Komplementaarsuse prentsiibil II 1. 2. 3. 4. Joonis III 1. Mida tehakse joonisel punktis 2? Geeni siirdamine mikropipetiga viljastatud munarakku 2. Mida tehakse joonisel punktis 3? Embrüo siirdamine looma emakasse 3. Kas punktis 5 olevad isendid on geneetiliselt identsed? Ei, neil on olemas ainult punktis 2 siirdatud geen 4. Kuidas võib nimetada punktis 4 asuvat looma juhul kui siirdatav munarakk ei ole temalt pärit? Surrogaatema III 2. 3. 4. 5. Joonis IV 1. Kuidas nimetatakse kodeerivaid/mittekodeerivaid DNA lõike? Eksonid / intronid 2. Kui palju on inimese genoomis kodeerivat DNA-d? 2% 3. Mis toimub joonisel punktis 2? Mittekodeerivad lõigatakse välja 4. Mis toimub joonisel punktis 3
A või B) või nende puudumise poolest. 3. Mis on aglutiniinid? – aglutinatsiooni tekitavad antikehad. (Aglutinatsioon on rakkude liitumine antikehade aglutiniinide toimel). 4. Millal tekib reesuskonflikt raseduse ajal? – kui ema ja loote reesus-/veregrupp on erinev, st ema veregrupp on Rh-negatiivne ja lootel Rh-positiivne, seega ema organism hakkab end loote punaliblesid lagundades kaitsma. 5. Miks tekib kudede siirdamisel äratõuke reaktsioon? – Sest tekib immuunreaktsioon, kuna siirdatav kude on võõrkeha. (antigeenide erinevused tekitavad reaktsiooni). 6. Missugune bioaktiivne aine vabaneb allergia korral antigeen- antikeha reaktsioonil? – Histamiin. 7. Mis tugevdab immuunsüsteemi ja organismi kaitsevõimet? – Otstarbekas toitumine, toidus peab olema piisavalt täisväärtuslikku valku, vitamiine jne. Tähtsal kohal on füüsiline aktiivsus, mõõdukas päike, puhas keskkond, piisav puhkus.
seda kahjustamata. Viimasel ajal on kasutatud lihtasmat meetodit geeni siirdamist embrüonaalsetesse tüvirakkudesse in vitro, kus õnnestunud geenisiirdega rakke saab valida ja seejärel varasesse embrüosse viia. · Teiseks pole veel õnnestunud luua geenivektoreid, mis integreeruksid genoomi DNA- sse soovitaval kohal. Nii võivad nad kahjustada olemasolevaid geene. · Kolmandaks, siirdatav geen peab olema varustatud koespetsiifilise promootoriga, mis tagaks geeni avaldumise õiges koes ja sobival ajal. · Neljandaks, lisanduvad kaod, mis tulenevad embrüosiirdamisega seotud riskidest. Õnnestunud geenisiirdega loom saadakse tavaliselt 100-200 katsetuse tulemusena. Kõige enam on geneetiliselt muundatud : hiir, siga, lammas, lehm, kana, kala, ahv. Transgeensed taimed Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel.
-Viirus läheb üle lüütilisse tsüklisse ja eraldub -Rakk valmistab uusi viiruseid, mis kõik sisaldavad raku enda DNA jupikest. -Kui viirused lähevad uutesse rakkudesse, viivad nad sinna eelmise raku DNA-d. Tähtsus inimesele: 1.Biotehnoloogias geenide siirdamine -valmistatakse viirusvektorid, kellest on kõrvaldatud halvad geenid ja siirdatud vajalik geen. -Inimeselt eraldatakse keharakke, mis nakatatakse viirusvektoriga. -Siirdatav DNA ühineb raku kromosoomiga -Lisatud geeniga rakud viidakse tagasi organismi ja avaldub vastav tunnus. Kasutamisvõimalused: 1.Ravi 2.Transgeensete mikroobide, taimede, loomade saamiseks. 3.Mudelloomade kasutamine 4.Loomsete produktide muutmine ravi eesmärgil (ka taimsete produktide puhul) Kahju-Viirushaigused Inimese viirushaigused Nohu - piisknakkus Gripp - piisknakkus. Tuulerõuged-hingamisteed Punetised-Piisknakkus, otsene kontakt haigega Genitaalherpes-seksuaalselt
Geenitehnoloogia rakendamine taimedel ja loomadel (keda, kuidas ja mis eesmärgil kasutatakse - näited). Konspekt ja õp lk 39 – 46. Transgeensed organismid on need , kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene, mis neis organismides avalduvad ja päranduvad ka järglastele. Ohud: *Keeruline on geenivektorit viia viljastatud munarakku seda kahjustamata. *Geenivektorid ei pruugi seostuda teise genoomiga õiges kohas (võivad kahjustada olemasolevaid geene). *Siirdatav geen peab hakkama avalduma õiges kohas ja õigel ajal. *Embrüosiirdamine ei pruugi õnnestuda. Positiivne: *Saadakse palju vähese ajaga *teatakse mis geenid üle viiakse Taimed: 1) putukaresistentsus (vastuvõtmatu putukatele) 2) viirusresistentsus (ei nakatu taimed) 3) viljade pikem säilivusaeg (tomat, banaan, mango) 4) suurem saagikus, toiteväärtus 5) umbrohumürgi taluvus (lina, raps) Loomad: 1) GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu
3. Millised on tehnogeneetiliselt muundatud organismide (GMO) kaks tüüpi? Võrrelge neid ja tooge välja nende erinevused. Transgeensed organismid ja geeninokaudid. Transgeensed organismi geene on siirdatud teistele võõrliikidele. Geeninokaut- nende muundamine on trangeensele vastupidine. 4. Mis liiki oli esimene transgeenne imetaja? Millal ta sündis? Esimene imetaja oli hiir ja ta sündis 1981. Aastal. 5. Mida nimetatakse geenivektoriks ja kuidas seda tehakse? Siirdatav geen tuleb ühendada niisugusesse DNA või RNA kompleksi, mis saab siseneda rakku ja integreeruda selle geonomi. Selliseid DNA konstrukte nimetatakse geenivektoriteks. Lk. 48 1. Millistel eesmärkidel luuakse transgeenseid ekh GM-taimi? Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel. 2. Kas Teie arvates on GM-taimede kasvatamisel rohkem kasu- või ohutegureid? Minu arvates on GM-taimede kasvatamisel rohkem kasutegureid. GMO-de
kaitseb neid näiteks viiruste vastu. On selgunud, et samal viisil saab teatud geene vaigistada ehk välja lülitada ka spetsiaalsete, kunstlikult sünteesitud mikro-RNA molekulide rakku sisestamise teel. 2.2 Transgeensed organismid Transgeenne organism on selline organism, mille genoomi koostis on muudetud teiste loomade või organismide geeni(de) kunstlikul sisestamisel. 2.2.1 Transgeensed mikroorganismid Transgeensete organismide loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. Siirdatav geen tuleb ühendada niisugusesse DNA- või RNA- kompleksi, mis saab siseneda rakku ja integreeruda selle genoomi. Selliseid DNA- konstrukte nimetatakse geenivektoriteks ehk siirdajateks. 1970. Aastate teisel poolel hakati inimese ja mõne teise liigi genoomipanku bakterites ja pärmseentes kloonitud DNA- fragmentide kujul. Rakendusbioloogilises suunas hakati otsima võimalusi kasutada transgeenseid bakterieid meditsiiniliselt oluliste inimese valkude tootmiseks. Raskusi valmistas
Seadmed-mitmesugused inimtööd hõlbustavad vahendid.jaguneb:üld-ja eriseadmex. Üldseadmed on sellised, mida vajatakse suvalise piimatoote valmistamiseks. Nendeks on torustikud, vastuvõtuseadmed, esmatöötluse seadmed jms. Eriseadmed on tootespetsiifilised. Masin-seade, mille kooskõlas toimivad osad siirdavad energiat, materjale või informatsiooni. Töömasinad jaotatakse tehnoloogilisteks ja transportmasinateks. Tehnoloogilistes masinates töödeldakse tavaliselt mingit gaasilist, vedelat või tahket materjali, muutes selle kuju, omadusi, olekut. Niisugusesse masinaklassi kuulub ka enamik piimatööstuse seadmeist Piimatööstuses kasutatavateks transpordimasinateks on piima kokkuveoautod, tõstukid, transportöörid Masinad koosnevad sõlmedest. Tavaliselt on masinas neli sõlme: a) karkass (raam, alus), millele kinnituvad masina muud sõlmed b) ajam (energiaallikas), milleks võib olla elektrimootor, pneumosilinder, auruturbiin, hüdromootor jms, c) üle...
Näiteks hiljuti (2006. a.) turule tulnud inimese papilloomiviiruse vastast vaktsiini (Gardasil) toodetakse putukarakkudes, kuhu on sisse viidud selle viiruse ümbrise valku (L1) kodeeriv geen. Transgeensete imetajate saamine on küllaltki keerukas ja vaevaline protseduur *Keeruline on geenivektori sisestamine viljastunud munarakku seda kahjustamata. *Pole veel õnnestunud luua geenivektoreid, mis integreeruksid genoomi DNA-sse soovitaval kohal. Nad võivad kahjustada olemasolevaid geene. *Siirdatav geen peab olema varustatud koespetsiifilise promootoriga, mis tagaks geeni avaldumise õiges koes ja sobival ajal *Lisanduvad kaod, mis tulenevad embrüosiirdamisega seotud riskidest. Kogu protseduur on suuresti õnnemäng, kus soovitav tulemus saadakse suure korduste arvuga. *Nii saadakse õnnestunud geenisiirdega loom tavaliselt 100-200 katsetuse tulemusena. Seetõttu maksab talitleva inimgeeniga elujõuline transgeenne hiir 200-300 tuhat krooni.
TEXIFLOCK tekstiililiim (Tootja: Manoukjan, edasimüüja: Sesoma) TEXIFLOCK CARTA viskoos ja polüamiid flokikiht paperil 50 x 70 cm. Floki kõrgus 0.5 cm valge, must, sinine, kollane, punane, roheline 1. Muster trükitakse liimiga läbi hõreda võrgu kangale. Soovitav võrgu tihedus 34 lõnga / cm. Trükiraam ja töövahendid tuleb pesta võimalikult kiiresti külma veega. Pinnal lastakse kuivada või kuivatatakse ahjus, kuumatunnelis 3 min 120ºC juures. 2. Siirdatav materjal asetatakse kangale trükitud kuivale liimipinnale. Fooliumil jääb läikiv, parem pool üles ning matt kanga poole, flokil sametine pool vastu kangast. Et kaitsta töövahendeid, asetatakse materjalid pressimisel kahe küpsetuspaberi vahele. 3. Fooliumit pressitakse triikraua või kuumpressi abil 120-170ºC juures (triikraual 2 punkti) 10 sekundit. Hologramm fooliumi siirdamisel tuleb efekti säilitamiseks kasutada minimaalset temperatuuri.
*parandada saaduste tarbekvaliteeti; *suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele; *tõsta taluvust umbrohutõrje kemikaalide suhtes; *tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust. 3. Mida kasutatakse peamiselt geenivektori ülekandeks? Mis on geenivektor? Geenivektori ülekandeks kasutatakse peamiselt agrobaktereid. Geenivektor ehk geenisiirdaja on rekombinantse DNA või RNA konstrukt, milles siirdatav geen on ühendatud(tavaliselt viiruse või plasmiidi) elementidega, mis tagavad selle sisemise rakku, integratsiooni ja avaldumise rakus. 4. Kus ja millal loodi esimene USA Toidu- ja Ravimiameti poolt turule lubatud geneetiliselt muundatud toiduvili? Mis on toiduvilja nimi? Esimene USA Toidu- ja Ravimiameti poolt turule lubatud geneetiliselt muundatud toiduvili loodi 1994. aastal Californias, Calgene kompaniis. Selleks toiduviljaks oli
depoopreparaadid. Erinevate rasestumisvastase meetodite kasutamiskindlus (Pearli indeks, mis näitab meetodit kasutades tekkinud rasestumiste arvu 100 naiseaasta kohta. 1 naiseaasta = 12 menstruaaltsüklit): Meetod Pearli indeks Ilma rasestumisvastaste vahenditeta 115 200 Kombineeritud preparaadid 0,1 0,9 Gestageenpreparaadid 0,4 2,5 Süstitav depoopreparaat 0,2 2,6 Siirdatav depoopreparaat 0,2 1,1 Emakakaela pessaar 3 34 Tupepessaar 7 Spermitsiid 0,7 7 Kehatemperatuuri meetod 13 Kalendermeetod 14 35 15 Katkestatud suguühe 8 38 Emakasisene vahend (spiraal) 0,5 5
Pakeid kulgevad ATM- võrgus sõlmest sõlme ja marsuudi lõpus olev vastuvõtu lõppseade ühildab rakkude informatsiooni taas pidevaks digi-signaaliks. ATM- siirdamisbaasina võib kasutada SDH- siirdamissüsteemi, WDM-kanalit või otse optilist kiudu. IP-tehnika Üldiselt räägitakse IP-st ja kuidas mõned teenused siirduvad IP-le (kasutavad siirdeprotokolline IP-d). Lühidalt IP tähendab just interneti-protokolli. IP-protokollitehnika tähendab pakettside võrku, kus siirdatav signaal jaotatakse teatud suurustega pakettideks, mis iseendast sisaldavad vastuvõtja aadressi. Aadressi põhjal paketid suunatakse kohale, kuhu paketid võivad saabuda eri marsuuti pidi ja isegi eri järjekorras. Võrgu moodustavad eri ühedusmahtu omavad marsuudid ja nendevahelised siirdeühendused (joonis 6.2) 59 Joonis 6.2 Siirdeühendustest ja marsuutidest moodustuv IP-võrk WDM ehk tihendatud lainepikkustega kanalite loomine
annaabi.ee 
