteeriti 1880. aastal Saksamaal peale mida silikaattooted suurt populaarsust võitsid. Eriti palju hooneid on ehitatud Hollandisse ja Saksamaale, aga ka mujal Euroopas on see materjal väga hästi kasutust leidnud. Eestis hakati silikaattelliseid tootma 1910. aastal. Tegelikkuses sai Tallinnas Järvel asuv Silikaat alguse juba 7. märtsil 1899. aastal, kui Martin Böckler ostis praegusel aadressil Pärnu maantee 238 oleva 76 500 ruutmeetri suuruse maalapi.
[7] Järelikult ei saa katsetatud silikaattelliseid kasutada vundamentide ehitusel. 7. Kasutatud kirjandus 1) http://www.ttu.ee/public/e/eneli-liisma/sugis2010/Too_nr_6_Tehiskivi-1.pdf lk 5, tabel 4. 2) http://www.ttu.ee/public/e/eneli-liisma/sugis2010/Too_nr_6_Tehiskivi-1.pdf lk 5, tabel 3. 3) http://www.silikaat.com/sites/default/files/files/vastavusdeklaratsioon_2.pdf 4) http://www.ttu.ee/public/e/eneli-liisma/sugis2010/Too_nr_6_Tehiskivi-1.pdf lk 4, tabel 2. 5) http://www.silikaat.ee/et/silikaatkivide-omadused 6) http://www.ttu.ee/public/e/eneli-liisma/sugis2010/Too_nr_6_Tehiskivi-1.pdf lk 4, tabel 1. 7) http://www.ttu.ee/public/l/lembi-merike-raado/Sugis2012/EHM3500__1_2012.pdf lk.14
6 5.6. Lisa Pehmenemistegur arvutatakse valemiga: 𝑅𝑖 𝐾𝑝 = 𝑅𝑘 34,84 𝐾𝑝 = =0,91 38,38 6. JÄRELDUSED Tihedus on seoses keha massi ja mahuga. Proovikehade keskmiseks tiheduseks tuli 1977,07 kg/m³. Erinevatest allikatest uurides on meie katsekehade tihedus üsnagi sarnane teiste silikaattelliste tihedustega. Silikaatkivide brutokuivtiheduse alusel tuli katsekehadel klassiks 2,0. Veeimavus on kapillaarjõudude toimel materjalisse imendunud vee hulk. Veeimavust mõjutavad kehade erinevates olekutes kaalutud massid. Kui tihedus arvutada mahu järgi tuleb arvesse võtta veel keha maht ja vee tihedus (vee temperatuurist sõltuv). Antud katsel tuli veeimavus massi järgi 9,64% ja ruumala järgi 19,07%. Mahuline veeimavus ei ületa 100%, kuna mahuline veeimavus ei saa olla suurem kui pooride kogumaht.
tsementtooted peeneks jahvatatud, aktiivne ja Kvartsirikas liiv magnesiaalsideainetega tooted pehme. Kustutatud või kustutamata Värviliste silikaatkivide valmis- lubi tamiseks lisatakse segule pig- Vesi mente: kollast, pruuni ja musta. PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID
pealsetes kiviridades), · deformatsioonivuugid (min 10m sammuga), · korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), · ankurdus põhikonstruktsiooni külge (vähemalt 4 ankrut/m²), · talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalamatel temperatuuridel. SILIKAATKIVIDE NÕUETELE VASTAVUSE TÕENDAMINE Tootmisohje sertifikaat nr.1403-CPD-003 on väljastatud AS Teede Tehnokeskuse poolt ja kantud EV Keskkonnaministeeriumi registrisse. TERCA tellised Tellis annab omanikule ja arhitektile piiramatud võimalused isikupärasteks lahendusteks ning rikkalikuks vormikeeleks. Aseri - ja importtellised Aseris on telliseid toodetud juba eelmise sajandi algusest. Tehnika täiustudes on olnud võimalik võtta
· korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), · ankurdus põhikonstruktsiooni külge (vähemalt 4 ankrut/m²), · talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise tagamiseks madalamatel temperatuuridel. SILIKAATKIVIDE NÕUETELE VASTAVUSE TÕENDAMINE Tootmisohje sertifikaat nr.1403-CPD-003 on väljastatud AS Teede Tehnokeskuse poolt ja kantud EV Keskkonnaministeeriumi registrisse. Aiapostid AIAPOSTIDE LADUMINE MOODULITEST. Aiapostide moodulid, mütsid ja aiakinnitused. Aiapostide moodulid valmistatakse klombitud silikaatkividest .
- vaiad - fermid - raudbetoonkoorikud - talad - trepielemendid küsimused 1. Kuidas jagunevad kivimaterjalid? 2. Kuidas jagunevad looduskivimaterjalid geoloogilise päritolu järgi? 3. Nimeta looduskivi töötlemise meetodeid. 4. Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid? 5. Millistest protsessidest koosneb eh. Keraamika tootmine? 6. Kuidas ja millest valmistatakse kergkruusa? 7. Kuidas valmistatakse san. Tehnilist keraamikat? 8. Kirjelda silikaatkivide valmistamise protsessi. 9. Mille poolest erineb silikaltsiidi tootmine silikaatkivide tootmisest? 10. Kuidas valmistatakse põlevkivituhkbetoontooteid? 11. Kipstoodete plussid? 12. Kipstoodete miinused? 13. Kuidas valmistatakse betoone? 14. Nimeta betooni koostisosad. 15. Nimeta betooni lisandeid. 16. Raudbetooni olemus (kuidas töötab raudbetoon)? METALLMATERJALID Plussid - Tugevus - Elastsus - keevitatavuse Miinused - Roostetamine
leelismetallide silikaadid. Looduses esineb laialdaselt silikaate, mis sisaldavad alumiiniumi. Neid nimetatakse alumosilikaatideks (põldpagu, vilgukivi, päevakivi). Süsinikdioksiidi, vee jt. ainete mõjul looduslikud silikaadid lagunevad keemiliselt--porsuvad: K2OAl2O36SiO2+CO2+2H2O=K2CO3+4SiO2+Al2O32SiO22H2O ortoklass (põldpugu) liiv savi Tekivad liiv, savi, kaaliumi-, magneesiumi- jm. soolad. Savi on keraamikatööstuse tooraine. Liiva kasutatakse laialdaselt silikaatkivide tootmiseks. Lubja, liiva ja vee segust, nn. lubi- liivmördist pressitud toorkivi töötlemisel veeauruga autoklaavis rõhu all (10 at) seostuvad liivaterad kaltsiumsilikaatide tekke tõttu ja saadakse ehituskivid--silikaattellised. Kui liiv on eelnevalt peenestatud, siis tekivad liivateradele värsked pinnad, mis on keemiliselt väga aktiivsed, ning silikaatide tekkeprotsess toimub intensiivsemalt. Sel põhimõttel toodetakse jahvatatud liivast ja lubjast silikaatbetooni. 5
Proovikeskminepikkus Nimim66de i 2 Nimim6dde i 2 Proovikeskminelaius Nimim66det 2 Nimim66de t 2 Uksiku kivi kdreus Proovi keskminek6rsus t 2 Proovi keskminek6rzus t I UKSIKTIKIVI DIKKUS Proovikeskmineoitkus t 2 Proovi keskmineoikkus i 2 t_rkslkuklvl [t1us Proovi keskminelaiw i 2 hoovi keskminelaius i 2 Tabel 2. Silikaatkivide liigitui normalfucritud survetugevusealusel Sursefugevuse Normalisritud kfass survetuceyug.N/nm2 5 5.0 7.5 t0 10,0 l5 15,0 20 20,o 25 25,O
Savitellis ca' 17 ca ' 36 Silikaattellis 10. .. 16 Tsementkivid 8... 10 Külmakindlust mõõdetakse veegatäidetud pooridega kivi läbikülmumise tsüklite arvuga, mille puhul kivil ei ole veel olulisi vigastusi. Minimaalne külmakindlus on kividel 15...20 tsüklit. Kuumakindlus on tähtis kivide omadus. Savitellised on üldiselt hea kuumakindlusega, kuna nad on põletatud 900... 1000 °C juures. Silikaatkivide kuumakindlus on väiksem. Tsementki- ve lubatakse kasutada l50. .700 °C juures. Eriti rasketes tingimustes kasutatakse kuumakind- laid kive. Tuntumad kuumakindlad kivid on samotttellis, magnesiitkivid, dolomiitkivid ja teised. Sõltuvalt koostisest võib näiteks samotttellise tulekindlus olla kuni 1700 °C. Happekindlus on vajalik tihti erikonstruktsioonides. Happekindlas kivis on kas puhas kvarts või alumiiniumdioksiid. Kivi põletatakse paakumiseni. Veeimavus peaks olema alla paari
annaabi.ee 
