Dets Punaarmee jõuab Poolasse 06.06 Teise rinde avamine Normandia dessant (Põhja-Pr). Prantsusmaa vallutamine + Itaalia Talvel verised lahingud Saksa-Prantsuse piiril (Siegfridi liinil) Vabastatakse Kreeka, Pariis, Pm Adrennid- Sm vastupealetung Sakslased lahkuvad Kreekast, Jugoslaaviast 1945 4-11 Verb Jalta Läänerindel liitlaste pealetung SB- Churchill Jan punaarmee jõuab Sm USA Roosevelt 25
sealt pääseda. Kui miski muu ei aidanud lasi Kriemhild saali põlema süüdata, kuid paar burgundi pääses sellest eluga. Kui kõik vägilased otsas hunnidel olid, pidi isand Dietrich kuningas Ghunteri ja Hageni vastu minema üksinda võitlema. Lõpuks sidus Dietrich nad mõlemad kinni ja viis Kriemhildi ette. Kriemhild lasi nad panna kiõige kidlamatesse vangikongidesse. Kriemhild käskis siis Hagenil Nibelungide aare talle tagasi anda, mis ta peale Siegfridi surma päris, aga Hagen ütles, et ta ei reeda aaret nii kaua kuni tema käskija elab. Kriemhild lasi tuua kuningas Guntheri pea ja ta näitas seda juustest kinni hoides Hagenile. Hagen ütles, et ta ei avalda aaret ikkagi ja selle peale haaras Kriemhild Hageni vöölt mõõga ja lõi tal sellega pea maha. Selle peale tappis üks rüütel Kriemhildi, sest Kriemhild oli tapnud ühe parima rüütli. Etzel jäi nutma oma kuningannat ja sellega lõppes lugu.
· 1 september 1939 ja 17 september 1939 ründasid Saksamaa ja NSVL Poolat. · Oktoobris pidasid Poola keskel võiduparaadi. Poola oli riigina kaotatud. · NSVL ründas edasi Soomet ja võttis endale Bessaraabia. · 3 september 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksale sõja, kuid jäid ootele. Läänega algas nn. kummaline sõda, kus aktiivne tegevus puudus. · Püsiti Saksa-Prantsuse ehk Siegfridi-Magnot kaitseliinidel (tehti propagandat). · 1940 Saksa tungis Taani ja Norrasse. Blitzkrieg ehk välksõda · Hitleri kava läänerindel vallutada Belgia, Luksemburg ja Holland, et jõuda Lääne liitlaste põhijõudude selja taha. (Õnnestus). · 22 juuni 1940 olid prantslased sunnitud Compiegne'i metsas Saksaga vaherahu sõlmima. 2/3 Prantsusmaast läks Saksa okupatsiooni alla. Ametisse pandi VICHY valitsus.
vallutatud Poola aladest ning sai vastutasuks oma mõjusfääri Leedu. 30. novembril 1939 tungisid Nõukogude väed Soome. Algas Soome Talvesõda, mis kestis 1940.a. märtsini. Lääne-Euroopas ei toimunud sel ajal maismaal mingit sõjategevust. Taolise sõjapidamise iseloomu tõttu hakati seda nimetama kummaliseks sõjaks. Prantsuse ja saksa sõjavägi seisid teineteise vastas võimsatel kaitseliinidel prantslased Maginot liinil, sakslased aga Siegfridi liinil. Sõjategevus Euroopas 1940 9. aprillil 1940 tungisid Saksa väed Taani ning maabusid Norra rannikul. Taani alistus lahinguteta, Norra üritas osutada vastupanu. Lahingud Narviki all jätkusid kuni juunini, pärast seda oli ka Norra Hitleri võimu all. 10. mail 1940 algas saksa pealetung Prantsusmaale ning sissetung Belgiasse ja Hollandisse. Maikuu jooksul mõlemad armeed kapituleerusid. Prantsuse rinne oli sakslaste poolt läbi murtud. Sakslased jõudsid La Manche rannikule
6.juunil (D-day) avati liitlaste dessandiga Normandias II rinne. ülemjuhataja D.Eisenhower. - 20.juulil tegid sakslased Hitlerile atentaadikatse - von Stauffenberg, mis ebaõnnestus. - 25.juulil alustasid liitlased pealtungi ja hõivasid Loode-Prantsusmaa. 25.augustil vabastati Pariis - seal puhkenud juba varem ülestõus. Pariisi vabastasid prantslased ise. 15.augustil tegid liitlased (USA-Pr) dessandi Lõuna-Prantsusmaal Cannes'i piirkonnas. Septembri keskel jõudsid liitlased Siegfridi liinile ja seal pealetung takerdus. - 1. juuli 1943-22. juuni 1944 Bretton-Woods’is ühinenud rahvaste majandus- ja finantskonverents. IMF, GATT, IBRD – lepitakse kokku Bretton-Woods’i süsteemis. - 16.detsembril 1944 sakslaste pealetung Ardennides - murdsid liitlaste rinde 100 km laiuselt läbi. Churchill pidi pöörduma abipalvega Stalini poole, et need alustaks oma pealetungi plaanitust varem. Liitlased suutsid oma positsioonid taastada jaanuari lõpuks ja alustasid nüüd pealetungi
Tegelased: Gunther, Brunhild, Siegfrid ja Kriemhild, Etzel (Atilla) ja Hagen. Siegfrid, kuulus niebelungide kangelane, kuulis burgundide kuninga Guntheri õe Krienhildi taevalikust ilust. Tahab teda kosida, G on nõus aga nõuab, et S aitaks tal kosida Islandi printesssi Brunhildi. Siegfrid on nõus, tal on nähtamatuks tegev keep. Kosimine laabub, G palub, et S asendaks teda pulmaööl. 10 aastat hiljem lähevad B ja K tülli ja räägivad naistele kõik välja. Kuninganna nõuab kättemaksu, Siegfridi vasall Hagen teadis, kust ta haavatav on (ta suples loheveres vms ja ühes kohas naha peal oli puuleht). Hagen käskis Siegfridi naisel Krimhildil S'i kuuele sellele kohale märk tikkida, H ja S läksid jahile, S kummardub joomiseks ja H tapab ta seljatagant. Siis röövib H Krimhildilt, kes on nüüd lesk, Niebelungide aarde ja peidab reini jõe põhja. K abiellub uuesti Etzeliga, pulmad, burgundlased kutsutakse külla, tüli, mille käigus tapetakse kõik kangelased pidusöögil
pääseda. Kui miski muu ei aidanud lasi Kriemhild saali põlema süüdata, kuid paar burgundi pääses sellest eluga. Kui kõik vägilased otsas hunnidel olid, pidi isand Dietrich kuningas Ghunteri ja Hageni vastu minema üksinda võitlema. Lõpuks sidus Dietrich nad mõlemad kinni ja viis Kriemhildi ette. Kriemhild lasi nad panna kiõige kidlamatesse vangikongidesse. Kriemhild käskis siis Hagenil Nibelungide aare talle tagasi anda, mis ta peale Siegfridi surma päris, aga Hagen ütles, et ta ei reeda aaret nii kaua kuni tema käskija elab. Kriemhild lasi tuua kuningas Guntheri pea ja ta näitas seda juustest kinni hoides Hagenile. Hagen ütles, et ta ei avalda aaret ikkagi ja selle peale haaras Kriemhild Hageni vöölt mõõga ja lõi tal sellega pea maha. Selle peale tappis üks rüütel Kriemhildi, sest Kriemhild oli tapnud ühe parima rüütli. Etzel jäi nutma oma kuningannat ja sellega lõppes lugu. 8) Linnakirjandus
majandus oli välja kurnatud. Riigil oli ettevõtetele palju sõjalisis tellimusi. Tehastes töötasid naised põhiliselt. Naiste osatähtsuse suurenemine toimus ka ühiskondlikus elus. Enam ei olnud naised ainult koduperenaised. Sõda oli kasulik USA-le ja sõjatöösturitele. 2.8 1917 Prantsusmaa vägede ülemjuhataja kindral Neville otsustas alustada pealetungi ride lõigus, kus sakslastel olid väike eend. See oli nn Neville'i tappatalgud. Sakslased olid rinde taha rajanud Siegfridi liini. 2.8.1 LÄÄNE-RINNE. 20.11.1917 Cambrais'is esimene tankilahing. Antant'i pealetung. Saksa rindest õnnestus läbi murda, kuid Cambrai linnas ei suutnud tankid manööverdada ja rünnak takerdus. Itaalia rindel toimus Capretto katastroof. Kui liitlased ei oleks Itaalaiale appi tulnud, oleks terve riik langenud keskriikide kätte. 2.8.2 IDA-RINNE. 1915 olid Sakslased jõudnud Riia alla. Sellel aastal õnnestus neil linn ka vallutada. Koos Riiaga
kuid Kriemhildil õnnestus sealt pääseda. Kui miski muu ei aidanud lasi Kriemhild saali põlema süüdata, kuid paar burgundi pääses sellest eluga. Kui kõik vägilased otsas hunnidel olid, pidi isand Dietrich kuningas Ghunteri ja Hageni vastu minema üksinda võitlema. Lõpuks sidus Dietrich nad mõlemad kinni ja viis Kriemhildi ette. Kriemhild lasi nad panna kiõige kidlamatesse vangikongidesse. Kriemhild käskis siis Hagenil Nibelungide aare talle tagasi anda, mis ta peale Siegfridi surma päris, aga Hagen ütles, et ta ei reeda aaret nii kaua kuni tema käskija elab. Kriemhild lasi tuua kuningas Guntheri pea ja ta näitas seda juustest kinni hoides Hagenile. Hagen ütles, et ta ei avalda aaret ikkagi ja selle peale haaras Kriemhild Hageni vöölt mõõga ja lõi tal sellega pea maha. Selle peale tappis üks rüütel Kriemhildi, sest Kriemhild oli tapnud ühe parima rüütli. Etzel jäi nutma oma kuningannat ja sellega lõppes lugu. 9. Linnakirjandus
annaabi.ee 
