TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr 4: OSTSILLOSKOOP JA SIGNAALIGENERAATOR ARUANNE Täitjad: xxxxxxxxx 000000 IATB00 xxxxxxxxx 000000 IATB00 Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: xx.xx.2011 Aruanne esitatud: xx.xx.2011 Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .....
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Telekommunikatsiooni mõõtesüsteemid IRO0030 Laboratoorne töö: Ostsilloskoop ja signaaligeneraator Aruanne Täitjad: Esitajad: allkiri.......................... allkiri.......................... allkiri.......................... Juhendaja: Töö sooritatud: 2009 Aruanne esitatud: 2009 Aruanne tagastatud: ...........2009 Aruanne kaitstud: .............2009 Juhendaja allkiri.............................
......................... allkiri.......................... Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö sooritatud: Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: ................... Aruanne kaitstud: ...................... Juhendaja allkiri............................. Töö eesmärk Õppida tundma heterodüünanalüsaatori HP8590L omadusi ja kasutamist mitmesuguste signaalide spektri mõõtmisel. Kasutatud seadmed 1) spektrianalüsaator HP8590L, 2) signaaligeneraator HP33120A, 3) kõrgsagedusgeneraator HP8648B. Vastused kontrollküsimustele a) Kuidas seatakse analüsaatori põhiparameetrid SPAN, CENTER FREQUENCY, REFERENCE LEVEL ja RBW? nupu tähistus: [pealkiri] SPAN: [SPAN] 3 [MHz] CENTER FREQUENCY: [FREQ] 200 [MHz] REFERENCE LEVEL: [AMPLITUDE] REF LEVEL 0 dBm RBW: [BW] 300 [kHz] b) Kui suur on analüsaatori lahutusvõime? Lahutusvõime oleneb ribalaiusest fRBW ning on fL = (2 ... 3)*fRBW. c) Mis on analüsaatori dünaamiline ulatus?
Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Tallinn 2012 Töö eesmärk: Õppida tundma USB ostsilloskoobi võimalusi ja nende kasutamist: kahekanaliline ostsiloskoop, Spektrianalüsaator, signaaligeneraator. Õppida tekitama ja kasutama erikujulisi signaale sageduskarakteristiku mõõtmiseks: kõigusagedus (linear sweep), sinc signaal, valge müra. Kasutatavad seadmed: 1. Personaalarvuti ML330V 2. USB ostsilloskoop PicoScope 2205 3. Mõõteobjekt sageduskarakteristiku mõõtmiseks 4. Ühendusjuhtmed Töö käik. Tutvusime PC ostsilloskoobi PicoScope 2205 omaduste ja peamiste tööreziimide seadistamisega õppejuhendi abil. 1. Sinc signaali genereerimine ja kasutamine.
Täitjad: Juhendaja: Janno Pärn Töö tehtud: 26.10.2012 Aruanne esitatud: ............................................... Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. Juhendaja allkiri: .................... 1 TÖÖ EESMÄRK Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda elementaarse võreantenni omadustega. 2 TÖÖVAHENDID Laborimakett, signaaligeneraator, signaali indikaator, ühenduskaablid. 3 TÖÖ KÄIK 1. Juhendi järgi koostasime alltoodud skeemi: 2. Keerasime attenuaatorid ja faasireguliaatorid asendisse 0. 3. Lülitasime sisse signaaligeneraator ja indikaator. Häälestasime generaatori sagedusele ~ 8,05 GHz. Samal ajal veendusime selles, et indikaator mõõdaks f = 1 kHz signaali. 4. Kontrollisime seda, et keskel (punkt 0), oleks väljatugevus maksimaalne. 5. Muutsime vastuvõtuantenni nurka = -24..
........................................................ (kuupäev) ............................................................... (juhendaja allkiri) Sissejuhatus Lihtsa selektiivvõimendi ehituse, koostamise ja tööpõhimõttega tutvumine. Resonantsvõimendi amplituud- sageduskarakteristiku mõõtmine. Kasutatavad seadmed: 1. Signaaligeneraator HP 33120 A 2. Digitaalostsilloskoop HP 54602B 3. Toiteplokk 65-44 4. Multimeeter M-830BZ 5. Montaaziplaat, transistor, takistid, kondensaatorid, harundiga võnkering 6. Ühendus- ja montaazijuhtmed 7. Tööriistad Töö käik: Koostatud võimendi skeem koos arvutatud väärtustega: Joon. 1Ühise emitteriga lülituses resonantsvõimendi põhimõtteskeem R1 = 39,5 k E = 8V R2 = 15 k U E =1,5 V
Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Töö eesmärk Sagedusmõõturi tööpõhimõttega ning sagedusmõõturi erinevate kasutusvõimalustega tutvumine. 2. Kasutatavad seadmed 1.) sagedusmõõtur HP53131A 2.) signaaligeneraator 3-112/1 3. Töö käik 1.Sageduse ja perioodi mõõtmine. Tegime mõõtmised järgmises vahemikus: 1kHz..10Hz, sammuga 1kHz. Ühendasime generaatori sagedusmõõturiga, lülitasime seadmed võõluvõrku. Ootasime ~2min, et seadmed tööreziimi panna toatemperatuuri vahemikus. Vastavalt juhendile tegime tabeli ja kandsime mõõtetulemused koos lubatud veaga juhendist. Samuti vea minimeerimiseks panime nihkeanduri maksimaalse võimaliku tundlikkuse peale (kasutasime kogu skaalat).
............................ (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Tutvuda sagedusmodulaatori tööpõhimõtte ning häälestamisega, sagedusmoduleeritud signaali kuju ja spektriga. Deviatsiooni, sagedusmodulatsiooni indeksi ja modulatsioonikarakteristiku mõisted. Töös kasutatavad vahendid: · Maketimoodul KL-93004 FM-modulaatoriga. · Toiteplokk + 5V (must) · Reguleeritava pingega toiteplokk 85-45 · Digitaalostsilloskoop TDS2012B · Signaaligeneraator Agilent 33250A · USB mälupulk · Ühendusjuhtmed Töö käik: 1.) Ühendasime maketimoodul KL-93004 pistikute +5V ja GND kaudu toiteplokiga. Sillatasime kontaktipaarid J1ja J2. Ühendasime modulaatori väljundisse ostsillograaf ning reguleerida potentsiomeetri VR1 abil väljundsignaali kuju lähedaseks siinuselisele Joon 1. Mahtuvusdioodiga sagedusmodulaator. Saame joonis 1. Joonist on näha et mõõdetud pinge amplituud U võrdub 392 mV ja
Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Töö eesmärk, kasutatavad seadmed. Töökasutatavad seadmed. 1. Käsiraadiojaamad Nissei Denki 450 MHz koos toiteosaga 2. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti. 3. Signaaligeneraator HP 33120 4. Toiteplokk EP-603 5. Ühendusjuhtmed Töö eesmärk on tutvuda raadiosaatetrakti ehitusega ning üldiste parameetritega, kasutades kõneedastuseks mõeldud käsiraadiojaamu. Joonis 1. Skeem raadiotrakti parameetrite mõõtmiseks 2 .Tabeli kui graafikuna punkthaaval üles võetud ASK. Tabel 1. Võimsuse sõltuvus sagedusest vastuvõtja sisendis Sagedus Saatja pinge Pinge vastuvõtjas (Hz) U (mV) U (mV)
.............. (juhendaja allkiri) Töö eesmärk ja kasutatavad seadmed Tutvuda sagedusmodulaatori tööpõhimõtte ning häälestamisega, sagedusmoduleeritud signaali kuju ja spektriga. Deviatsiooni, sagedusmodulatsiooni indeksi ja modulatsioonikarakteristiku mõisted. Seamed: · Maketimoodul KL-93004 FM-modulaatoriga. · Toiteplokk EP-603 · Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti. · Signaaligeneraator Agilent 33250A · Ühendusjuhtmed Punktis 1. mõõdetud pinge amplituud U ja sagedus fvälj fvälj=1,419±0,001 MHz U=268±4 mV Punktis 2. mõõdetud modulatsioonikarakteristik tabeli ja graafikuna. Tabel 1. sagedusmodulaatori modulatsioonikarakteristik tabelina U (V) f(MHz) 3,067 ±0,001 1,827 ±0,0002 3,541 ±0,001 1,33 ±0,0005 3,96 ±0,001 1,358 ±0,0004 4,542 ±0,001 1,392 ±0,0004
............................................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Tutvuda raadiosaatetrakti ehitusega ning üldiste parameetritega, kasutades kõneedastuseks mõeldud käsiraadiojaamu. Töös kasutatavad vahendid: · Käsiraadiojaamad Nissei Denki 450 MHz koos toiteosaga · Ostsilloskoop TDS 2012B · Signaaligeneraator HP 33120 · Ühendusjuhtmed Töö käik: 1. Lülitasime sisse raadiojaamad, signaaligeneraatori ja ostsilloskoobi. Väljundsignaali pingeks valisime 100mVpp. Seejärel võtsime punkthaaval (9 punkti) üles vastuvõtja amplituudi-sageduse karakteristiku (ASK) sageduste vahemikus 300...4000Hz. f saadet f vastuvõet (Hz) (Hz) Amplit (V) 600 500 1,28 900 900 2
........ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Sagedusmõõturi tööpõhimõttega ning sagedusmõõturi erinevate kasutusvõimalustega tutvumine. Kasutatavad seadmed: 1. Sagedusmõõtur HP53131A 2. Signaaligeneraator HP33120A 3. Madalsagedusgeneraator 3-112/1 4. Ühendusjuhtmed 1.) Tutvusime kasutusjuhendi põhjal [1] digitaalse sagedusmõõturi HP53131A omadustega ja põhiliste mõõtmisviisidega: sisendsignaali sagedus periood kahe sisendsignaali sageduste suhe kahe signaali ajaline nihe (ajaintervall) kahe signaali vaheline faasinihe impulsi kestus impulsi täitetegur impulsi esi- ja tagakülje kestus mõõtmiste käivitushetke seadmine pinge tippväärtuse mõõtmine 2
Töö tehtud: 00.00.2011 Aruanne esitatud: Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. ...................................... Töö eesmärk: Õppida kasutama numbrilist multimeetrit alalis- ja vahelduvpinge mõõtmiseks. Kasutatavad seadmed: 1.) multimeeter HP34401A 2.) alalispinge allikas 5-45 3.) signaaligeneraator 6-37 4.) ühendusjuhtmed Töö käik: 1. Vastused kontrollküsimustele. a) Selgitada integreeriva digitaalvoltmeetri tööpõhimõtet. - Integreerimisaja Ti jooksul antakse integraatori sisendisse sisendpinge Ux. Seejärel ühendatakse integraatori sisendisse vastupidise märgiga tugipinge allikas U0. Sel hetkel pannakse käima impulsigeneraator ja impulsside arvu loendatakse.
Juhendaja Ivo Müürsepp Töö tehtud 26.02.2010 Aruanne esitatud Aruanne tagastatud Aruanne kaitstud ...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk Õppida tundma numbrilist multimeetrit. Kasutatavad seadmed 1) Multimeeter HP34401A 2) Alalispinge allikas 5-44 3) Signaaligeneraator 6-37 4) Ühendusjuhtmed Teoreetiline osa Multimeeter HP 34401A mõõdab alalispinget kahekordse integreerimise põhimõttel. Mõõdetavat alalispinget Ux integreeritakse teadaoleva aja Ti vältel, integraal annab sisendpingega võrdelise suuruse. Üldjuhul, kui integraatori sisendis on pinge u1(t), on väljundpinge 1 t u 2 (t ) = u1 (t )dt . (1)
Teades valguse levimise kiirust, on selle aja järgi võimalik arvutada ka kaugus. Kuna valguse kiirus on umbes 300 000 km/s, siis tuleb ka aega mõõta äärmiselt täpselt, sest juba 0.001-sekundine viga aja mõõtmisel tähendab 30-kilomeetrist viga kauguse arvutamisel. Parima võimaliku täpsuse 4 saavutamiseks on igas GPS-vastuvõtjas samasugune signaaligeneraator nagu satelliitideski ja vastuvõtja mõõdab tegelikult ajalist nihet tema enda genereeritud signaali ja satelliidilt saadud signaali vahel. Asukoha määramiseks ruumis (3D-mode) vajatakse vähemalt nelja jälgitavat satelliiti. Seda rakendatakse aeronavigatsioonis ja mägedes orienteerumisel, kus asukoha kõrgus ei ole eelnevalt teada. Kahemõõtmelist (2D-mode) reziimi võib rakendada merel ja laugjal maastikul, kus puudub vajadus kõrgusepidevaks määramiseks
· võimendavad operatsioonivõimendi · võrdlevad helisagedusvõimendi · piiravad komparaator · korrutavad pingestabilisaator · filtreerivad seadisekomplekt filter toiteallikas signaaligeneraator signaalimuundur Operatsioonivõimendi Operatsioonivõimendi on suure võimendusega alalisvooluvõimendi. Omapära seisneb selles, et operatsioonivõimendi on ehitatud selliselt, et tema töö on põhiliselt määratav väliste ahelate ja tagasisidega. Operatsioonivõimendeid kasutatakse signaaligeneraatorite, pinge- ja voolustabilisaatorite, aktiivfiltrite jm elektroonikaaparatuuri valmistamisel.
Satelliidi kauguse mõõtmiseks mõõdetakse tegelikult aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks. Teades valguse levimise kiirust, on selle aja järgi võimalik arvutada ka kaugus. Kuna valguse kiirus on umbes 300 000 km/s, siis tuleb ka aega mõõta äärmiselt täpselt, sest juba 0.001-sekundine viga aja mõõtmisel tähendab 30-kilomeetrist viga kauguse arvutamisel. Parima võimaliku täpsuse saavutamiseks on igas GPS-vastuvõtjas samasugune signaaligeneraator nagu satelliitideski ja vastuvõtja mõõdab tegelikult ajalist nihet tema enda genereeritud signaali ja satelliidilt saadud signaali vahel. Asukoha määramiseks ruumis (3D-mode) vajatakse vähemalt nelja jälgitavat satelliiti. Seda rakendatakse aeronavigatsioonis ja mägedes orienteerumisel, kus asukoha kõrgus ei ole eelnevalt teada. Kahemõõtmelist (2D-mode) reziimi võib rakendada merel ja laugjal maastikul, kus puudub vajadus kõrgusepidevaks määramiseks
mõõdetakse tegelikult aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks. Teades valguse levimise kiirust, on selle aja järgi võimalik arvutada ka kaugus. Kuna valguse kiirus on 4 umbes 300 000 km/s, siis tuleb ka aega mõõta äärmiselt täpselt, sest juba 0.001-sekundine viga aja mõõtmisel tähendab 30-kilomeetrist viga kauguse arvutamisel. Parima võimaliku täpsuse saavutamiseks on igas GPS-vastuvõtjas samasugune signaaligeneraator nagu satelliitideski ja vastuvõtja mõõdab tegelikult ajalist nihet tema enda genereeritud signaali ja satelliidilt saadud signaali vahel. Asukoha määramiseks ruumis (3D-mode) vajatakse vähemalt nelja jälgitavat satelliiti. Seda rakendatakse aeronavigatsioonis ja mägedes orienteerumisel, kus asukoha kõrgus ei ole eelnevalt teada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
