Evolutsiooni käigus võivad tekkida ka sellised tunnused, millest on ellujäämise seisukohast pigem tüli, kui abi. Selliste tunnuste päritolu ei saa seletada loodusliku valikuga, sellised tunnused on kasulikud paarumiskonkurentsis. Mehed on naistest enam motiveeritud (kohastunud) riskima ning võimu ja raha omama, sest meeste kasu riskimisest, juhtival kohal töötamisest, võimust ja rahast on suurem kui naistel. Emastel on aga võimalus sigimispartnereid valida ja neil on ka ebaõnnestunud partneri valiku puhul rohkem kaotada. Emastel on hädavajalik sigimispartnereid hoolikult valida, et kindlustada maksimaalne isahool ja/või lähetada oma geenid järgmistesse põlvkondadesse koos võimalikult kvaliteetsete isaste omadega. Isased peaksid keskenduma pigem sigimispartnerite hulga maksimeerisele ning olema partnerite kvaliteedi suhtes vähem valivad. Naised otsivad ressursse, vanemat partnerit, pakuvad atraktiivsust ja otsivad pühendumist.
Trivers, 1972 - tegi batemani jutust üldistused: enam investeeriv sugupool (enamasti emased) on teisele piiravaks ressursiks. Isased suudavad sigida kiiremini kui emased - iga konkreetne isane saab suurendada oma sigimisedukust vaid teiste sookaaslastearvelt (seda nimetatakse paarumiskonkurentsiks). · Mille poolest ja miks emaste ning isaste sigimisstrateegiad erinevad? Emastel võimalus sigimispartnereid valida. Kuna emaste investeeringud sigimisse on suuremad kui isastel, siis on neil ebaõnnestunud partneri valiku puhul ka rohkem kaotada (toit/kaitse/head geenid/isahool). Emastel on hädavajalik sigimispartnereid hoolikalt valida. Isased peaksid keskenduma pigem sigimispartnerite hulga suurendamisele ning olema partnerite kvaliteedi suhtes vähem valivad.
partneriga, seega segu polügüüniast ja polüandriast. Esineb näiteks teatavail lindudel; o o promiskuiteet (valimatu paarumine), kus mingeid kindlaid paarisuhteid üldse ei esine ja paarumine toimub valimatult kellega juhtub. Promiskuiteet (ja ka polügünandria) iseloomustab näiteks paljusid kalu. Paarumissüsteemid ja vanemhoole tüübid Kuna eelmises peatükis käsitletud põhjustel tasub isastel otsida rohkem sigimispartnereid, emastel aga piirduda valitud hulga isastega, siis eksisteerib sugupoolte vahel huvide konflikt, mis aga teatud liikidel võib olla pehmendatud isapoolse lõimetishoole e. isahoole esinemise tõttu. Kas sugudevahelise konflikti teravus ja vanemhoole jaotus sugude vahel mõjutab ka seda, milline on antud liigil paarumissüsteem? Pealiskaudselgi vaatlusel ilmnevad paarumissüsteemide ja vanemhoole tüüpide vahel võrdlemisi selged korrelatsioonid:
o (see ei tähenda seda, et naised siiski kehvemad oleksid) o soorollid? Soorollid iseenesest on heas kooskõlas sugulise valikuga · Emaste ja isaste sigimisstrateegiad erinevad (Trivers 1972) o Naised peavad hoolikalt valima o Kuna emaste investeeringud sigimisse on suuremad kui isaste omad, siis on neil ebaõnnestunud valiku puhul rohkem kaotada o Emastel on hädavajalik sigimispartnereid õigesti valida Et kindlustada maksimaalne isahool pehmendab sugupooltevahelist konflikti Et täita järglaste geenid maksimaalselt kvaliteetsete isasgeenidega Sugupooltevaheline konflikt · Isahool o Alternatiiv järglaste arvu maksimeerimisse: investeerimine järglaste kvaliteeti o Esineb vähestel imetajatel, kui paljudel lindudel
suutnud läbida loodusliku valiku sõela 25. Fluktueeriv asümmeetria looma kvaliteedi näitajana. Ka bilateraalsete tunnuste sümmeetria aste (vähene fluktueeriv asümmeetria) arvatakse signaliseerivat usaldusväärselt isendi kvaliteedist: - kasvamise käigus on sümmeetriat raske saavutada, sest seda takistavad mitmesugused keskkonna stressorid - isend, kes on suutnud stressoreid taluda, on ilmselt kvaliteetne isend - järelikult peaks eelistama sümmeetrilisemaid sigimispartnereid - mitmed tõendid kinnitavad selle hüpoteesi kehtivust 26. Loomade suhtlus kui keel. Enamasti kasutavad loomad afektiivseid signaale, mis erinevad suuresti inimkeelest edastatavad sõnumid on reeglina üldised, ebatäpsed sarnanevad rohkem inimese miimilistele signaalidele (haigutus, muie, naer, kulmukortsutus jne.) Siiski esineb sellest reeglist rida erandeid (vt. ka eespool) seega pole erinevus inimkeele ja loomade
Samast liigist isendid, kes elavad kitsal maaalal koos hakkavad paratamatult konkureerima, eeskätt toidu pärast ja see on ka grupilise eluviisi peamine varjukülg. Eriti kannatavad selle all karjadena elavad rohusööjad, naiteks küülikud ja muud urgudes elavad loomad, kes on oma elupaigaga jäigemalt seotud ega tee pikki toitumisrännakuid. Karjas tekib sageli klassiline hierarhia loomade vahel ja ressursid pole enam kõigile võrdsed. Eriti puudutab selline konkurents sigimispartnereid. Sageli saab karja kõige tugevam isane endale märksa rohkem sigimispartnereid kui teised. Sellised hierarhilised süsteemid on levinud näiteks punahirvedel, kus isased võitlevad positsiooni pärast karjas ja tugevamad saavad endale emastest koosneva haaremi. Edutud isased elavad väikeste karjadena või üksikult ja proovivad vahel ka emastega paaruda kui õnnestub see väga harva. Huntidel näiteks esinevad hoopis dominantsed emased, kes votavad suure osa karja sigivusest endale
lindudel, vastkoorunud kanapoeg on valmis järgnema peaaegu mistahes suurele objektile, mida ta peale koorumist enda juures kogeb. Vermimise funktsioon on selles, et see tagab ema tundmaõppimise vastkoorunud linnupoegade poolt. Samas õpitakse vältima kõiki teisi, isegi väga sarnaseid objekte. Esineb tundlik periood. Kui tundlikul perioodil on linnupoja lähedal mitu objekti, eelistab ta suuremaid ja silmatorkavamaid. Filiaalne imprinting (ema õppimine), suguline imprinting (õpitakse sigimispartnereid tundma). Imetajad eelistavad asendajaid, kes on nende moodi, pehmed, karvased, õiges suuruses, inimestel näo osade asetus oluline. S. Freudi “omakasupüüdliku armastuse” idee, selle paikapidavus. Sigmund Freud (1856- 1939) väitis, et imprintingu aluseks on nn. omakasupüüdlik armastus– kuna ema last imetab, on tollel kasulik kiinduda just emasse. Peab ainult pooleldi paika, toit ei ole ainus, mis mõjutab noorlooma.
kastekannu järgi, eelistab ta edaspidi viimast sinisele kastekannule või punasele piimakannule. Ka vermimise puhul esineb tundlik periood – nt pesahülgajatel lindudel on selleks elu esimesed päevad. Peale filiaalse imprintingu (mille abil õpitakse tundma oma ema) esineb ka teisi imprintingu vorme. Nt vahetult enne suguküpsuse saabumist toimub suguline imprinting, mille käigus õpitakse tundma potentsiaalseid sigimispartnereid. Selle imprintinguvormi hilisem ajastus on tähtis, kuna paljudel liikidel on isased ja emased noorlooma staadiumis väga sarnased ja soospetsiifilised erinevused kujunevad alles täiskasvanuna. On ka andmeid, et sugulise vermimise ajal võidakse ühtlasi õppida sigimispartneritena vältima oma lähisugulasi (et ära hoida lähisugulusristumisega kaasneda võivaid negatiivseid geneetilisi tagajärgi)
annaabi.ee 
