kui ka koduaias tigude hävitajana. SIILIDE TOITMINE Siilid on lõpmata aplad loomad, kes söövad meelsasti mitmesugust toitu. Siilidele ei tasu pakkuda piima, mis on tegelikult siilidele kahjulik, sest võib põhjustada kõhulahtisust, mis nõrgale ja halvas toitumuses loomakesele võib isegi saatuslikuks saada. Piim ja leib täidavad küll siilil kõhtu, kuid täiskõhutunne paneb siili toiduotsinguist loobuma, mille tulemusena jääb tal palju vajalikke toitaineid saamata. Piim ja leib on siilide jaoks ka liiga pehme toit ja vähene närimine mõjub siilide hammastele halvasti. Seega ei tohiks kunagi pakkuda siilidele piima ega leiba!
harudeks ,mis lõppevad kopsusombukestega.Seal rikastub veri hapnikuga.Õhk liigub kopsus sama teed pidi sisse ja välja. Elupaik Siil armastab vaheldusrikkaid elukohti. Näiteks : metsaservi, lehtmetsi ja segametsi,puisniite,parke, aedu ja kalmistuid. Siil aga väldib pakse okasmetsi. Toitumine Siil peab jahti öösiti. Ta hangib vihmausse, putukaid, tigusid ning väikesi selgroogseid. Siilidele ei tohiks anda piima kuna see kahjustab nende seedimist. Siil sööb ka hiiri ja madusi. Allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Siil http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ERIEUR 2.htm http://loodusaed.kirikiri.ee/spip.php?article3
Siil Siil on meie omapäraseima välimusega imetaja, kelle keha katab okkaline nahk (okkaid ~16000), pea on pika koonuga, väikeste silmade ja kõrvade ning lühikese kaelaga. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu sageli ekslikult arvatakse. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana. Kombeks on panna maja läheduses tegutsevatele siilidele piima. Looduslikeks vaenlasteks kassikakk ja rebane, toob kasu kahjurputukate ja kahjurnäriliste hävitajana. Siil on ablas loom, kes sööb palju ja nii veedabki ta oma aega põhiliselt lehtedes tuhnides ja toitu otsides. Ta on segatoiduline, kelle eriliseks lemmikuks on putukad ja nende vastsed, aga ka vihmaussid, konnad, hiired, linnumunad ja -pojad, maod, limused ning ära ei öelda ka raipest. Siil on küll erakordselt vastupidav rästikumürgile, kuid neid ta sihilikult ei püüa, nagu
Teisisõnu paneb paikka enda jaoks piirid kuskohalt algab ja kus lõppeb tema tõde ning kus algab ja lõppeb tema vale. Kuna igal inimesel on tõe ja vale piirid erinevalt määratletud, on inimestevahelised konfliktid vältimatud. Piiride ületamisel tekkiva konflikti positiivne külg on aga see asjaolu, et sellisel moel piirid nihkuvad ja nihkumise käigus võidab tugevam tõde või siis avaldub loovus. Näiteks esimesse klassi astuva rumala koolijütsi arvamus (tõde) mille järgi siilidele võib kuus jalga joonistada saab hävitatud tema kunstiõpetaja poolt. Õpetaja teeb lapsele selgeks (sõdib temaga) et siilile võib joonistada ainult neli jalga ja asendab seeläbi lapse rumala tõe enda tõega laps saab targemaks. Kui aga laps jääb endale kindlaks ja põhjendab et tegemist on geneetiliselt muundatud siiliga kellel ongi kuus jalga, siis on õpetaja ja lapse vaheline konflikt initseerinud lapses loomingulisuse. Kui õpetaja on aga nõrk ja
kartul, lehtpeet, sibul, kaalikas ja pastinaak · 4. aastal võiksid sellel maal kasvada toitainevaesemas mullas kasvada armastavad kultuurid porgand, salat, till, petersell · 5. aastal istutada sellele maale punast ristikut või lutserni rikastavad mulda toitainetega Meie sõbrad · Jäta aiaäär veidi metsikuks, eriti hea, kui seal kasvavad (eriti vanad) puud ja põõsad koduks lindudele, siilidele, konnadele, nahkhiirtele, jooksiklastele, lepatriinudele, õielutiklastele (söövad võrgendilesta, lehetäisid), kiilassilmad (söövad lehetäisid ja lestade arengujärke), käguvaablastele (osa liike parasiteerib mardikalistes ja vaablastes), kapsaliblika juulukas jne. Lepatriinude talvekoda · Pange aeda õlgede või heintega kast lepatriinud lähevad sinna talvituma ja järgmisel aastal on juba aegsasti lehetäide hävitajad platsis
hulljulgeid püüdmismaneere aga pole soovitav siiski teha kahel põhjusel. Esiteks: kui tõstemomendil suudab rästik oma soomustega näiteks takerduda rohu külge, siis avaneb tal võimalus rohu kõrte abil oma peakest pöörata ja sabast haarajat salvata. Teiseks: oskamatu hoidmise korral oskab rästik end lahti vingerdada ja uskuge või mitte, ta ei jäta teid vabanedes salvamata. Vaenlasteks on rästikutele mägrad, rebased, tuhkrud, ka mõned linnud, nt. madukotkad ja rätsud. Ka siilidele ei toimi rästiku mürk. Metssead vahel tappes rästikuid oma jalge alla tallates ka söövad neid. Kui rästik salvab siis ainult enesekaitseks. Inimene tihtipeale ise oma teadmatuse või hirmu ajel tekitab enese jaoks ohtliku situatsiooni. Rästikut kohates tehakse äkilisi liigutusi, soovitakse teda püüda või soovitakse hirmus teda tappa ja seejärel rästik salvabki enesekaitseks. Harva on tegu hooletuse st. kogemata pealeastumisega. Rästik ei
Kõik käib lihtsamalt. Zooloogid arvavad, et siil haagib endale õunad okaste külge, et õuna hapu mahl kirpudel ja muudel piinajatel elu kibedaks teeks. Siilid ei armasta vett ega vihma, siil kardab vett rohkem kui tuld! Siilid ei elutse soode läheduses ning neile ei meeldi üldse niisked paigad. Vesi jätab nad kaitseta - okkaline kera ajab ennast lahti. Vaenlased korraldavad siilidele veeprotseduure. Alfred Brehm väitis, et rebane pissib siilile peale, ning siil kerib ennast lahti ja kaitsetusse kõhualusesse tungivad kiskjahambad. Vanad raamatud on väidetavalt täis lugusid, kuida koer veeretab käpaga siili okaskera poriloiku, et siis siilist jagu saada. Siili saab kerast lahti ka, kui puhuda talle tubakasuitsu ninna lasta, loom jääb uimaseks ja ajab ennast sirgu. Kerratõmbunud siil vähendab 15 minutiga hapnikutarbimist poole
piiksumist. jalgade ja saleda kehaga. Metskitse põldudevahelisi saba ümbritseb valge ala, mida metsatukki ja metsaservi nimetatakse sabapeegliks Metskits Putuktoidulised Hariliku siili omalaadne häälitsus on Siil on meie omapäraseima Siilidele sobivaid podisemine välimusega imetaja, kelle keha katab elupaiku leidub mitmel okkaline nahk, pea on pika koonuga, pool. Nii asustavad nad väikeste silmade ja kõrvade ning metsi, kultuurmaastikke,
· Taimekahjustajate seire Elu mitmekesisuse säilitamine ja soodustamine Põllumajanduskoosluste bioloogiline mitmekesisus sõltub majandamisviisist ning maastiku struktuurist Looduslikud kooslused on bioloogiliselt mitmekesisemad kui põllumajanduskooslused Põldude suuruse piiramine. Hekkide, metsatukkade, tiikide säilitamine ja rajamine - luuakse elu ja pesitsuspaiku lindudele, siilidele, karihiirtele, ämblikele jt putukatest toitujateleViik Luuakse ja hoitakse alles elupaigad taimekahjustajate looduslikele vaenlastele sh antagonistlikele mikroorganismidele, konkurentidele, lülijalgsetest parasitoididele ja röövtoidulistele organismidele. Tolmeldajatel toidubaas, sel ajal kui kultuurtaimed ei õitse Mitmeaastase taimestikuga põlluservade Heinaseemne segu peaks koosnema:
annaabi.ee 
