1) Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit. 2) Palvetada viis korda päevas. 3) Annetada vaestele. 4) Paastuda ramadaani ajal ehk islami kuukalendri 9. kuul. 5) Teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse. Islami kultuuri põhiallikad olid koraan ja sunna ehk Muhamedi rajatud ütlused ja teod. Aga islami usk lõhenes juba 7. sajandil kolmeks: haridziitideks, sunniitideks ja siiitideks. Usu õitseng oli 8. 12. sajandini. Islami kunst Domineeriv roll kuulus islami kunstis arhitektuurile. Kõikjal kus oli muhameedlus kerkisid moseed ehk pühakojad, medresed ehk islamiusuliste noormeeste koolid, hauakambrid, rajati kaubatänavaid ehk basaare, karavanide peatuspaiku ehk karavanseraisid jm. Ehitusi kaunistasid sageli kuppelkatused, võlvitud sissekäigud, galeriid ja rikkalik ornamentika. Uhkemad ehitised: 1) Omari mosee Jeruusalemmas (691) 2) kirikust
Suur osa moslemeid valis kaliifiks Muhamedi sõbra, tema lemmiknaise isa Abu Bakri. Neid hakati kutsuma sunniitideks. Täna on moslemitest u 90% sunniidid. Nemad tunnistavad ka sunnat (siit sekti nimetus). Sunna Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimuste kogum. Sunniidid peavad sunnat koraani järel tähtsuselt teiseks teoseks. Väiksem osa moslemeid arvas, et kaliifiks peaks olema Muhamedi väimees Ali. Neid hakati kutsuma siiitideks. Täna on umbes 10% moslemitest siiidid. Sariaat on koraanile tuginev islamiõigus usu- ja moraalinormide kogum (ei tohi tarbida sealiha ega alkoholi, keelatud on hasartmängud, negatiivselt suhtutakse ka liigkasuvõtmisesse laenad ühe summa, oled sunnitud rohkem tagasi maksma). Araablased on eurooplastele andnud: 1. numbrisüsteem ja arv 0 (araablaste kaudu Indiast) 2. Mitmed antiikfilosoofide teosed jõudsid Euroopasse läbi araablaste, näiteks Aristotelese teosed. 3
Suur osa moslemeid valis kaliifiks Muhamedi sõbra, tema lemmiknaise isa Abu Bakri. Neid hakati kutsuma sunniitideks. Täna on moslemitest u 90% sunniidid. Nemad tunnistavad ka sunnat (siit sekti nimetus). Sunna Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimuste kogum. Sunniidid peavad sunnat koraani järel tähtsuselt teiseks teoseks. Väiksem osa moslemeid arvas, et kaliifiks peaks olema Muhamedi väimees Ali. Neid hakati kutsuma siiitideks. Täna on umbes 10% moslemitest siiidid. Sariaat on koraanile tuginev islamiõigus usu- ja moraalinormide kogum (ei tohi tarbida sealiha ega alkoholi, keelatud on hasartmängud, negatiivselt suhtutakse ka liigkasuvõtmisesse laenad ühe summa, oled sunnitud rohkem tagasi maksma). Araablased on eurooplastele andnud: 1. numbrisüsteem ja arv 0 (araablaste kaudu Indiast) 2. Mitmed antiikfilosoofide teosed jõudsid Euroopasse läbi araablaste, näiteks Aristotelese teosed. 3
Jumala armu. Missa protsess mille käigus toimus Armulaualeiva ja veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks. Koraan Muhamedi õpetus, mis kirjutati üles peale tema surma. Islami pühakiri kui ka korraldus. Sunna Püha pärimus, mis rajaneb Muhamedile omistatud ütlustel ja tegudel. Islami lõhenemine 7. saj lõhenes Islam kolmeks peavooluks: haridziiditeks, sunniitideks, siiitideks. Islami arhitektuur Domineeriv roll islami kunstis. Kõikjal, kus muhamedlus kanda kinnitas, kerkisid moseed (pühakojad), medresed (islamiusuliste nooremeeste koolid) jm Koraanikoolid Valdava osa muslimite haridus piirus seal omandatuga, hariduse aluseks oli Koraan. Medresed Moseede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid. Kuus tõelist islami teadust: jumalasõna, õigusteadus, grammatika, ametlike dokumentide koostamine, poeesia ja ajalugu.
· Suuliselt levitas, kirjutati üles alles pärast muh surma. · Koraan- islami pühakiri nõuab 5 kohustuse täitmist 1)tunnistada allahi kui ainujumalat ja muhamedi kui tema prohvetit. 2)palevtada 5 korda päevas. 3)annetada vaestele. 4)paastuda ramadaani ajal. 5) teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse. · Sunna- koraani täiendav püha pärimus kujunes islami kultuuri põhiallikateks. · Lõhenes 7.saj (islami usk) 3 vooluks-haridziidi,sunniitideks,siiitideks. · Araablaste vallutused panid aluse islami levikule laiuti-hispaaniast kuni filipiinideni,volga aladelt roopilise aafrikani. · Islami kultuuri tuli kohendada mitmesuguste etnilise ja keelelise keskonnaga,erineva ajaloolise tagapõhja, ning erisuguste rahvuslike traditsioonidega. Märgatavad oli bütsantsi ja pärsia,kagu-aasia malai kultuuri mõjud. Õitseng kestis 8-12.saj. ISLAMI KUNST · Tähtsal kohal oli arhitektuur
Islam levis väga kiirelt. Läänes vallutasid nad Põhja-Aafrika kuni Atlandi ookeanini, tungisid üle mere Hispaaniasse, paari aasta vältel ka Lõuna-Prantsusmaale. Põhja suunas liikusid nad Konstantinoopolini.Idast tungisid nad pärast Pärsia ja Afganistaani vallutamist Kesk-Aasiasse ning Pakistani piiridesse. Enamik nende maade elanikke ei pöördunud kohe islami usku, vaid jäid kaitsealuseks vähemuseks. Islamiusulised jagunevad kaheks põhiliseks uskkonnaks - sunniitideks ja siiitideks. Umbes 85% muslimitest on sunniidid. Nad kujundasid aja jooksul ühiskonna elu sätestava kõikehõlmava seaduse-sariaadi. See ühtlustas koguduse elukorralduse. Siiitide meelest kehtestab usulist võimu ainuüksi imaam. Muslimite pühaksraamatuks on Koraan, mis kujutab endast Jumala sõna ülima ilmutuse üleskirjutist.Ta on ilmutatud raamatute seas ainulaadne, tähenduselt universaalne ja tema tähtsus on aegumatu
peavad usklikele edasi andma Jumala armu. 32. Mis aastal moodustati Paavstiriik?(1) 756.aastal. 33. Nimeta koraani 5 tugisammast.(5) *Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit *palvetada viis korda päevas *annetada vaestele *paastuda ramadaani ajal(islami kuukalendri 9.kuul) *teha vägemalt kord elus palverännak Mekasse. 34. Islami usk lõhenes 7.sajandil kolmeks vooluks, nimeta need.(3) Haridziidid,suniitideks ja siiitideks. 35. Kellena sai tuntuks teadlane Ibn Sina?(1) Sai tuntuks meedikuna. 36. Kuidas nimetati islami ülikoole?(1) Medresed. 37. Millist kultuuri peetakse esimeseks slaavlastele kuulnud kultuuriks?(1) Praha kultuuri 38. Millega tegelesid slaavlased lõunapoolsetes ja põhjapoolsetes piirkondades?(2) Lõunapoolsetes tegelesid künnipõllunduse ja karjakasvatusega. Põhjapoolsetes tegelesid käsitöö ja kaubandusega. 39. Mis aastal tekkis Vana-Vene riik?(1) 882.aastal 40
Oma usu tohtisid säilitada vaid juudid ja kristlased, teisi kiusati halastamatult taga. Eriti julm oli zoroastristide hävitamine Pärsias 7. - 8. sajandil ja budistliku kultuuri hävitamine Indias 9. - 11. sajandil. Islami langusaeg kestis 16. sajandist kuni 19. sajandi lõpuni. 20. sajand nägi araabia rahvusriikide tekkimist ja fundamentalismi taassündi, 21. sajandi algul ohustab maailma islamiäärmuslaste terrorism. Voolud 650. a paiku toimus lõhenemine sunniitideks ja siiitideks. Sunniite, kes peavad end õigeusklikeks ja kaliif Abu Bakri järgijateks, on valdav enamus. Sunniidid tunnistavad ainult Koraani ja sunnat, hilisemaid ilmutusi ei tunnistata. Siiidid on kaliif Ali järgijad, usuvad ka hilisemaid ilmutusi ja ooravad messias Mahdi tulekut. Siiitlus on riigiusk Iraanis, on levinud ka Iraagis, Aserbaidzaanis, Süürias, Põhja-Indias ja Ida-Aafrikas. Sufism on müstiline ja askeetlik munagliikumine. Ühiskonnaelu Ühiskonnaelu aluseks on: 1
Piiramatu oli aga nende naiste arv kellega ta armurõõme jagas. Hoolimata sellest ei saanud ta endale enam pärijat poega. · Prohveti lemmiknaine oli Abu Bakri tütar Aisa, kellega ta abiellus kui too oli 9 a, prohvet oli ise siis 50. Aisa oli tark ning osav intriige punuma. Pärast Muhamedi surma sai tast tähtis tegur islami poliitikas. Aisa antipaatia Ali vastu põhjustas hiljem islami jagunemise siiitideks ja sunniitideks. · Peale Muhamedi surma ei tohtinud tema naised uuesti abielluda. · Kuigi osad abielud olid poliitiised, mitte armastusabielud, kohtles ta kõiki oma naisi võrdselt. · Naised elasid vaeselt. Kuid peale prohveti surma külvati nad küllusega üle. Naiste sugulased said hiljem islami kõige kõrgematesse ametitesse. X ptk. · Muhamed tavatses vähem ohtlikele sõjaretkedele mõnda oma naist kaasa võtta. Kord langes valik Aisa peale
1. Suur osa moslemeid valis kaliifiks Muhamedi sõbra, tema lemmiknaise isa Abu Bakri. Neid hakati kutsuma sunniitideks. Täna on moslemitest u 90% sunniidid. Nemad tunnistavad ka sunnat (siit sekti nimetus). (Sunna Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimuste kogum. Sunniidid peavad sunnat koraani järel tähtsuselt teiseks teoseks.) 2. Väiksem osa moslemeid arvas, et kaliifiks peaks olema Muhamedi väimees Ali. Neid hakati kutsuma siiitideks. Täna on umbes 10% moslemitest siiidid. Sariaat on koraanile tuginev islamiõigus usu- ja moraalinormide kogum (keelatud on sealiha, alkohol, hasartmängud; halvasti suhtutakse liigkasuvõtmisesse). Araablased on eurooplastele andnud: 1. Numbrisüsteem ja arv 0 (araablaste kaudu Indiast) 2. Mitmed antiikfilosoofide teosed jõudsid Euroopasse läbi araablaste, näiteks Aristotelese teosed. 3. Malemäng (araablaste kaudu Indiast). 4
osalema kogu umma Kui Portugali meresõitja Vasco da Gama avastas India, algas Euroopa mõju islamimaailmale, mis lõppes koloniseerimisega. Koloniseerijad tõid ka lääneliku haridussüsteemi. Pärast koloniaalvõimude alt vabanemist, pärast teist maailmasõda, hakkas lõhe 'progressiivsete' ja 'konservatiivsete' muslimite vahel suurenema. Islamiusulised jagunevad kaheks põhiliseks uskkonnaks sunniitideks ja siiitideks. Siiitide meelest kehtestab usulist võimu vaid imaam, kes suudab tõlgendada Koraani jumaliku inspiratsiooni alusel ja ilmeksimatult. Pooldasid 'Ali, Muhammadi sugulase valimist esimeseks juhiks, kuna pidasid teda esimeseks imaamiks uskusid, et ta päris Muhammadilt tema pühaduse. Siiidid tõlgendavad Koraani vaimsemalt ja esoteerilisemalt kuid tähtsustab ka õiguslikku korda. Sunniidid on umbes 85% muslimitest. Pooldavad kaliifi, kes on usklik juht piiratud võimuga. Ta vastutab
annaabi.ee 
