2) kinnistuspäevik 3) kinnistustoimik Kinnistusraamat on avalik. o Igaüks võib kinnistusregistriga tutvuda ja saada sellest väljavõtteid. o Tutvumiseks piisab kinnistu registriosa numbri, aadressi või omaniku nime teadmisest. o Teiste kinnistusraamatu koosseisus olevate dokumentidega võib tutvuda ja saada väljavõtteid õigustatud huvi olemasolul 14. Kes peab maakatastrit? Maa-amet 15. Nimetage katastriüksuse sihtotstarvete liike? (vähemalt 6) Katastriüksuse sihtotstarvete liigid koos numberkoodi, tähistuse ja selgitusega on järgmised: 1) elamumaa (001; E) alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaazide maa. Elamu, sh korterelamu, suvila, aiamaja alune ja selle juurde kuuluva majapidamis- ja abiehitise alune ja neid ehitisi teenindav maa; 2) ärimaa (002; Ä) ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste
o Igaüks võib kinnistusregistriga tutvuda ja saada sellest väljavõtteid. o Tutvumiseks piisab kinnistu registriosa numbri, aadressi või omaniku nime teadmisest. 3 o Teiste kinnistusraamatu koosseisus olevate dokumentidega võib tutvuda ja saada väljavõtteid õigustatud huvi olemasolul 14. Kes peab maakatastrit? – Maa-amet 15. Nimetage katastriüksuse sihtotstarvete liike? (vähemalt 6) Katastriüksuse sihtotstarvete liigid koos numberkoodi, tähistuse ja selgitusega on järgmised: 1) elamumaa (001; E) – alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Elamu, sh korterelamu, suvila, aiamaja alune ja selle juurde kuuluva majapidamis- ja abiehitise alune ja neid ehitisi teenindav maa; 2) ärimaa (002; Ä) – ärilisel eesmärgil kasutatav maa. Äri-, büroo- või teenindusotstarbeliste
teiste registritega. 79514:023:0004 See on 12kohaline kood. Esimest kolm kohta näitavad kohalikku omavalitsust, seejärel linnosa nr, kvartali nr,viimaseks mitmes registeeritud üksus selles kvartalis Kõlvik- katastriüksuse ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja loodusliku seisundiga osa, mida ei piiritleta piirimärkidega. Kõlvikute liigid: haritav maa, looduslik rohumaa, metsamaa, õuemaa, muu maa. Katastriüksuste sihtotstarvete liigid:elamumaa, ärimaa, tootmismaa, mäetööstusmaa, sotsiaalmaa, veekogude maa, transpordimaa, jäätmehoidla maa, riigikaitsemaa, kaitsealune maa. Ehitisregistri eesmärk on koondada, hoida ja avalikustada teavet ehitatavate ja kasutatavate ehitiste kohta. Kinnistu kinnisturaamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõigus, korteriomand või korterihoonestuseõigus. Kinnistut võib jagada. Kinnistuid võib ka ühendada.
Maaregister sisaldab katastriüksuse kohta järgmisi andmeid: 1) katastritunnus; 2) asukoht ja olemasolul nimi; 3) omavalitsusüksuse nimetus; 4) katastris registreerimise kuupäev, kuu ja aasta; 5) kinnistu number; 6) kinnistamise kuupäev; 7) omaniku, hoonestaja nimi, aadress ja isikukood, juriidilisel isikul asukoht, postiaadress ja registreerimisnumber; 8) kasutamise kitsendused; 9) sihtotstarve; 10) üldpindala; 11) pindalad kõlvikute ja sihtotstarvete lõikes; 12) piiripunktide andmed; 13) maksustamishind; 14) katastritunnus või -tunnused, millest antud katastriüksus on moodustatud. 7. Mis on ja andmeid mille kohta sisaldab tehingute andmebaas? Tehingute andmebaas sisaldab kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade või nende osade võõrandamise tehingute kohta järgmisi andmeid: 1) tehingu identifikaator (automaatselt genereeritav järjekorranumber); 2) tehingu liik (müük, vahetus, kinge või muu);
saadi olulist infot. 17 VIIDATUD ALLIKAD 1. E-ope. Kinnisvara olemus ja sisu. [http://eope.ee/_download/euni_repository/file/1389/Maakor_pohik.zip/Maak_pohik_ 5_kinisvara.pdf/] (15.02.2012) 2. Kiriku Varahaldus. Ajalugu kinnisvara mõisted. [http://www.eelk.ee/varahaldus/moisted.php#k] (15.02.2012) 3. Riigi Teataja. Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord § 6. [https://www.riigiteataja.ee/akt/13058153] (15.02.2012) 4. X-GIS. Kiirpäring maaregistrist [http://xgis.maaamet.ee/DCatalog/] (22.02.2012) 5. Asjaõigusseadus – Riigi Teataja I osa, 1993, nr 39, art 590 (22.02.2012) 6. Riigi Teataja. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndi tegutsemis kord § 2. [https://www.riigiteataja.ee/akt/12962378] (29.02.2012) 7. Delfi. Kaardi otsing.
1. Mis on krunt? 8 Krunt on ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. 2. Kes peab maakatastrit? Katastri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium. Katastri volitatud töötleja, katastripidaja on Maa-amet. Katastripidaja ülesandeks on maaregistri algdokumentide ning kaartide kättesaadavuse ja säilivuse tagamine, vahetab andmeid kohtu ja kohaliku omavalitsusega. 3. Nimetage katastriüksuse sihtotstarvete liike? (vähemalt 6) 001. Elamumaa (E) - elamu-, aiandus- ja suvilakruntide maa ning kuni 2 ha suuruse üldpindalaga eluasemekohtade maa. 002. Ärimaa (Ä) - kontorite, äride ja teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja nende teenindusmaa. 003. Tootmismaa (T) - tööstusettevõtete, sadamate, elektrijaamade ja neid teenindava abitootmise ning toodangu ladustamiseks ja transportimiseks ettenähtud ehitiste alune ja
kompenseerimine, ostueesõigusega erastamine). Maa hindamise eesmärk on maa hariliku väärtuse leidmine. Hindamise objekt on maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja päraldiseta. Maa hindaja on isik, kellele on välja antud vastav tegevuslitsents. Korralisel hindamisel võib hindajaks olla ka avaliku teenistuse ametnik. Maa korralisel hindamisel leitakse maa väärtus tsoonide ja sihtotstarvete kaupa. (Lehis 2004:455) Maa hindaja korraldab koostöös valla- või linnavalitsusega hiljemalt hindamise aasta 30. Septembriks hindamise tulemuste avaliku väljapaneku. Väljapanek peab kestma vähemalt 20 kalendripäeva ja sellest tuleb teatada Ametlikes Teadaannetes. Huvitatud isikul on õigus esitada 10 päeva jooksul alates avaliku väljapaneku lõppemisest kirjalikke parendusettepanekuid ja pretensioone hindamise tulemuste kohta. Maa hindaja esitab lõplikult
- jne... 3) Maaregister sisaldab katastriüksuse kohta järgmisi andmeid: - katastritunnus - asukoht ja olemasolul nimi - omavalitsusüksuse nimetus - katastris registreerimise kuupäev, kuu ja aasta - kinnistu number - kinnistamise kuupäev - omaniku, hoonestaja nimi, aadress ja isikukood, juriidilisel isikul asukoht, postiaadress ja registreerimisnumber - kasutamise kitsendused - sihtotstarve - üldpindala - pindalad kõlvikute ja sihtotstarvete lõikes - piiripunktide andmed - maksustamishind - katastritunnus või tunnused, millest antud katastriüksus on moodustatud Hindamise läbiviimiseks moodustatakse tehingute andmebaaas, kus on tehingu liik (müük, vahetus jms), tehingu objekti liik (kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand vm), katastritunnus(ed), omandiosa suurus, pindala ja kõlvikud, sihtotstarve, tehingu sooritamise kuupäev jms. Kui toimub ost-müük, peab notar andma 10 päeva jooksul teada Maa-ametile
vahendusel omavalitsusüksuste eelarvetesse. Vaatamata sellele asjaolule on maamaks MKS kohaselt riiklik maks. Maksuobjektiks on kogu maa, v.a maksuvaba maa (kalmistu, kaitsejõudude maa). Maksumäär on 0,1-2,5% maa maksustamishinnast aastas v.a põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr on 0,1-2,0% maa maksustamishinnast aastas. KOVüksuse volikogu võib määra diferentseerida maa hinnatsoonide ja/või katastriüksuse sihtotstarvete liikide kaupa. KOV volikogu peab kehtestama määra maksustamisaasta 31. jaanuariks. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril, maamaksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmetel omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja või kelle maakasutuslepe on kehtiv 1. jaanuaril. Maksu tasumine al 2011: Kuni 64-eurone maamaks tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot