rõhuline) silp 14. Silbilisrõhuline värsisüsteem eesti luules. Eesti luules kohtab harva silbilist e süllaabilist värsisüsteemi, mille tunnuseks on värsside kindel silbiarv. Haikud ja tankad. 15. Teisi võimalusi luules lisaks silbilisrõhulisele värsisüsteemile (vabavärss, rõhuline värsisüsteem jm). Vabavärss kui luuletus on silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapärastu ühtlustamata on nii värsirõhud kui ridade silbiarvud -, on tegu vabavärsiga. Vabadus kinnistunud värsimõõtudest ongi tema olemus. Proosakõnest eristab aga vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine. Rõhuline värsisüsteem rõhulised e aktsendilised värsimõõdud sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude ning seega ka ühtlase rütmi poolest. Kuna aga värsilanguste silbiarv on muutlik, siis korrastatud värsijalgu ega ka värsside ühtlast silbiarvu ei teki
· Rõhuline värsisüsteem a) Rõhulised värsimõõdud sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude ning seega ka ühtlase rütmi poolest. Kuna aga värsilanguse silbiarv on muutlik, siis korrastatud värsijalgu ega ka värsside ühtlast silbiarvu ei teki. · Vabavärss a) Kui luuletus on silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu (ühtlustamata on nii värsirõhud kui ridade silbiarvud), on tegu vabavärsiga. Sealt ei maksa korrastatud vabavärsijalgu otsida vabadus kinnistunud värsimõõtudest ongi tema olemus. b) Proosakõnest eristab vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine. · Vältelised värsisüsteemid a) Nagu silprõhulises luules, kujundavad vältelise värsimõõdu värsijalad
Jamb- Värsijalg, milles ühele rõhuta või lühikesele silbile järgneb üks rõhuline või pikk silp. Nt. On soe ja sä-de-lev kui va-se lõi-ge Daktül- Värsijalg, milles ühele rõhulisele või pikale silbile järgneb kaks rõhutut või lühike silp. Amfibrahh- Värsijalg, milles kahe rõhuta või lühikese silbi vahel on üks rõhuline või pikk silp. Vabavärss- Silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu. Ühtlustamata on nii värsirõhud kui ridade silbiarvud. Nt. Tähed taevas, öö saabub salaja. Seljast heidame päevased mured. Maha jäävad inimesed ja ohked. 9.Metafoor ja selle liigid Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasese alusel. Peidetud võrdlus. 10. Lausekujundite liigid Allegooria mõistukõne; laiendatud metafoor, mis esindab maskeeritult mingisugust teist asja; puudutab suuremaid kirjanduslikke üksuseid (narratiive, lugu) Nt: kährikud kui migrandid; sisserännanud -> räägitakse maskeeritult teisest asjast
- miks on inimene sõdades enda loodud kultuuri hävitanud? - tema tegelastes põiub sageli headus ja kurjus, üllus ja alatus - Kõrgloomingu perioodi teosed: draama „Juudit“ (1921), „Kõrboja peremees“ (1922), „Tõde ja õigus“ (1926-1933) - Viimased loominguaastad: „Ma armastasin sakslast“ (1935), „Kuningal on külm“ (1936), „Põrgupõhja uus vanapagan“ (1939) Vaba värss. - silbilised korrastamata (ridade silbiarvud on ühtlustamata) - korrapäratu rütmiga - Proosast eristab: *sõnade, sõnaühendite, lausete jagamine värssideks *nö ütlemise rütm (lühemad read vahelduvad pikematega) Vabavärss Eesti luules - 1960datel nn vabavärsipoleemika, mis vallandus J.Krossi, E.Niidu, A.Kaalepi loomingust - noored autorid eelistasid vabavärssi - vanad tegijad laitsid selle avalikult maha - vabavärss sai siiski eluõiguse Jaan Kross (1920-2007)
! ! x y x y x y y x y Salmis ilmneb 4 värsirõhku ja valdab trohheuse-laadne mõõt daktülilise ees: värsimõõduks neliktrohheiid. Nad puu-ri mind kin-ni pand-sid!! ! y x y y x y x y! Ei tea, mis-pä-rast ehk kus ! ! ! y x y x y y x Salmis on 3 värsirõhku ja valdab jambi-laadne mõõt amfibrahhilise ees (kolmikjambid) !!!!!! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! jne... VABAVÄRSS Kui luuletus on silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu ühtlustamata on nii värsirõhud kui ridade silbiarvud on tegemist VABAVÄRSIGA. Korrastatud värsijalgu ei maksa vabavärsist otsida, aga mõnikord võib neid siiski leida. ! Proosakõnest eristab aga vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi tõhutamine. Riimideta luule nimetus ei ole mitte vaba-, vaid VALGE ehk BLANKVÄRSS! !!!!!! Meie ei taha olla, ei ole! ! ! ! x y y x y x y y x y vaikiv, ununev lehekülg! ! ! ! x y x y y x y x aegade-raamatus:! ! ! ! ! x y y x y y meie otsaette on kirjutatud! !
Levinumad värsimõõdud: trohheus, jamb, daktül, anapest, amfibrahh; eesti luules: trohheus, jamb, daktül. RÕHULINE > sarnaselt silprõhulise värsisüsteemiga kindel arv värsitõuse, AGA värsilanguste silbiarv muutlik, korrastatud värsijalgu ei teki. Rõhulised mõõdud: trohheuse-, jambi-, daktüli-, anapesti-, amfibrahhilaadsed VABAVÄRSS: silbiliselt korrastamata, rütmilt korrapäratu, värsirõhud ja ridade silbiarvud ühtlustamata. Vabavärsi ja proosakõne erinevus: sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine Blankvärss > korrapärane lõppriimita värss, enamasti 5-jalaline jamb, iseloom. inglise renessansiajastu draamale. Näiteid (Shakespeare) VÄLTELINE > pikk silp (värsijala tuum, värsitõusud) + lühemad silbid (värsilangused). Vanakreeka (heksameeter), ladina, araabia, sanskriti luule. Tänapäeva eesti keeles pigem vältelis- rõhuline v
Levinumad värsimõõdud: trohheus, jamb, daktül, anapest, amfibrahh; eesti luules: trohheus, jamb, daktül. RÕHULINE > sarnaselt silprõhulise värsisüsteemiga kindel arv värsitõuse, AGA värsilanguste silbiarv muutlik, korrastatud värsijalgu ei teki. Rõhulised mõõdud: trohheuse-, jambi-, daktüli-, anapesti-, amfibrahhilaadsed VABAVÄRSS: silbiliselt korrastamata, rütmilt korrapäratu, värsirõhud ja ridade silbiarvud ühtlustamata. Vabavärsi ja proosakõne erinevus: sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine Blankvärss > korrapärane lõppriimita värss, enamasti 5-jalaline jamb, iseloom. inglise renessansiajastu draamale. Näiteid (Shakespeare) VÄLTELINE > pikk silp (värsijala tuum, värsitõusud) + lühemad silbid (värsilangused). Vanakreeka (heksameeter), ladina, araabia, sanskriti luule. Tänapäeva eesti keeles pigem vältelis- rõhuline v
Silprõhulised luuletused ühtlustatud silbiarv. Värsi tõusude ja languste ehk värsijalgade korrapärane vaheldumine tekitabki mõõdetud kõnerütmi. Seda võib saavutada nii sisetundele toetudes kui ka värsimõõtu teadlikumalt jälgides. Kuna värsirõhkude ja rõhuvahede silbid on korrastatud, iseloomustab silprõhulisi luuletusi ühtlustatud silbiarv. VABAVÄRSS silbiliselt korrastamata, rütmilt korrapäratu, värsirõhud ja ridade silbiarvud ühtlustamata. Vabavärsi ja proosakõne erinevus: sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine. 9.3.Värsijalg rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid värsi tõus, värsi langus. 9.4.Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh, anapest) (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhutute silpide
annaabi.ee 
