arvutatavad kalded dB/dek (dB/okt) on ± n 20 (± n 6) n = 1, 2, 3, ... ± n 10
tavaliselt pingete suhte muut 3dB.
Peale selle on olemas veel FSK, mis tuleneb LASKist. See on süsteemi
väljund ja sisendpinge faasinihke sõltuvus sagedusest.
Kui LASK tõus on +20dB/dek siis max =+90°
Kui LASK tõus on +40dB/dek siis max =+180°
Kui Lask langus on -20dB/dek siis piirväärtus on-90°
Jne.
1.22. Passiivne (RC) diferentseeriv ahel
u2 = ir u1 ja u2 ja i on siinuselised, väljund voolu ei võta.
Vaatleme sagedustel (u1 muutumiskiirustel), kus U2<
Ühtlaselt kõver (varda telje kõverusraadius on konstantne R) ühtlane varras (varda ristlõike kuju ja pindala ei muutu) on koormatud painutava jõuga F (Joon. 14.1), sisejõudude analüüsiks kasutatakse lõikemeetodit: · varda koormatud osas tehakse radiaallõige (lõikemeetod); · radiaallõigetes mõjuvad sisejõud: N (pikijõud), Q (põikjõud) ja M (paindemoment); · sisejõudude epüürid on siinuselised (sinusoidi suurim ja vähim väärtus paiknevad lõigul, mille kesknurk on 90º); Kõver varras Ristlõike sisejõud Arvutusskeem Neutraalkiht K R0
Keskväärtus-määratakse poolperjoodi kohta, kuna terves perjoodis võrdub nulliga, vahelduvvoolu keskväärtuson võrdne siinuskõvera poolperjoodi ja aja telje vahele jääva pinnaga (AVG) Efektiivväärtus (tegevväärtus) on võrdne sellise alalisvoolu tugevusega, mis läbides sama takistust mis vahelduvvoolgi, eraldab selles perioodi kestel sama soojushulga. Ruutkeskmine väärtus (RMS) Amplituudväärtus (maksimaalväärtus) 7. Vektordiagrammid Siinuselised suurused sinusoidide või pöörlevate vektorite abil. Vektor pöörleb vastupäeva. Vektoreid on lihtne liita ja lahutada. 8. Takistused vahelduvvooluringis: Aktiivtakistus: suurem oomtakistusest, vool pingega faasis. Induktiivtakistus: poolid, mähised, vool jääb pingest 90 kraadi maha. X Mahtuvuslik takistus: kondensaatorid, vool on pingest 90 kraadi ees. 9. Võimsused vahelduvvooluringis: Ühefaasilistel: Aktiivvõimsus
võimsused on võrdsed ehk U 1 I1 =U 2 I 2 U1 primaarpinge I1 primaarvool U2 sekundaarpinge I2 sekundaarvool Konstantse võimsuse juures on vool ja pinge pöördvõrdelises seoses pinget tõstes vool väheneb ja pinget alandades vool suureneb: U1 I 2 = U 2 I1 Kui primaarpinge on siinuspinge, südamik magnetiliselt ei küllastu ja sekundaarahela takistus ei olene pinge ega voolu hetkväärtusest, siis on ka sekundaarpinge ja vool siinuselised. Trafo võimsus võib olla voltampri murdosast sadade megavoltampriteni, sõltuvalt vajadusest ja kasutusalast. Järgnevalt mõne trafotüübi lühikirjeldus. Jõutrafo On kasutusel elektrivõrkudes pinge tõstmiseks elektrijaamades ja alandamiseks tarvitite lähedal. 127 Eesmärgiks on kadude vähendamine ülekandeliinides. Vaseskadu on võrdeline voolu ruuduga. Vool väheneb pinge kümnekordsel
võimsused on võrdsed ehk U 1 I1 =U 2 I 2 U1 primaarpinge I1 primaarvool U2 sekundaarpinge I2 sekundaarvool Konstantse võimsuse juures on vool ja pinge pöördvõrdelises seoses pinget tõstes vool väheneb ja pinget alandades vool suureneb: U1 I 2 = U 2 I1 Kui primaarpinge on siinuspinge, südamik magnetiliselt ei küllastu ja sekundaarahela takistus ei olene pinge ega voolu hetkväärtusest, siis on ka sekundaarpinge ja vool siinuselised. Trafo võimsus võib olla voltampri murdosast sadade megavoltampriteni, sõltuvalt vajadusest ja kasutusalast. Järgnevalt mõne trafotüübi lühikirjeldus. Jõutrafo On kasutusel elektrivõrkudes pinge tõstmiseks elektrijaamades ja alandamiseks tarvitite lähedal. 127 Eesmärgiks on kadude vähendamine ülekandeliinides. Vaseskadu on võrdeline voolu ruuduga. Vool väheneb pinge kümnekordsel
kindlat väärtust. Eesti kuulub ühtsesse sünkroniseeritud süsteemi koos Venemaa, Valgevene, Läti ja Leeduga. 50. Millisel sagedusel töötab Eesti elektrisüsteem, mis põhjusel võib see muutuda ning kuidas sagedust reguleeritakse? · Sagedusel 50Hz. · Sageduse reguleerimine · Tarbijaid tuleb varustada elektrienergiaga nimisageduse juures. Seejuures peab 3-faasiline vahelduvvoolusüsteem olema sümmeetriline ning pinged faasides siinuselised. · Sageduse väärtus sõltub sellest kui täpselt vastab võimsuse genereerimine tarbimise muutumisele. · Sagedust reguleerivad generaatorid, mis on lülitatud ühtsesse vahelduvvoolusüsteemi ning need pöörlevad sünkroonselt. See tähendab, et nende pöörlemise nurkkiirused on sellised, et pinged generaatori klemmidel on sama sagedusega ning nende pinged on faasis. · Sageduse reguleerimiseks on elektrijaamade turbiinid varustatud
[Sageduse kasvades 10 korda ülekandetegur kasvab10 korda] Küllalt kõrgetel sagedustel 1/C << R; siis U2m/U1m 1; ehk 20logU2m/U1m = 0 Kehtib seos: ül = 1 ehk ül = 1/ = 1/RC. ASK alusel saame konstrueerida FSK: 55 1 1 ÜL = = RC 56 Integreeriv ahel. t U 2 U 1 dt Teat. tingimustel: kus U1, U2 siinuselised. 0 U 1m U 1m U 1m Im = = = Z R +X 2 2 C 1 2 2 R + C
olemas positiivseid ja negatiivseid ning kahepolaarseid impulse. 2 polaarse impulside korral korduvad positiivsed ja negatiivsed impulsid kindla seaduspärasusega. Elektriahelate läbimisel impulside kuju küllalt sagedaselt muutub. See moonutus avaneb 2 kujul impulside külgmiste osade välja venimisest mille tulemusel ristkülik impulsid muutuvad sarnaseks trapets impulsidega ja impulsi horisondi langusest mis avaldub horisontaalse osa lineaarses langemises. Kuna impuls pinged on mitte siinuselised siis võib vaadelda neid ka koosnevana harmoonilistest see on erineva sagedusega siinus kompnentidest, millele on liitunud ka mingi alalispinge mida nimetatakse alalis kompnendiks ja mis on määratud impulside keskväärtusega. U(t)=U0+U1m sin (t+1)+ U2m sin (2t+2)+U3m sin (3t+3)+....+ Unm sin (nt+n). Siin siis U0 on alaliskomponent U1m sin (t+1) on esimene harmooniline mille sagedus ühtib impulside kordussagedusega. U2m sin (2t+2) on teine harmooniline
puudusteks on madal väljundpinge sagedus, mis ei saa olla kõrgem kui 0,4 toitepinge sagedust, ning madal võimsustegur. Energiasalvestite puudumise tõttu sisendi ja väljundi vahel on maatriks-sagedusmuunduritel kõrgeim kasutegur. Maatriksmuundurist toidetav elektriajam on parem võrreldes teistest vahelditest toidetavaga, kuna siin puuduvad lühikese tööeaga massiivsed induktiivsused (drosselid, reaktorid), võimalikud on mõlemasuunaline energiavoog, siinuselised sisend-ja väljundvoolud ning reguleeritav võimsustegur. Lisaks sellele soovitatakse maatriksmuundurit kasutada kõrgetemperatuurilistes ja kriitilise võimsuse/kaalu suhtega rakendustes pooljuhtlülitite suure integratsiooniastme ja kõrge töökindluse tõttu. Pidurdustakistid pole antud muunduris vajalikud, kuna pidurdusel tekkiva energiavoo saab suunata tagasi toitevõrku. Kuid siiski, 43
võimsused on võrdsed ehk U 1 I1 =U 2 I 2 U1 primaarpinge I1 primaarvool U2 sekundaarpinge I2 sekundaarvool Konstantse võimsuse juures on vool ja pinge pöördvõrdelises seoses pinget tõstes vool väheneb ja pinget alandades vool suureneb: U1 I 2 = U 2 I1 Kui primaarpinge on siinuspinge, südamik magnetiliselt ei küllastu ja sekundaarahela takistus ei olene pinge ega voolu hetkväärtusest, siis on ka sekundaarpinge ja vool siinuselised. Trafo võimsus võib olla voltampri murdosast sadade megavoltampriteni, sõltuvalt vajadusest ja kasutusalast. Järgnevalt mõne trafotüübi lühikirjeldus. Jõutrafo On kasutusel elektrivõrkudes pinge tõstmiseks elektrijaamades ja alandamiseks tarvitite lähedal. 127 Eesmärgiks on kadude vähendamine ülekandeliinides. Vaseskadu on võrdeline voolu ruuduga. Vool väheneb pinge kümnekordsel
annaabi.ee 
